Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, ...
Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente. Retseptiivne muusikateraapia on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Oluline on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamistkogemist teadvustada esile tulnud mõtted, fantaasiad, kujutlused, tunded see on (enamasti metafoorne) materjal meie sisemaailmast, mille lahtimõtestamise, teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda. Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda
palju nähtud elemendid. Oluline on see, kuidas erinevad elemendid seostuvad sammude abil ühtseks tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud. Kava plussiks on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee. Esimene võistlus paarissõidus peeti 1908. aastal. Jäätants Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: · kohustuslik tants (kestus poolteist minutit),
Morten Tyldumi film ,,Imiteerimismäng". See on küll ajalooline ja kajastab II maaimasõda, kuid pakub ka palju mõtlemisainet hetkel Eestis aktuaalsele teemale, milleks on homoseksuaalsus. Filmidel on väga sügav mõju vaatajaskonnale ning elektroonika ühiskonnas on need ehk ka kõige lähedasem viis inimeste tähelepanu pälvimiseks. Mitte vähem tähtis inimesi mõjutav kunstiliik on ka muusika. On hämmastav mõelda, kui suur roll on olnud muusikal inimeste arengus. Tänu kirikumuusika tekkele hakkas levima kirjaoskus, noodikiri, lugemisoskus. Kõik see, mis tänapäeval meie jaoks nii iseenesestmõistetav on. J. S Bachi elulugu lugedes ja ta passioone kuulates tekib äratundmine 17. saj inimese ja 21. saj inimese vahel. Muusika on justkui aegumatu, pakkudes erinevatele põlvkondadele jätkuvalt ajaloolist õpetust. Kunst on mõeldud tekitamaks inimestes emotsioone, miks muidu me käime kontsertitel, vaatame
Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikal oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid
helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill) Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill). Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on maagiline ja raviv toime. Näiteks mängiti surijale kannelit, et pikendada eluiga. Algul mängiti muusikat tantsu saateks, hiljem aga laulude saateks. Arvan, et Eesti rahvamuusika tundmaõppimine on peamiselt oluline ajaloolastele, kuigi ka mulle. Rahvamuusika kaudu saab teada vanade eestlaste kombeid,uskumusi ja käitumist. Rahvamuusika aitas vanadel eestlastel vahetada muusika kaudu infot. Eesti rahvamuusika tundma õppimine tegi mind Eesti muusika
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
instrumentaalseid teoseid. Sellest ajast on pärit mitmed süidid ja ballet "Daphnis ja Chloé". Helilooja reisib palju jai gal pool võetakse teda väga hästi vastu. Kogu Raveli kuulsus aga viib helilooja masendusse ja ta sõidab Pariisist eemale, mis tähendabki tema puhul muusikalisest tegevusest loobumist. Helilooming Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile
püüti inimeste tundeid mõjutada ning tekitada aukartust ja imetlust. Skulptuurid võisid olla ka tehtud kadunute auks ning mälestada ja tunnustada suuri tegusi korda saatnud inimesi, mis on igati sümpaatne moodus. Barokkmuusika ajal arenes suuresti koorimuusika, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaal muusika ning selle areng ja huvi kasvas. Instrumentaal muusika on kuulatav ka praegu, koorid olid väga professionaalsed ja on jäänud tänapäevani kooride esitustesse, kuid vaimulikul muusikal on raskem minuni soovitud sõnumit saata. Barokkajastu oli väga rikkalik ning väärib tähelepanu tänapäeval. Seda meenutavad praegusel ajal paljud säilinud ehitised, maalid ja mudiugi ka muusikalised teosed. Barokiajastu kirevus on teda kandnud tänaseni võimsate detailsete ehitistega, koorilaulikutest leitavate muusikaliste paladega kui ka skulptuuride ning mälestiste keskist. Baroki edasi kandjaid leidub palju erinevates valdkondades, paistavad silma ja eristuvad teistest
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti
perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. http://www.youtube.com/watch? v=m7Eeeh1IqVE&feature=related Muusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr oli tantsusüit (mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele). Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele.
Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud.
bigbändide muusika) George Gershwin (18981937) Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond) 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid 16aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusikaja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt
corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega maalid.
TANTSUDEGA. OSAD HISPAANIA RAHVALAULUD ON KA TANTSULOOD. SELLEPÄRAST ONGI ERILINE NÄHTUD HISPAANIA KULTUURIS FLAMENKO, KUS ON ÜHENDATUD LAUL, TANTS JA PILLID. KUULSAIMAD RÜTMIPILLID ON KASTANJETID JA TAMBURIINID. VÄGA TUNTUD HISPAANIA RAHVATANTS ON BOLÉRO, MILLE SAATEKS KASUTATAKSE KASTANJETTE JA KIRTARRI. KUSJUURES KLASSIKALINE KITARR ON PÄRIT JUST HISPAANIAST. TUNTUIMAD LAULJAD ON PLACIDO, CARRARAS NING CABALLI, NAD ON OOPERILAULJAD. HISPAANIA MUUSIKAL ON OLNUD VÄGA PALJU MÕJUTAJAID. PÕHJA- HISPAANIAS ON PRANTSUSE JA ITAALIA MUUSIKA, LÕUNA-HISPAANIAS ON ON ARAABIA NING MUSTLASMUUSIKA MÕJUD. HISPAANIA TANTS . • Tants – see on kehakeel, väljendumiseks mõnus sõnavaba viis. Erinevalt tühikargamisest on flamencotantsus ka hing: emotsionaalselt pingestatud jõu ümber ehitub vorm ja annab oma laengu kõrvaltvaatajalegi. Ja lõpuks on tants natuke ka sport, ning inimene on loodud ennast aegajalt liigutama.
Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga, mille järgi too lugu ka kirjutatud on. "Capriccio Italien" algas väga hiilivalt läks siis üle rõõmsamale meeleolule. See tuletas mulle millegipärast meelde keskaega koos rüütlite ja printsessidega. Jean Sibelius oli Soome helilooja. Ta sündis 8. detsembril 1865 ja suri 20. septembril 1957. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi." Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti
'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919 Valmis esimene muusikal 'Annie, võta püss' - 1924 Eestis toimus autoritaarne riigipööre 1934 Esimene lend üle atlandi ookeani 1919 Esimene lend üle lõunapooluse 1929 Esimene lend üle põhjanaba 1937 Esimene reaktiivlennuk 30. aastate lõpus Irene Joliet-Curie prantsuse teadlane avastas tehisradioaktiivsuse Charles Chaplin 1920. aastate üks kuulsamaid lavastajaidnäitlejaid. 'kullapalavik' E.M Remarque saksa kirjanik Ernest hemingway 1920
teistega paremat kontakti saada. Selleks, et osaleda teraapias ei pea olema muusik ega musikaalselt haritud. 4 4 MUUSIKATERAAPIA JAGUNEB Ekspressiivne Retseptiivne Võimaldab kliendil Põhineb muusika ennast muusikaliselt aktiivsel kuulamisel. väljendada, musitseerida ja Muusikal on jõudu improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT KASUTATAKSE? Erinevates haiglates Rehabilitatsiooni Kliinikutes keskustes Koolides Treeninguasutustes
„Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M. Saare: Rahvuslike traditsioonide alusepanija eesti helikunstis, andis suure panuse koorimuusikasse. „Põhjavaim“, „Lauliku talveüksindus“. H.Eller: Tema looming on eestlastele rahvuslikkuse sümboliks, kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, eriline koht loomingus sümfoonilisel muusikal. „Kodumaine viis“, „Koit“. V.Tormis: Eelkõige koorihelilooja, kes on suutnud vana rahvalaulu muuta paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõistetavaks. Tal oli omalaadne , soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Kasutas palju eesti sugulashõimude viise. Teostes suur osa loitsimisel. „Raua needmine“, „Kevade“. A.Pärt : Tema looming tuntud kogu maailmas. Esialgu oli valdavalt
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on
olulisemad harud on teatraalsus (lavalisust esineb ka neis teostes, mis polegi lavateosed), semiootika (käsitleb muusikat kui märgisüsteemi ja seob seda teiste märgisüsteemidega, näiteks keelega), filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika. Tema muusikal on tihe side muusikaajalooga, traditsioonidega, kasutab teostes rohkelt tsitaate, stiliseerivat materjali, ka tekstikollaaze jms selles mõttes on ta postmodernistlik. Kuid väljendusvahendites on Berio ülimalt leidlik ja uudne selles mõttes modernistlik. Kõik see kokku moodustabki tema mitmekülgse ja isikupärase helikeele. Sama vastuoluline on ka tema komponeerimisstiil ja materjalikasutus, kus segunevad strukturaalne (korrastatud ja süsteemidele
edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist. Nagu Borodini sümfooniad, nii jutustab ka tema ainuke ooper "Vürst Igor" kaugetest vägilasaegadest. Sellepärast võiks sedagi teost II sümfoonia alapealkirja ümber kohandades nimetada vägilasooperiks. See oli ühtlasi ka Vene esimene vägilasooper. Hoogne, lustakas, sümfooniline lahendus, orkestri oskuslik kasutus, muusikal romantiline väärtus, kindel sisu edastav roll. "Vürst Igori" aluseks on XII sajandi lõpust pärinev lugulaul "Jutustus Igori sõjaretkest". See tundmatu autori ajaloolisel materjalil põhinev teos jutustab ühest neist paljudest sõjakäikudest igipõliste vaenlaste polevetside vastu. Ooper algab Putivli vürst Igori ja tema sõjameeste teelesaatmisega. Ootamatult toimub päikesevarjutus. Rahvas näeb selles halba ennet sõjakäigule, kuid Igor otsustab siiski teele asuda. Retk nurjub
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
loogilisem on üritada muusikalist edu saavutada välismaal, eelkõige USAs. Seda teed on läinud näites Kerli Kõiv, kes ei ole ikkagi sama kuulus kui Madonna. Kuigi tema album Love Is Dead jõusid USA Billboard 200 edetabelisse. "Army of Love" on selles edetabelis olnud hitt number 1. Kui kedagi veel esile tuua, siis Arvo Pärt on samuti küllaltki tuntud. Kuid kahjuks on tuntud ja tunnustatud tegijaid väga vähe, võiks palju rohkem. Hoolimata sellest, et turg on vaba ja muusikal on võimalus olla rahvusvaheline, ei ole eestlastel nii hästi läinud kuigi võib-olla ei pürgitagi nii väga rahvusvahelisele turule. Aga võiks, siis oleks eestlastel, mille üle uhke olla. Eesti muusika on tore asi, on mida kuulata ja keda kuulata. Tegelikult võib üsna rahul olla sellega, mida siin toodetakse.
Retsensioon ,,High school musical" ,,Keskkooli muusikal" esietendus Eestis 2010 aasta märtsis, lavastajaks on Andres Dvinjaninov. Peamised osatäitjad olid: Troy Bolton (kooli korvpallitiimi kapten) - Ott Lepland või Kristjan Kasearu, Cabriella Montez (teadusklubi liige) - Mari Ronimois, Sharpay Evans (draamaklubi president) - Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva, Ryan Evans (Sharpay vend) - Taavi Tõnisson. Etendust käisin vaatamas 02.05.2010 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Kontserdi peaosades võib olla kaks erinevat isikut, mina nägin Troy rollis Ott Leplandi ja Sharpayks oli Jekaterina Nikolajeva. Kontsert oli minu arust päris hästi üles ehitatus. Kohati oli liiga palju muusikat, tantsu ja sisu kuidagi vähe, aga lauljad olid see-eest hea häälega ja üldmulje jäi päris tore. Kontserdi peategelasteks olid Troy ja Cabriella, kes said tuttavaks vaheajal reisil. Nad sattusid edasi s...
Faust, keda mängis Ago Soots, oli tõsiselt vana mees, kelle elueesmärgiks oli inimeste aitamine. Näitleja sai sellega hästi hakkama: tema kehahoiak ja veidike seniilne käitumine sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks. Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda üheks peategelaseks. Midagi valesti ei läinud ja ära ei ununenud, mis küll mitmel korral teistel näitlejatel juhtus. Mängis ta siis klaverit terve etenduse vältel, lisades selle peale igasuguseid efekte, mis süvendasid laval toimuvat emotsiooni. Näiteks kohas, kus Faust Mefistofelest
s i ka hi ko muu Meh r, J uhan Pi ka mä e , Ol a f H a am e Ee ri k l S e i sler Danie Sissejuhatus Mehhiko muusikal on väga lai valik muusikastiile Mehhiko muusikat on palju mõjutanud Euroopa muusika Mehhiklaste kuulsaimad muusikastiilid on ranchera, corrido ja mariachi Enamus Mehhiko pille on võetud Hispaania muusikast Hümn Hümn kuulutati välja aastal 1854, 8.veebruaril Esitati esimest korda 15.septembril, aastal 1854 Muusika tegi Jaime Nunó Sõnad kirjutas Francisco González Bocanegra https://www.youtube.com/watch?v =Q8T9g7memUk Ranchera
mille autorik on J. Farrar. Veel kõlasid lood „ Sündinud džaivma“, „Ilukool Otsas“ ja „ Üksinda autokinos“. Lugu „ Sündinud džaivma“ oli hoogne ja humoorikas. Järgmised kaks olid rahulikumad , kus tegelased väljendasid oma muret. Siis kõlas laul „ Asju hullemaid on veel“ , mida laulis Piret Krumm. Viimased kaks laulu olid „ Sinu valinud ma“ ja „ Me kokku käime“. Need olid rütmikad, lõbusad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis antud muusikal väga. Kõik kokku moodustas ühtse terviku. Eriti silmapaistvad olid lava dekoratsioonid ja kostüümid. Kõige rohkem meeldis laul „ Sandra Dee“, kuna seda lauldi irooniliselt ja humoorikalt. Olen käinud ka 2004. a „Grease’i“ vaatamas. Seal olid peategelasteks Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Ma küll väga palju sellest etendusest ei mäleta, aga värvilisema ning rekvisiitide rohkema lavakujunduse poolest oli kindlasti huvitavam tänavune lavastus.
Dekoratsioonideks oli lava ette maha pandud patju, kus said pealtvaatajad mõnusalt istuda. Laval seisid laud, kus peal oli arvuti, ning tool, millel laulja istus. Maha oli ka küünlaid pandud, see muutis saali väga hubaseks. Seintele näidati arvuti ja prožektorite abil erinevaid motiive loodusest, mis mind väga köitsid. Kontserti kuulates tekkis väga rahulik tunne ning tundus, et viibiksin hoopis teises dimensioonis. Kõik mured nagu oleks ununenud ja tunne oli väga vaba ja meeldiv. Ta muusikal on väga suur mõju. Mulle väga meeldis see kontsert, see jäi väga meelde ja pani mõtlema oma elu üle. Soovitan seda kuulama minna kõigil, kes sooviksid kas või paariks tunniks nii-öelda juhtme seinast tõmmata ja lihtsalt kuulata rahulikku, võimast ning meeldivat muusikat. Kasutatud kirjandus: http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/700.html http://www.kultuur.info/syndmus/mick-pedaja-kontsert-hopneri-majas/
ühiskond paremaks. Alles selle aasta lend, kes lõpetas 9 kuldmedali ja 6 hõbemedaliga oli väga uhke südmus ja tõstis meie, kui sakulaste ja samas ka Eesti ühiskonna taset. Kool annab meile ka väga palju võimalusi ühiskonda meie ümber arendada. Õpilasesinus on kindlasti üks nendest, see annab võimalust rääkida kaasa kooliga seonduvatest asjadest, arendadades suhtlus ja esininemis võimet. Samuti on koolis ka keraamikaring, kus saad kunstilist poolt arendada; muusikal, mis annab võimaluse kõigile, kellel on soov laulmist arendada või õppida; teises kooli pooles on spordiklubi, kus on võimalus valida just endale sobiv ala, millega tegeleda jne. Me elame vabariigis ja meil on võimalus enda hääl kõlavaks teha. Aasta alguses tehtud seadus lubab juba kuueteistkümne aastastel valimistele minna ja see on väga hea võimalus lasta noortel enda hääl edastada ja teada saada, mis Eesti poliitikas toimub ja mis oleks Eesti ühiskonnale kõige parem
Nad mõtlesid, et miks mitte teha ka edaspidi koos muusikat. Ka uus singel saab stiililiselt olema sarnane Liisa loole. Ikka kiirem tantsumuusika. Kui palju hakkab lavalaudadel erinema Kairit Nikist, saab juba tulevikus näha, ent kindel on see, et Kairit saab olema sama särav kui Niki. Ilmaennustamisest ta küll eriti midagi ei tea, sest töökohustuste hulka kuulub vaid ilmateate ettelugemine, ning lisab, et ilma ei oska ta prognoosida isegi mitte enesetunde järgi. Samas on muusikal ja ilmal üsna palju ühist. Mõlemad on asjad, mis mõjutavad meeleolu. Vahe on vaid selles, et erinevalt muusikast ei saa me ilma valida. Lk 5 Kasutatud allikad: http://www.ohtuleht.ee http://kroonika.naistemaailm.ee http://www.trend24.ee http://et.wikipedia.org http://images.google.ee Lk 6
väljenduslaadi nii muusikas, tantsus(break dance) kui riietuses. Alguse sai see hilistel 60-ndatel ja varajastel 70-ndatel, seda aega meenutatakse nüüd kui ,,vana kooli" . Hip hop musikat võib vaadelda kui segu afroameerika varasemast tantsumuusikast (rütmibluus,diskosoul,funk)ning sellele 90,aastatel lisandunud mõjutustest (dub ja salsa). Kõige iseloomulikum on hip hopile aga räppimine mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suremgi roll kui muusikal endal. . Andekad noorukid kasutasid vanu vinüülplaate ja omaenda hääli selleks et rajada uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega. Algselt oli hip-hop muusikas 3 põhielementi: breaks, beats and scratches. Need on nüüdseks arenenud. Näiteks skrätshimine on peaaegu täielikult kadunud, tänu DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis. Selle taga on räpparid, kes said
1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid
Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun" Muusikal meeldis mulle, kuna näideldi hästi, eriti siis kui purju jäädi ja sisu oli ka hästi läbimõeldud. Selle töö koostamine oli päris huvitav ja sain ka uut infot teada.
palju impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid Second level Third level Ta huvitus jazz, aasia ja teiste rahvaste muusikast ning kasutas Fourth level neid motiive oma loomingus Fifth level Ta oli väga hea orkestritundja, tuntuim teos "Boléro" Tema muusikal on täpne ja selge vorm Tähtsamad teosed: * "Pavane pour une infante défunte" klaverile . * "Klaverikontsert Gduuris" jne Kasutatud materjal. http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy http://et.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel "Õhtumaade muusikalugu III 20.sajand" "Kunstiajalugu" Tänan kuulamast!J
näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese).
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide ...
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooper Estonia Rahvusooperi poistekoor Rahvusooperi Estonia teater pärast orkester märtsipommitamist Rahvusooperi kammersaal 2018 kevadel linastuma hakkavad etendused CARMEN- G. Bizet’ ooper KRATT -E. Tubina ballett TSIRKUSPRINTSESS- I. Kálmáni operett MINU VEETLEV LEEDI- F. Loewe’ muusikal Carmen Lisa Estonia Rahvusooperi ametlik koduleht: www.opera.ee https://www.youtube.com/watch?v=i367I70Wfy8 ------Ooperi –ja operetigala Estonia teatris https://www.youtube.com/watch?v=jczL-2VXSJM ----- Karlsson katuselt etendus Estonia Rahvusooperis Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia http://www.opera.ee/rahvusooper/ https://www.youtube.com/results
Vanemuise ning Rahvusooper Estonia orkestri näol on täidetud ka suurekoosseisuliste sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati
seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." Valgre laulude põhjal on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"("Estonias" 1967), tema elu ja loomingut käsitlevad ka telefilm "Igavesti Teie" (1976) ja näidend "Valge tee kutse"( Noorsooteater 1985) Tema muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore helilooja traagilise hukuni., Raimond Valgre suri 31. detsembril 1949. aastal ja on
Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et ...
ja stiili avaldumine muusikas. Romantism on klassitsimile sarnane, millele on harmoonilised ja meloodilised lood. Romantismi üks kuulsaimaid teoseid on Schuberti ,,Ave Maria", see on ooper. Teine kuulus teos on Griegi ,,Hommik". Romantismi muusika erinevus klassitsimist on see, et rütm on palju aeglasem ja laulud on ratsionaalsed ja puudub neil dramaatilisus. Romantismi muusika mulle meeldib, kuna lood on paraja tempoga ja mõnusad. Klassika muusikal on ajalugu pikk ja minu meelest on see arenenud algusest (Keskaeg) romantismini palju. Mulle meeldivad barokkajastu muusika ja romantismi muusika kuna neil on paras tempo ja harmoonia on kõlav. Kui kuulan klassikat, siis eelistan neid stiile.
must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ● „Huckleberry Finn“ -Mark Twaini teose põhjal ● „The Kid“ - Charlie Chaplini esimene film ● Esimene täispikk Ameerika muusikal (helifilm) „Džässilaulja“ 1927, 89 minutit pikk ● Walt Disney loodud animafilm „Mickey Mouse“ 1928 1930. filmid ● „Läänerindel muutusteta“ 1930, 138 minutit pikk ● „Dracula“ 1931, USA õudusfilm, 75 minutit pikk, ● „Lumivalgeke“ 1937, täispikk esimene multifilm, 83 minutit ● „Robin Hood“ mängufilm1938, 102 minutit, 3- värviline film 1940. filmid ● „Kassinimene“ 1942, õudusfilm, 73 minutit pikk ● „34
Robert Schumann (1810-1856) 1. Robert Schumann sündis 8. juunil 1810. a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel. 2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpi...
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus
Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest
Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming
tantsudega. Osad Hispaania rahvalaulud on ka tantsulood. Sellepärast ongi eriline nähtud Hispaania kultuuris flamenko, kus on ühendatud laul, tants ja pillid. Kuulsaimad rütmipillid on kastanjetid ja tamburiinid. Väga tuntud Hispaania rahvatants on boléro, mille saateks kasutatakse kastanjette ja kirtarri. Kusjuures klassikaline kitarr on pärit just Hispaaniast. Tuntuimad lauljad on Placido, Carraras ning Caballi, nad on ooperilauljad. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Põhja- Hispaanias on prantsuse ja itaalia muusika, Lõuna-Hispaanias on on araabia ning mustlasmuusika mõjud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
