uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid. Chopin armastas intiimsemat õhkkonda. 1828 lõpetas Varssavi Lütseumi. 1825-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast kooli tahtis ilma näha. Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu. Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline, nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi
ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest. Head stressi tekitab ootusärevus, tavaliselt on inimene sellises olukorras kui ta näeb üle pika aja inimest keda ta ei ole näinud pikka aega või enne tähtsat etteastet. Hea stress tekitab inimeses positiivset emotsiooni vastupidi halvale stressile, mis muudab inimesed apaatseteks ning ükskõikseteks. Isiklikult ma ei ole stressiolukordadega palju kokku puutunud. Kui uue õppeaasta alguses hakkasin käima trennides ja muusikakoolis, kus ma eelnevatel aastatel ei ole käinud. Alguses tundus kõik väga huvitav ja põnev, ma ootasin huviga oma esimesi tunde ja trennipäevi. Ma ei teadvustanud endale, et huviringid võtavad palju energiat ja ka aega. Paari nädala pärast tundsin, et ei jaksa enam. Peast käis läbi korduvalt huviringidest loobumine ja pooleli jätmine. Kuid õnneks tulin olukorraga tublisti toime. Ma sisendasin endale, et ma suudan seda ja kui
Teos oli ühtlasi ka kõige pikkim. Esitatud laulude põhjal võib ära märkida ka selle, et noor, andekas pianist esitas kõiki repertuaare peast, ta ei vaadanud kusagilt maha , lihtsalt mängis. Lisaks tema käte mängimine, mis pani mind täitsa muljeltavaldam, kuidas nii noore inimese käed mängivad ja suudavad pingele vastu pidada. Järgnevalt räägin edasi kuulsast andekast ja tunnustatud pianistist Mihkel Pollist. Ta alustas klaveriõpinguid 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat
saadaval ning ebasobivaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. · Tormise kompositsiooniõpetaja oli Vissarion Sebalin. · Ta nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt käituda. · Tormis hakkas juba Tallinnas rahvaviise uurima ja kodust eemal olles suurenes see huvi veelgi. · Veljo eeskujuks oli Ester Mägi, kes temaga samal ajal õppis Moskvas. · Moskvast naastes asus ta tööle Tallinna Muusikakoolis, kus ta töötas aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda. · Seepeale astus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.
Välimuse poolest olen keskmise kehaehitusega, sinakashallide silmadega ja mustade juustega. Enda kirjeldamiseks on minu arvates parim anda just need kolm punkti, kuna see aitab luua silmeette isiksuse, milline ta välja võib näha. Ma ei ole endaga küll rahul, kuna enesehinnang on madal, aga olen saanud palju komplimente. Ehk suudan veel kunagi enesehinnangut tõsta. Minu hobideks on ristsõnade lahendamine, klaveri mängimine ja muusika. Olen käinud ka muusikakoolis, kuid peresiseste probleemide tõttu jätsin muusikakooli pooleli. Sain käia seal neli aastat. Muusikast kuulan ma meeleldi drum and bass'i, klubimuusikat ja dubstepi. Väga harva eelistan midagi rahulikku. Kuulan just sellist stiili muusikat kuna see sobib kokku mu iseloomuga kiire ja äkiline. Mis on minu nõrgad ja tugevad küljed? Minu üheks tugevaks küljeks on end vaos hoida. On küll juhtunud, et lipsab paar halba sõna üle huulte, kuid enamasti olen siiski vaoshoitud
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma h...
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud
Oma eluajal oli ta väga tagasihoidlik ja mitte silmapaistev ,ning sellepärast on tänapäeval tema auks korraldatud erinevaid kontserte ja festivale ,mis on pühendatud Bachile ja tema geniaalsetele teostele. Mitte ainult Bachi kodumaal (Saksamaal) ,kuid ka teistes riikides nagu näiteks Eestis. Iga aasta kümneid kontserteid korraldatase Johann Sebastian Bachi loomingu auks , mis kannavad teda kirjeldavaid nimetusi, nagu näiteks "Kuldne Bach". Samuti viiakse Narva Muusikakoolis läbi Bachi nimelist festivali , mis oli avatud 2004.aastal. Sellest ajast saat festival toimub iga aasta ja iga aastaga muutub aina populaarsemaks. Ma arvan ,et mida rohkem tänapäeva muusikud võtavad õppust vanaaja muusikutelt, seda omapärasem ja iseloomulikud meloodia tuleb. Nii legendaarne helilooja kui Bach ei tohi teadmatuks jääda, tema muusikat tuleb kuulata ja arendada. Kuni muusikud austavad teda ,
kontserdi hästi vastu, piletid olid välja müüdud. Samas ei jäänud dzäss ainult linnamuusikaks.Oma dzässorkestrid tegutsesid ka sellistes väikestes kohtades nagu Karksis, Sammastes, Uue-Karistes ja Pöide-Uuemõisas.See, et tavapäraseid dzässipille nagu saksofone polnud alati saada, ei seganud muusikuid. Eesti dzässi loomuliku arengu peatasid Teine maailmasõda ja okupatsioonid. DZÄSSMUUSIKUD EESTIS KAASAJAL Raivo Tafenau muusikutee algas akordioniõpingutega Pärnu muusikakoolis.Saksofoni võttis ta kätte alles 17-aastaselt, kui hakkas mängima dixieland-bändides. Ta lõpetas Tallinnas G.Otsa nimelise muusikakooli akordionistina. Peale sõjaväge mängis Raivo Tafenau mitu aastat mööda Venemaad tiirutavates popansamblites.1991.a. sai temast Eesti Raadio bigbändi liige.Umbes samal ajal hakkas ta osalema ka Urmas Lattikase ansamblis.1994.a. pärjas Eesti Raadio Tafenau Aasta Muusiku tiitliga.
2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi. 5 Liikmed Ursula koosneb viiest endisest Prantsuse Lütseumi gümnasistist, kellest ainult trummar Andrei Ozdoba on kaheksa aastat muusikakoolis klaverit õppinud. Bändi teised liikmed Omar Nõmm, Mihkel Masso, Karl-Gunnar Isand ja Johannes Naan on iseõppinud muusikud. · Mihkel Masso aka Masso (08.05.1986): kitarr, on teinud mõned lood; · Karl-Gunnar Isand aka Karl (16.02.1986): basskitarr, jõnksutamine; · Omar Nõmm aka Omar (10.01.1986): kitarr ja vokaal, kirjutas suurema osa sõnu/viise; · Andrei Ozdoba aka Andy (15.10.1986): trummid;
Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine
tuli mul kananahk ihule, sellist elamust kontserdist pole mul eales olnud ja seda tunnet tahaks isegi tagasi. Lavastuse kohta mul pole midagi halba öelda, solistidel olid sõnad ilusti peas ja terve see kontsert oli tervik, mitte ühtegi miinust mina ei näinud. Räägin natuke solistidest ka siis. Koit Toome õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klassikalise klaveri ja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis džassklaveri ja pop-džasslaulu erialal. 1995. aastal alustas ta edukat lauljakarjääri bändis Code One, tema esimene plaat ilmus 1995. Aastal „Code One Maria Listra on sopran, kes alustas oma muusikuteed väga varakult, esinedes nii Eestis kui Soomes juba 3-aastaselt. Juulis 2011 lõpetas Maria Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži draama- ja teatriõppe eriala. Tema esimene plaat ilmus 2000. aastal kui ta oli 11-aastane, see oli tema sooloplaat „Maria Listra AD 2000“.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/9...
28. Mis kaks asja olid Kadri jaoks uues majas kõige huvitavamad? 29. Mida lubas isa Kadrile hea õppimise eest osta? 30. Mis oli Urmase poolt Kadrile kingitud raamatumärkide peal? . Kadri vanaema nimi oli Kaie, Linda, Kadri, Leida 2. Kadri isa oli enne sõda töötanud ehitusel, merel, tehases, kolhoosis 3. Kadri tegi kaastööd ajalehele Säde, Pioneer, Meie Meel, Postimees 4. Kadri valmistas oma mööbli laudadest, kastidest, puust, papist 5. Anne õppis muusikakoolis viiulit, akordionit, kitarri, klaverit 6. Raamatumärkide peal olid tihased, haned, luiged, pardid 7. Isa õpetas Kadrile vene keelt, eesti keelt, geograafiat, algebrad 8. Kui Urmas Kadrile esimest korda külla tuli, Kadri koristas tuba, triikis, pesi pesu, küpsetas kooki 9. Kaldamäel juhtunud õnnetusest rääkis direktorile Kadri, Urmas, Anne, Entu 10.Vitja tõi kaltsudeks lõikamiseks ema seeliku, isa püksid, õe dressid, venna kampsuni 11.Tädi Elsa elas koos emaga, lapse ja
õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis", Le Choeur Grégorien de Paris, "Heinavanker". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Mõnda aega on ta olnud ka vabakutseline helilooja ning alates 2005.aastas sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonna juhataja. Eesti muusikasse tuli Toivo Tulev alles 1990. aastate paiku ehk oma esimesed heliteosed jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev. Looming on iseloomulikult aeglane, meditatiivne ja keskendunud
Igatahes, kui auväärne isa sai teada poja plaanidest järgnes sellele poja meenutuste peale üks äge ja ebameeldiv stseen. ning et isa ei tahtnud midagi kuulda poja muusikalistest plaanidest. Alles siis kui isa jättis perekonna maha ja võttis endale armukese, sai sellal 17.a Johann oma ema toetusel täielikult pühenduda helilooja karjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni era muusikakoolis. Harmooniat õppis ta samuti helilooja Josef Drechsleri juures ning viiulit Anton Kollmanni käeall. Kes oli ühtlasi ka balettirepetiitor viini õukonna ooperi juures. 1844.a moodustas Johann Strauss II omaenda väikese orkestri.millega debüteeris Hietzing Dommayeri kasiinos. Esitades nii enda kui ka oma isa loodud teoseid. Temast saigi isale suur konkurent ning publiku poolehoid hakkas peagi juuniori poole kanduma.
Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntuimad laulud on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu", "Iial ei muutu võõraiks me" jt. Kirjutas veel koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia» Raimond Valgre (1913-1949) oli Eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. esimesed laulud valmisid 1933. aastal
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla ning tema räägitav lugu ongi edasi hargnev etendus. Don Quijote oli elu idealist kes soovis
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 11. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2011.õ.-a. 24,oktoobril toimus Tallinna Mustamäe muusikakoolis kontsert,mis oli pühendatud vene heliloojatele P.Tsaikovski,N.Rimski-Korsakov ja M.Glinka.Esinesid muusikakooli orkester. Kontserdi alguses esines kirikukoor. Nad laulsid kahehäälselt ning koor koosnes kahest meeslauljast ja kolmest naislauljast. Edasi ilmus lavale orkester ning esimeseks palaks, mida nad esitasid oli M.Glinka teos "Kamarinskaya". Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis
aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. Eduard Tubin oma naise Erika ja poja Einoga. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate Seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõus, andis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde ning juhatas ka Nõo segakoori. Jätkas kompositsiooniõpinguid Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 19311944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. Eduard Tubin koos koori juhtkonnaga. 1930. aastal orkester Vanemuisega Hinnatud helilooja 1930. aastate lõpuks oli Tubin
Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi Maarja; sündis 24. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti laulja.Maarja-Liis Ilus on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis, Tallinna Laste Muusikakoolis ja Õigusinstituudis. Täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Muusikaõpetajast ema Merle Ambre oli nooruses samuti võrdlemisi menukas laulja. Karjäär Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps ja võites mitmeid konkursse. Ta on esindanud Eestit Eurovisioonil ja välja andnud 6 albumit. Esimene eesikeelne diskoalbum ilmus aastal 1995 ja sisaldas põhiliselt kavereid ja Raul Rinki-Kaari Sillamaa kirjutatud lugusid
ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade. Zanrid: soololaulud, orelisonaat, orkestriteosed, prelüüdid tsellole, ja orkestrile, loorilaulud, sümfooniad, oratooriumid, Tähtsamad teosed: kantaat-"paradiis ja Peri", soololaul-"metsateel", ,,kütkes", ,,pilveel", oreliteos:"Serenade triste", segakoorikandaat"päikesele", oratoosium"hiob" Tegevus pedagoogina: kompositsiooniklassi õpetaja tallinna kõregamas muusikakoolis. Tema õpilased- Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Johann Tamverk, eugen Kapp, Eval Brauer, Villem Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M
ARVO PÄRT (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina
Richard Wagner (1813-1883) Tegutses Verdiga üheaegselt ja oli suurkuju Euroopas. Tõi ooperisse väga palju uut. Tema looming =>romantilise ajastu kõrgpunkt. Ta oli ka muusikakriitik ja dirigent. Ta oli üle poolte Euroopa heliloojatega kirjavahetuses. Ta andis välja kolmeköitelise raamatu oma elust. Sündis Leipzigis. Ta lapsepõlv oli täis kirjandust ja teatrit ja ta armastas seda. Ta kuulis 15aastaselt Beethovenit mängimas. Õppis kohalikus muusikakoolis ja töötas mitmetes saksa linnades. Lisaks shveitsis, prantsusmaal. Ta sai oma eluajal väga kuulsaks. Tema juurde loodi Wagneri selts. Koguti seltsiraha, et ehitada tema ooperite ooperimaja. See valmis 1876.a. Uuendused ooperimuusikas: enam ei kasutatud pikki teemasi vaid ainult juhtmotiive. ta arendas sellest motiivist pikka lõpmatu meloodia. loobus numbriooperitest(aariad ja soolod). laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav
Arvuti ja Internet pakuvad noortele huvitavaid ja meelepäraseid viise aega veeta. Kuid Internet pakub lõpuklassi õpilastele häid õppeallikaid edukamaks õppimiseks ning enese harimiseks samuti annab ka silmaringi laiendada. Internet ja suhtlemisprogrammid pakuvad noortele suhtlemisvõimalusi. Kõige populaarsemad on hetkel loomulikult Rate.ee ja Msn kus väga paljud noored istuvad. Loomulikult sisutavad ka noored oma vaba aega tervislikult käivad tantsimas, aeroobikas, jooksmas, laulmas, muusikakoolis ja palju muid huvitavaid asju. Kuid ka kahjuks paljud rikuvad oma elu alkoholi tarbimise, suitsetamise kui ka narkootikumidega. Väga palju mõjutavad noori vanemad tuttavad kes elavad juba oma elu ja hoolitsevad ise enda eest ja tänu sellele lähevad noored kaasa ja arvavad, et ka nemad suudavad nii iseseisvad olla ja hakkama saada. Kuigi paljud nooremad inimesed omandavad endale mõtte,et nemad ei hakka suitsetama ega jooma teiste pärast,
Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frédéric Chopin on muusikageenius". 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus. Kodused kartsid, et helilooja võiks sattuda tagakiusamise ohvriks ja palusid tal jääda Pariisi. Chopinil oli palju õpilasi. Ta suri Pariisis 1849. aastal tuberkuloosi. Tema südant säilitatakse
eemal veedab ja kümnetunniseid proove teeb, ei vahetaks ta ikkagi oma elukutset millegi muu vastu. Tartu Koidule meeldib ja trupp on tema sõnul väga tore. ,,Sellised projektid arendavad mind kõige rohkem, iga päev on nii palju infot, et see ületab kõik muu". Tartu on möödas ja Koit saab enda sõnul nüüd taas veidi rohkem aega pere ja sõprade keskel viibida. Koit Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkusse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega ( Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ( n. ,,On küll hilja", ,,Sellest saab meie suvi", ,,Vikerkaar" ja ,,Nüüd võin taas")
Sageli on neis ringides osalemiseks vaja maksta väikest tasu, kuid uued teadmised ja parem võimalus oma hobi arendada teevad selle tasa. Iga inimene valib omale ise viisi, kuidas oma aega veeta. Enamasti ei saagi tänapäeva noori mõjutada ega sundida midagi tegema, mida nad ei taha, sest noortel on sihikindlust ja üldiselt nad teavad ise, mida nad saavutada tahavad ning mida neil selleks vaja on. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis või jõusaalis, näiteringis, osadele meeldib tegeleda kunstiga, jalgpalliga, kergejõustikuga, korvpalliga, maadlusega ega osad õpivad keeli. Vaba aeg see on aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine, tema enesetunde parandamine, ülemäärasest pingest vabastamine ning keha ja vaimu tasakaalustamine. Näiteks igasugused sportimistegevused ja eneseharimisvõimalused, nagu male, ristsõnad, teatri- ja kinokülastused jne
Tallinna 21. Kool Referaat Elo Viiding Tallinn 2011 Elo Viiding ehk Elo Vee Elo Viiding sündis 20. märtsil 1974 aastal. Ta on näitleja ja poeedi Juhan Viidingu ning muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuu...
1-2 päeva, näidata ühiskonnale, et kõik eluaegsed ei ole nii ohtlikud, nad on piisavalt kaua kinni istunud, et oma elust järeldusi teha, sest igat inimest tuleb võtta individuaalselt ja anda lootust neile, kes seda väärivad. Kinnipeetav on arvestanud, et peale 20 aastat on ta natuke peale 50 aastat vana ja on võimalus vabaneda. Vangi soov on, et tema lapsed kasvaksid õiguskuulekateks riigikodanikeks. Samad unistused, mis igal lapsevanemal. Lapsed käiksid ujumas, muusikakoolis. Tema soov oli viibida teise lapse sünni juures, kuid viimasel hetkel see luba tühistati. Ta tahab näidata ühiskonnale, et eluaegsed kinnipeetavad ei ole nii ohtlikud. (Tegeleb legaalse äriga, millega toetab materiaalselt oma peret.) Kinnipeetavat toetab suur kogukond, sellepärast ongi sellel lool positiivne kuvand. Tähtis on tugeva pere olmasolu igas olukorras. Kunagi ei tohi kedagi maha kanda, kõik me teeme vigu ja iga asja eest saab karistuse ühe korra
Uzgorodis 1959. a. Saavutatud Eesti noorterekord 6306 punkti võrdub kuuekümnendate aastate keskel maksma hakanud hindamis- skaala järgi 6817 punktiga. Aunal jätkus ülevoolavat energiat ja vaimustust kehaliseks rassimiseks. Kergejõustiku kõrval harrastas ta veel püsivamalt võrkpalli, milles kuulus ka '' Spartaki '' vabariikliku koondisesse. Energia- küllusest räägib seegi, et samal ajal õppis noor spordimees muusikakoolis, abistas ema viieliikmelise pere ülalpidamisel, kuna isa oli surnud kui kõige vanem vend, Rein oli saanud kümneseks. Koolivahe- aegadel käis noormees ikka leiba teenimas: algul ema töökohas taksopargis, hiljem paemurrus, kus neli tundi tõstis kivilahmakaid. Pärast seda rassis muidugi veel staadionil või palliplatsil. Nii kasvas temast sitke mees, kes oli õppinud tööd armastama, endale kooliülikonna ja spordi- varustuse muretsemiseks tööga raha teenima
1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis. Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Tänu tema algatatule on palju viise jõudnud taas laulupeo repertuaari. Neid lauldakse ja tehakse taas omaks.. 2007
Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb
saaks õppida. Suurtes linnades on ka rohkem võimalusi ametit valida. Kui väikeses linnas sa lõpetad gümnaasiumi, siis ma pakun mõtteid pähe ei tule, kuhu võiks edasi õpima minema, seega peale kooli noored lähevad meelega sõjaväkke, et saaks veel ameti üle mõelda. Noorte vabaaeg on ka väga tähtis osa elust. Peale kooli nad lähevad sõpradega välja, istuvad arvutis või siis käivad kuskil trennis või muusikakoolis. Suurtes linnades on aga vastupidi. Seal on nii, et laps tuleb koju ja ema kohe sunnib kuskile minna, kas poodi ,trenni ,lasteaeda venna järgi jne. Et koju jõuda süüa ja edasi minna kulub aega, sest suurtes linnades on palju inimesi, kellel on alati kuskile kiire. Noored peavad koju või kooli või kuskile veel ühistranspordiga minema. Selle peale kulub raha. Samal ajal, kui väikese linna noored saavad 30 minutiga ühest linnaosast teisse. Elukeskkond on ja jääb tähtsamaks asjaks linnas
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud ,,Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana ning õpetanud Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Alates 1992.aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Viimased 5 albumit: 1. "Taevalik meloodia" Nat King Cole laulud 2. "Elukarneval" 3. "Lahe muusika" 4. "Tantsud vihmas" 5. "Head teed" Uuemad lood on ilmud aga sellel aastal. Äsja ilmunud lugu kannab nime ,, Lilled Emale,, ja teine lugu kannab nime ,,Pahad Tüdrukud ,, millel valmis ka muusikavideo. Perekonnast Madise perekonnast ei tegele ainult tema muusikaga, tegelevad ka pojad ning tütar. Poeg Carl-Philip Madis (21) õpib Georg Otsa nimelises Muusikakoolis helireziid. On ansamblis ,, Katta kuulmine,, solist. Carola Madis(26) kirjutab laulusõnu koos Janne Saarega ning oma elukaaslase Brint's Board`ga(kuulus laulja). On veel kaks poega kellest vanem elab Suurbritannias ning sai äsja isaks, ta tegeles muusikaga vähe ning lõpetas selle, kui astus ülikooli. Kõige noorim poeg Carl-Mattias(10) õpib trumme. Infot leidsin ... http://www.karlmadis.ee/?leht=muusika https://www.google.ee/karlmadis http://et.wikipedia
Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti. Neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130. kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles üks inimene sai surma. Politsei algatas kriminaalasja, kuid see lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Klas ise väitis: "Mul kadus pilt eest ära verevarustushäirete tõttu." Neeme Järvi Neeme Järvi sündis 7. juunil 1937 ja on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. Aastal 1963 asus Neeme Järvi tööle Eesti Raadio ja TV sümfooniaorkestri peadirigendina. Samal ajal nimetati ta ka Estonia teatri peadirigendiks. Seda tööd tegi ta 1976. aastani.
Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb aktiivselt laulmisega ja on laulnud tausatvokaali ansamblites The Sun, Funki Factor ja Merike Susi bänd. Ma ise kuulsin temast esimest korda selles muusikalis laval, kuid juba esimesel korral tundus tal imeline lauluhääl ja näitlemisoskus olevat. Ain Mäeotsa lavastatud muusikal oli põnev nii vaadata kui ka kuulata. Lavalised dekoratsioonid oli ilusad ja tõetruud nagu filmis ning õigesti kasutatud. Kostüümid olid väga suurejoonelised, uhked ja hästi disainitud
See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav. Lõpetuseks oli kuulda hiilgav ning rõõmurohke Allegro con brio. See pulbitses energiast js oli täidetud kirgaste rütmide ning üllatavate hetkedega, mis juhtisid muusika võidurikka lõpuni. Anna Selest on auhinnatud pianist, kes on tuntust kogunud oma "tulise tundilkkuse ja sooja kõlaga". Selest on sündinud Ukrainas Harkivis ning alustas klaveriõpinguid kuueaastasena Harkivi andekate laste muusikakoolis Garri Gelfgati ja Sergei Polusmjaki juhendamisel. Ta oli Milosz Magini rahvusvahelise pianistide konkursi noorim auhinnavõitja, esinedes Pariisis UNESCO peakorteris 11-aastasena. Ta on andnud kontserte New Yorgi Alice Tully Hallis, Carnegie Halli Sterni Auditooriumis, Washingtoni Kennedy Centeris, Viini Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi suures saalis ja Mexico City Palacio de Bellas Artes`is ning võitnud palju esikohti ja auhindu arvukatel konkurssidel. Selest esineb
erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama. 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all. Ta käis kompositsioonitundides Darius Milhaudi juures Pariisis. Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus ta puutus kokku serialismi kompositsiooniga. Karlheinzi kokkupuude Pierre Schafferiga tema helimuusikastuudios. Nende vahel oli koostöö konkreetse muusika vallas.
sümfooniline teos avamäng “Julius Caesar” Artur Kapp Eluaastad: 1878 - 1952 Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed).
Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76
on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 3. Milliseid ühiseid jooni muusikaliste väljendusvahendite kasutamisel leiad selle põlvkonna heliloojate loomingust? Pärt õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. Ta lõpetas Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi.Seega, on tal komponisteiharidus,millega igaüks erinevalt edasi liikus. Kuna tol ajal ei olnud suur valik muusika komponeerimises, siis valisid enamus muusikuid neoklassitsistliku stiili.
sümfoonia. On pälvinud Rootsi Wagneri Ühingu Bayreuthi stipendiumi. TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012
aastal. „Lõpupidu“ on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“. Raamatu autor Heli Künnaps on sündinud 10. märtsil 1982. aastal. Ta elab koos oma mehe ja nelja lapsega Vigala vallas, Raplamaal. Künnapas on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis ja Muusikakoolis, Sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning kristlikku kultuurilugu EELK Usuteaduse Instituudis. Raamat räägib peategelase Raili elust Oodveres, mida ta ise kutsub kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
