Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat.
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976
majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1977 Rahvaste Sõpruse orden
Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õppimiseks.
tuleb, siis lähen internetti, klikin youtube lehele ning kuulan Beethoveni parimaid palu. Samas on aga klassikaliseid suurmeistriteoseid kasutatud pesuvahendite reklaamides, kasutatud telefonihelinatena, alarmidena, autosignaalidena ja kõige muuna, mis tänapäevastel suurepärase mõtlemisega inimestel pähe tuleb. Käesolevas essees kirjutan sellest, mida arvan mina vanaaegsete meistrite tippteoste kasutamisest tänapäeval. Pean kohe ära ütlema, et kui ma poleks muusikakoolis käinud ja natukenegi rohkem muusikaliselt haritud, siis arvan, et ei paneks väga Mozarti või Bizet teoste ärakasutamist tähele. Kuna aga asi on vastupidine, siis olen üsnagi kindel, et mind häirib see, kui telekat vaadates kuulen midagi sajanditevanust, imelist, kõrvupaitavat, ja pean pettumuseks avastama, et tegu on kõigest Ajax'i reklaamiga. Lisaks on originaalne muusika moonutatud, tehtud elektrooniliselt imelikuks ja naljakaks
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm.
Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus tutvus põhjalikumalt serialismiga. Oluline oli ka kokkupuude Pierre Schafferiga, kellel oli sel ajal
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt ...
Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis viiulit, hiljem kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna. 1940 alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.Tema nime kannab Tartu Muusikakool..Tallinnas asub tema mälestussammas. 1998. a-st annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.Kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra.
2001. aastal valminud õudusklassika “Hannibal”. Ridley Scott omandas filmikunstihariduse Royal College of Artis ning alustas karjääri BBCs sarju lavastades. Peaosa täidab Orlando Bloom, kes on tuntud oma rollide poolest filmides “Kariibi mere piraadid” ja “ Sõrmuste isand.” Orlando Jonathan Blanchard Bloom sündis 1977 aastal Kentis, Inglismaal. 16 aastaselt ühines ta Rahvusliku Londoni Teatriga ning õppis 3 aastat Guildhall muusikakoolis. Peale Guildhalli lõpetamist alustas ta "Lord of the Rings" võtetega, mis pani aluse tema karjäärile filmimaailmas. Sibyllat - kuningannat, kellesse Balian armub - kehastab prantsuse näitleja ja modell Eva Gaëlle Green. Ta alustas 14-aastaselt õpinguid Pariisis, St. Paul Drama School ´is. Baliani isa, Godfrey de Ibelini osas on iiri näitleja Liam John Neeson, kes on tuntud oma rollide poolest filmides “Star Wars,” “Les Misérables” ja “The Chronicles of Narnia.”
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna
piisavalt tähelepanu. Suurvaldade puhul koondub elu tihti ühte keskusesse ja nii jäävad väljaspool keskust elavad inimesed endiselt loomulikuna tundunud teenustest ilma. Näiteks kui suuremaks omavalitsuseks liidetavates valdades oli enne kokku kaks muusikakooli, siis nüüd otsustatakse, et väiksema muusikakooli ülevalpidamine pole tingimata vajalik ja hakatakse hoopis arendama ühte neist huvialakoolidest. Lapsed peavad nüüd hakkama käima kaugemas muusikakoolis, paljud lõpetavad seetõttu oma muusikaõpingud ja andekad lapsed ei saa enam oma oskusi edasi arendada. Küll aga võidavad allesjäänud muusikakooli õpilased, sest nende haridusasutust hakatakse arendama. Ilmselt ongi valdade ühendamises paratamatu, et ühed võidavad, teised kaotavad, kuid mida aeg edasi seda enam peaks oskusliku juhitöö puhul elu vallas ühtlustuma, sest kokkuvõttes peavad ju kõik rahul olema. Ka ühendatud valdade
ANTI MARGUSTE Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Anti Marguste lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Anatoli Garsneki klassis. Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslo...
RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.
8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihk...
venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aastast 2001 olnud Eesti Muusika-ja Teartriakadeemia saksofonieriala õppejõud on osalenud edukalt paljudel erinevatel konkursidel. Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon. Kontserdil esitatud muusika ei kuulunud kindlalt minu igapäevase muusika
"Club Kung Fu", mis valiti ka publiku lemmikuks Sellele järgnevalt andis bänd välja oma esikalbumi "Vanilla Ninja" ja hakkas andma kontserte üle Eesti. Vanilla Ninja Praeguseks on bändi liikmeid alles ainult kolm: Lenna Kuurmaa Piret Järvis Katrin Siska Koit Toome sündinud 3. jaanuaril 1979 on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris Koit Toome Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koit Toome Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995
osasse. Muusika sobis igas eas olevatele inimestele,sest saalis olid nii pensonääre, kui ka kooliõpilasi. Orkestri muusika ja tehnika oli väga hea mis tekitas minus väga hea ja üleva meeleolu, laulud olid tuntud ja hästi lauldud. Minu lemmik looks sai Richard Rogersi kirjutatud ,,Eedelvalss".Mind köitis selle loo pehmus ja sügavus. See laul on mulle aastaid meeldinud ja olen seda isegi klaveril mänginud.See lugu tekitas minus hea tunde kus tulid meelde vanad ajad kui muusikakoolis veel käisin. See lugu oli ka filmis Kapten Von Trapi lemmiklaul. Etenduses kujunes lõpp kuidagi kurvaks ja lõppes väga järsku.Ma oleks lõpetanud filmi sellega, et Trapi pere poleks jäänud põgenema, vaid elanud õnnelikud kindals kohas. Kui ma oleks saanud seda muusikali muuta siis oleksmuutnud ainult lõppu Von Trapi osasse leiaksin kellegi teise näitleja. Tegelikult meeldis mulle väga muusikal,lauludolid head ja muusikaseaded sammuti. See muusikal erInes teistest
Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite
Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Õpingud Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võibolla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5".
Roncole'st. Verdi kõndiski mitu korda nädalas seda vahemaad, et jätkata San Michele kirikus orelimängu, mida ta oli alustanud juba 11 aastaselt. Kuigi Busseto oli väike linn, tegutses seal Filharmoonia Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi's koolinoori. Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi'se juhendamisel. Pärast neli aastat kestnud õpinguid muusikakoolis proovis Verdi sisse saada Milano Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli 2 aastat vanem kui ette nähtud. Verdi aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures. Õpingud Milanos osutusid väga edukaks ning kui Verdi 1834. aastal taas Busseto`sse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks
1901.aastal alustas Saar oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks. Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul. Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule
tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5"
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti
folles" USA-s, ,,Hairspray" Soomes ja muusikalides ,,Ooperifantoom", ,,West Side Story", ,,Hüljatud", ,,Hull sinu järele", ,,Väike õuduste pood" ning ,,Kabaree" Eesti teatrites. Väike MARI Hanna Helen Kaabel või Susanne Rull MARGUS Argo Tamm Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski,
1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastail 19581967 töötas ta
et Su hääl liiga välja kostis, ja ''karistuseks'', mille Sa muidugi olid ära teeninud, pandi Sind koori ette laulma. Aga kuna see ''häda'' oli parandamatu ja aastatega süvenev, kõrgendati karistusmäära veelgi ja otsus kõlas eluaeg soolot laulda.'' Esinemiste põhirepertuaariks kujunes nõukogude heliloojate estraadilooming ja rahvaviisid, lauldi sõjaväeosades ja hospidalides. Pärast sõda Georg Otsa õpingutee jätkus, kuid mitte enam Polütehnilises Instituudis, vaid Tallinna Muusikakoolis. Tema erialaõpetajaks sai rahvusvaheliselt tunnustatud laulja Tiit Kuusik. 7. novembril 1944. toimus esimene ooperietendus äsja vabastatud Tallinnas. ''Estonia'' teatri kollektiiv tõi lavale P. Tsaikovski ooperi ''Jevgeni Onegin'' Georg Ots laulis ooperikooris. Juhus tahtis, et sel ajaloolisel etendusel pääseks solistide hulka ka Georg Ots. Kuna Zaretski osatäitja oli haigestunud ja Otsal tema osa selge, pidi ta Zaretskina lavale tulema
Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK.................................................................................13 4
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
Eri Klas Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent. Eri Klas on dirigent ja tuntuimaid eesti muusikuid maailmas. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna...
Arvo Pärt sündinud 11. septemberil 1935 Paides Argo Pihtjõe Vle-2 Elulugu Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Õppis Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga
muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt tunnustatud teoseid mängitakse ka klassikalise muusika raadiojaamades üle maailma. Erkki-Sven Tüür, sündinud 16.oktoober1959a. , on üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. 19761980 õppis Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud ennast Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Tänaseks on Tüür enim mängitud eesti helilooja koos Arvo Pärdiga
Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene
löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani. Kuuik on ilmutanud 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat "Kino, Teater,
Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode
täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni Vivaldi instrumentaalkontsertite ajaloost (saksa, Geschichte des Instrumentalkonzertes bei Antonio Vivaldi), mis tõi selle helilooja taas tähelepanu keskpunkti. Ise tegutses Leipzigi konsis professorina, siis Berliinis muusikateadlasena, Halles oli professor.
osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toimus 19. märtsil 1896 Londoni Queen's Hallis. Vanemuise Sümfooniaorkestrit dirigeeris hooaja avakontserdil teatri muusikajuht ja peadirigent Mihkel Kütson. Tsellol mängis soolot Indrek Leivategija, kes alustas tselloõpinguid 5- aastaselt H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tselloklassis, mille lõpetas 2005. aasta kevadel. Alates 2008. aastast mängib Indrek Bayeri Ringhäälingu Sümfooniaorkestris. Tsellokontserti alustas sümfooniorkester, millele esimese osa keskel lisandus Indrek Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks. Näha oli noore tsellomängija igakülgset pühendumist ja süvenemist antud teosesse. Kindlasti andis see teose terviklikule ettekandele palju juurde. Kõige rohkem
10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli Frederik Pacius? A) Saksamaa B) Norra C) Austria 13. Frederik Paciuse ooper? A) ,,Kuningas Karli jahiretk" B) ,,Kullervo" C) ,,Majake kanajalgadel" 14. Mitu aastat tegutses Pacius dirigendina? A) 20 B) 25 C) 30 15. Soome rahvushümn ja hiljem Eesti hümn? A) ,,Maamme" B) ,,Kullervo" C) ,,Finlandia" 16. Missuguses muusikakoolis õppis Sibelius? A) Helsingi B) Moskva C) Eesti 17. Missugune on Sibeliuse kuulsaim sümfooniline poeem? A) ,,Maamme" B) ,,Finlandia" C) ,,Jalutuskäik" 18. Mitmendal sajandil valmis esimene Soome ooper? A)19 saj I poolel B) 19 saj II poolel C) 18 saj lõpus 19. Mitu instrumentaalkontserdi on kirjutanud Jean Sibelius? A) neli B) kolm C) üks 20. Mis aastal viibis Sibelius Tallinnas? A) 1903 B)1900 C)1899 21. Mis riigi muusik oli Ole Bull? A) Soome B) Norra C) Saksamaa 22
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
Muusikaga puutus kokku väga varakult tema isal oli väike muusikaäri, nii et Glass tundis juba väiksena hästi 20. sajandi moderniste kui ka varasemat klassikat. Muusika kuulamine kuulus ka pere igaõhtuste tegevuste hulka. Õppis lapsena viiulit, flööti ja klaverit. Nagu Reichil, on ka Glassi haridus mitmekülgne: ta lõpetas Chicago ülikooli matemaatikateaduskonna ja filosoofiateaduskonna, sellele järgnesid muusikaõpingud New Yorgis Juilliardi Muusikakoolis. Tema üheks õpetajaks oli Darius Milhaud, lisaks käis ta end 1964-1966 Pariisis legendaarse vene-prantsuse päritolu kompositsiooniõpetaja Nadia Boulanger`i juures täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming. Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid.
kasutati akustilisi pille, kuna see andis kontserdile hoopis teistsuguse tunnetuse. Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel
üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistetav, et nii hilja vanavanematele ei minda külla. Kui juhtub olema rohkem aega, siis saab ju helistada. Samamoodi on ka lastevanematel tihtipeale pikad tööpäevad. Peale seda soovivad ka nemad teha trenni või millegi muuga tegeleda
impressionismist (klaveriprelüüdid) ja ekspressionismist (soololaul "Must lind"). Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid
Fryderyk Chopin (1810-1849) Elu sündis Varssavi lähistel Zelazovia Wolas. Isa päritolult prantslane, mõisas koduõpetaja, ema poolatar. Kogu muusika toetub nii prantsuse kui ka poola muusikale. Anne avaldus varakult. Võrreldud imelaps Mozartiga; juba 7a kirjutas onma esimese poloneese(tants), esimesed klaveritunnid eraõpetajatelt. 1823-26 õppis Varssavi Lütseumis. Vaimustas eriti rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast koolilõpetamist tahtis ta tutvuda teiste Euroopa maade muusikutega. Külastab Viini kus annab palju kontserte, saadab suur publiku menu. Kirjutab variatsioonid Mozarti teemale. 1831 sõitis Pariisi, kuhu jäi elulõpuni. Nii Liszti, Mendelssoni, Paganini jt. Lisztiga head sõbrad, kuigi üheala esindajad, innustavad teineteist, ei ole konkurendid. Väikevormide meister. Peamine elatusallikas klaveritundide andmine, Pariisi hinnatuim klaveri pedagoog. Sureb tuberkuloosi
Dmitri Sostakovits (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Sostakovits pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas.
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase pereko...
Ta on võitnud erinevaid lauluvõistlusi nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Grand Prix auhinna Lady Summertime konkursil Soomes ning Nõmme noorte dzässartistide konkursil aastal 2004. 2005. aastal saavutas ta Lätis Sony Jazz Stage konkursil teise koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tanel Rubeni, Virgo Sillamaa ja Peedu Kassiga. Viimasel ajal on Rubina teinud tihedat koostööd ka saksofonist Villu Veski ansambliga. SR on esinenud koos Sergey Manukjani, Marian Petreseni, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. 2008
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
