Sama aasta sügisest sai temast ka ansambli Mahakov solist. Ansambel Mahakov võitis 1987. aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning osales Heini Vaikmaa-Madis Trossi rokkooperis ,,Hing ja Iha". Kare Kauks naasis lavale 2001. aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul ,,Unelm vaid" (orig
Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis. Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid.
Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale,
Arvo Pärt Üldiselt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika). Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tallinna Riiklik Konservatoorium (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsi...
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär
Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit.
ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.(muusika.ee) Samuti on ta
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici)
Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta
orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar
Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo oli erakordne inimene. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju, valgustas uusi radu.
Kuressaare Gümnaasium Arvo Pärt Referaat Koostaja: Janno Siim Klass: XII B Juhendaja: Laine Lehto 2010 Elu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin komposits...
Mina". Lenna on näidanud ka oskust,et suudab muusikat kirjutada. Vanilla Ninja albumitele "Blue Tattoo" ning "Love Is War" on ta koos Piretiga kirjutanud mõningaid lugusi. Bändis laulab ning mängib ta kirarri. Muusika on Lennale kui teine elu. 2006.aastal võttis ta osa Universal Music Publishing laulukirjutajate kokkutulekust. Laulmisega alustas Lenna juba 3aastaselt, kui vanemad ta Eesti Televisiooni laulukoori panid, kus ta laulis 14 aastat. Sellele lisaks käis ta Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. Lenna käis ka 1993. aastal Laulukarussellil.Eesti Televisiooni laulukooriga osales ta ka paljudel rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning nii mõnigi kord toodi võit koju. Lenna on laulnud ka muusikalides "Kuningas ja mina" ning "Helisev muusika".Lisaks sellele osalenud ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi lauluvõistlustel, kus samuti esikohti saavutas.2002 võttis Lenna osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks. Te lüüakse sealt minema seoses maailmasõjaga, naaseb Tartusse. Vahepeal on uus põlvkond heliloojaid suunda määranud. Hakkab aktiivselt osa võtma erinevates seltsides : suured tähed, Tartu helikunsti selts, Eesti lauljate liidu Tartu osakond. Tegeles aktiivselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1917-29 töötab muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ( NB! Praegune Miina Härma gümnaasium). Annab välja mitmeid koorilaulu kogumikke. Looming: jaotatakse kaheks, varasem ja hilisem. Põhiosaks koorilaulud, neid on üle 200. paljud neist kuuluvad püsirepertuaari. On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat.
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ...
Tanel Padar *Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas. Ta on 31aastane. Elanud lapsena Haljalas. *Ta on õppinud Haljala keskkoolis ning Rakvere muusikakoolis saksofoni ja klarnetit, aga hetkel mängib põhiliselt kitarri. Ta on laulnud kiriku, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. *Tanel Padar oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. *Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun".
Alari Toomsalu 10C Retsensioon Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aas...
õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908. a. õppis Peterburi konservatooriumis viiulit 1913-1915.a kompositsiooni ja muusikateooriat 1920-1940. a. õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940.a. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool on muusikalise suunaga riiklikkutseõppeasutus, olulisim muusikaõppeasutus Lõuna-Eestis. Elleri Muusikakooli on 1919. a. Eesti Helikunsti Seltsi poolt asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. 1971. aastast kannab kool Heino Elleri nime. Asub Tartus Lossi 15 Looming Ligi 300 teost: 3 sümfooniat, 3
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi
lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas, rääkis ta väga vähe ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisema. Urmas jumaldas muusikat ja astronoomiat. Tänu pere pidevale kolimisele jõudis Urmas Tallinna Muusikakooli. Esimene kord kui Urmase sõrmed klaveriklahve puudutasid, sündis Lohusalu algkoolis. Nii sündis Urmase Armastus muusika vastu. Muusikakoolis sai Urmas hakkama erisugustevempudega ning oli seetõttu mitmel korral väljaviskamise äärel. Tema pääsemine väljaheitmisest peitus selles, et vabanduseks ütles ta: ,,Beethoven tegi ka pulli". Koolis sai Urmasest roppude laulude meister, mis tõid talle pahandusi kaela. Urmase esimene muusikapala ,,Kassiopeia" sündis tema enda esimesel tiibklaveril tähistaeva all, inspireerituna tähistaevas ilutsevast kassiopeia tähtkujust, sest muusika ja astronoomia olid Urmase jaoks jumalikud
Arvo Pärt Arvo Pärt on Eesti muusik, kes sündis aastal 1935 Paides. Ta on tuntud üle maailma ning kirjutab muusikat tänase päevani. Tema esimeseks muusikakooliks oli Rakvere lastemuusikakool, kuhu ta astus pärast Teist maailmasõda. Seal ta õppis klaverit, oboed, flööti ja löökpille. Muusikakooli lõpetas ta 1953. aastal. Peale seda kolis ta 1954. aastal Tallinnasse, kus ta jätkas muusika õppimist Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel kuid pidi õpingud katkestama, sest teda kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. 1957. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Üldhariduse sai Pärt Rakvere Linna I Algkoolist. Seejärel astus ta Rakvere I keskkooli mille ta lõpetas 1954. aastal. Arvo Pärt on kirjutanud 110 teost. Kõige populaarsemad nendest on Como cierva sedienta sopranile ja sümfooniaorkestrile (1998), Dopo la vit...
mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel.
tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitkaart. koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots,
1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas aga hoopis kompositsiooni erialal (Artur Kapi klass) 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940- 1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts arreteeriti ja saadeti sunnitöölaagrisse (rehabiliteeriti 1968. a.). Vabanenuna sai temast 1956
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome al...
7- aastaselt kirjutas ta oma esimesed kaks poloneesi. Esimesed klaveritunnid sai ta oma eraõpetajatelt. Poisikese erakordsed pianistivõimed tegid temast suure tõmbenumbri. 1823- 1826 õppis Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta aga väga palju koos oma sõpradega maal,kus ta tutvus rahvamuusikaga,võttis osa rahvapidustustest ning mängis mitmeid rahvapille. Eriti vaimustasid teda rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826-1829 õppis Chopin aga kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Oma õppejõult sai ta väga tugeva muusikateoreetilise baasi. Pärast selle lõpetamist tahtis Chopin tutvuda teiste Euroopa maade muusikaeluga. Ta külastas Viini,seal andis ta kontserte ja nautis suurt publikumenu.Isegi kriitikud kiitsid teda. Viinis kirjastati ka Chopini Variatsioonid Modzarti teemale- siiani oli tema teoseid välja antud vaid Varssavis. Koju naasnud,pühendus Chopin loomingule,kirjutades hulga klaverimuusikat ja laule. Ning andis Vrssavis kontserte. 1830
Retsensioon 29. aprillil käisin Pärnu Raekojas kuulamas kontserti ,,Jagamisrõõm", kus esitati klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri
LEPO SUMERA(1950-2000) Koostasid:Kadi Vildersen,Elis Metsar 03.01.13 Sample footer 1 Elulugu o 08.08.1950 Tallinn -02.06.2006 Tallinn o Oma põlvkonna üks huvitavaim helilooja ja pedagoog. o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01
MaarjaLiis Ilus MaarjaLiis Ilus on sündinud 24.detsembril 1980. aastal. Tallinnas. Praegu on ta 28aastane. MaarjaLiis Ilus on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis ja Tallinna Laste Muusikakoolis. Kõrghariduse on ta omandanudTartu Ülikooli Õigusinstituudis.Ta täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps. Muusikafilm "Õnneseen" MaarjaLiisiga peaosas valmis juba aastal 1984. Ilus võitis lapsepõlves mitmeid konkursse ("Laulukarussell", "Täht sügistaevas" jm). Konkursil Uus Laul 1994 pälvis ta omakirjutatud
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muu...
Fryderyk Chopini 1 märts 1810 - 17 oktoober 1849 Grete Mark 11b klass Elulugu Sünnipaigaks külake Zelezovo Wola (~50 kilomeetrit Varssavist) 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis (eriliste võimetega geenius). 1828. aasta sügisel külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini ("Mälestusi Paganinist"). 1830. aasta novembris reis Viini (aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus). Elulugu 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1836 tegigi ta lapsepõlve sõbrannale Maria Wodzinskale abielu ettepaneku. Viimane keeldus.
Helilooja Arvo Pärt Jaanika Vichterpal 12.b Elulugu Arvo Pärt sündis 11.september 1935 Paides Ta on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika) Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast" 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Looming Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana.
Eliise Kass, 10.A Tartu Kommertsgümnaasium Käisin 25. augustil 2012. aastal Mõniste vallas, Mõniste järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda
Arvo Pärt Haridus ja elukäik Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. ...
von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aastal võideti Eesti
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi suundus koos perega elama Rakverre. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi.
basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi. Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz -laulu? Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu. Pop- ja jazz –laulu on võimalik õppida Georg Otsa nimelises muusikakoolis Toetudes oma kuulamiskogemusele, püüa seletada, mille poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? Pop- ja jazz –laulus peab hääl olema enamasti loomulik, seda ei pea kontrollima ja see võib olla pressitud. Klassikalises laulus peab häält kontrollima ja hääl ei tohi olla pressitud. Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda?
MustonenFest jt.) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI · Õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist · 1955-1960 õppis Leningradi konservatooriumis orkestridirigeerimist · 1963.-1979 ERSO kunstiline juht ja peadirigent · 1980. lahkus Eestist USAsse · 1987.aastast USA kodanik · 2010. tuli taas ERSO peadirigendiks · Göteborgi Sümfoonikute, Detroiti Sümfooniaorkestri peadirigent · Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent · Kungingliku Soti Rahvusorkestri audirigent · Viimase 12 aasta jooksul andnud 1119
Ise ma arvutist filme ei vaata, olen tõelise filmielamuse pooldaja ja arvutis vaadatud film ei ole pooltki seda, mis too on kinos. MUUSIKA Soololaul 1 Mängin bändis 1 Mängin tellimisel 1 Kirjutan ise muusikat 3 Laulan kooris 16 Mängin kodus pilli 15 Käin muusikakoolis 9 Kuulan muusikat Lahtrid tühjad 2 60 0 10 20 30 40 50 60 Muusikat kuulatakse palju, seda näitab ka küsitlus. Kui enamik noori kuulab kaasaegset muusikat, siis on ka erandeid, kes kuulavad rocki klassikat. Kaks inimest on märkinud, et kuulavad Guns N´ Roses -it
Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno
Arvo Pärt (1935) Sündis Rakveres. Õppis Tallinna Muusikakoolis ja konservatooriumis. Konservatooriumi lõpetas 1963. aastal H. Elleri juures. Loominguline vabadus oli piiratud tema usuliste veendumuste tõttu, seepärast emigreerus 1980. aastal Berliini. Loomingus kasutab uusi kompositsiooni võtteid - dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Loomingu esimesel perioodil huvitub barokkmuusikast ja seob selle uuenduslikuga. Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH"
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm.
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina
jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
