Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna
(22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkudest: „Kümm okaalminiatuuri lastele“ ja „Mina ka“
Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (19581959) kohe oma repertuaari
Heino Eller on kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd "Kellad". Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste
võimaldas tal tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid, I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpingud jätkusid 1919 aastail. Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana. Tartu Muusikakoolis pani H. Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt
..............................................................................6 9. KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................7 ELULUGU Mart Sander (Martin Laurent Sander) on sündinud 10.augustil 1967 Tallinnas, kus tema pere on elanud juba ligi 500 aastat. Ta on eesti laulja, näitleja, saaejuht, dirigent, ettevõtja ja kunstnik. Ta hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit Tallinna Muusikakoolis. Ta on õppinud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. Eesti Humanitaarinstituudis ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa- ja inglise keelt. Eesti Muusikaakadeemias oli ta peamine töö klaveri õpetamine. Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER
............................................... 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis viiulit. Aastatel 1992-1994 õppis ta tallinna 1. Õhtukeskkoolis ning lõpetas Eesti Humanitaarinstituudi teatri eriala aastal 1999. Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse. Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959
Lenna Kuurmaast sündinud 26.septembril 1985 Tallinnas. 30 aastane 2006. aastal oli Kuurmaa ETV saate Laulukarussell 7–9-aastaste vanusegrupi saatejuht. Kooliteed alustas Lenna Tallinna 54. Keskkoolis, kus käis saksa keele süvaklassis. Kuuludes kooli korvpallinaiskonda. Lisaks osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Muusikaline karjäär Alustas juba kolmeaastaselt Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. 2002 võttis osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka. Selle saavutusega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ja nii ta Vanilla Ninjasse valitigi. Eesti Laul 2010. aastal jõudis Lenna Kuurmaa konkursi Eesti Laul finaali, kus ta jäi 2. kohale looga "Rapuntzel". 2012. aasta Eesti Laulu võistlusel jäi ta finaalis 2. kohale looga "Mina jään".
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile
või kuulan muusikat, mis tuleb raadiost ja mida ka bussijuht ise kuulab. Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kannelt. Noorena puutusin ma palju rohkem kokku ise laulmise ja pilli mängimisega kui nüüd. Aga nüüd kuulan ise muusikat, ega esine enam ühelgil üritusel, sest mul ei ole enam lauluhäält. Aga muusika pole kunagi minu elust puudunud.
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
usaldusväärne. Talle võib usaldada oma isiklikud asjad. Elvira on töökas inimene, mida ma märkasin praktika ajal.Ta teeb tööd heameelega, ning kui vajad abi, ta kohe aitab. Teeb ka ebameeldiv töö ilma kaebamiseta lõpuni. Ta oskab västi suhelda. Ta leiab ühise keele iga inimestega. Kui ta valdab erinevaid keeli; näiteks vene, eesti ja inglise keelt. Elvira on edukas õpilane, tal on head hinded. Ta ei puudu kunagi põhjuseta. Ta on kooliväliselt aktiivne: käib nahakunstiringis ja muusikakoolis, ta oskab mängida viiulit, klaverit, kitarri ja flööti. Ta on rahulik inimene. Kui ta teab, et sa vajad abi, ta ei küsi, aga ikkagi pakub. Elvira kiiresti omandab uusi oskusi,näitaks kui ta puudus praktikal ja me alustasime uut tööd, ta tuli järgmisel nädalal praktika tundi ja jõudis tööga meiega ühele järele. Kui ta teeb mingit tööd, siis ta teeb seda kvaliteetselt. Ma olen kindel, et ta saab iga tööga hakkama, ning on meeldiv kaastöötaja. :
Birgit Õigemeel Aleksandra Radajeva KELA 2 Kus ja millal sündis? Birgit Sarrap (sünninimi Õigemeel; sündinud 24. septembril 1988) Birgit kasvas üles Raplamaal Kohilas. Ta on õppinud üheksa aastat muusikakoolis viiulit "Eesti otsib superstaari" Birgit oli superfinaali võitja Võiduga kaasnes 100 000 Eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping VII finaalis laulis ta ,,Bring Me to Life", millega pääses edasi Isiklik elu Birgiti abikaasa on muusikaärimees Indrek Sarrap, kes on ka tema mänedzer ja bändikaaslane. 8. oktoobril 2013 sündis Birgitil poeg. Poja nimeks pandi Simeon 15. märtsil 2015 abiellus Birgit Tais oma elukaaslase Indrekuga. Artistinimeks
Ott Lepland Ott Lepland Ott on laulja ja laulukirjutaja. Sündis 17 mai 1987. Tuntuks sai ta saates Eesti otsib superstaari kus ta võitis kolmada hooaja. Lapsepõlv. Ta õppis Georg otsa nimelises muusikakoolis popjazzi ja käinud laulukooris WAF. Laulmisega on ta tegelenud juba väikesest saadik. Juba väiksena ilmus tal neli kassetti Lisaks laulmisele on ta ka õppinud klaverit Eurovisioon Aastal 2012 võttis osa Eurovisiooni lauluvõistlusest lauluga "Kuula". Finaalis saavutas kuuenda koha. Albumid Debüütalbum "Ott Lepland" ilmus aasta 2010. "Laulan ma sind" ilmus 2011. aasta lõpus. "Kuula" ilmus 2012.
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati
töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju ja valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, ega ka eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 gruppi noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud ainult muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Dzässilik harmoonia ja orkestratsioon" ja mitmetes teistes töödes. Tema asjatundlikke nõuandeid said algajad autorid Heliloojate Liidu noortesektsiooni töökoosolekutel. Unole ei meeldinud ükskõiksus ega käegalöömine
Deutschlansbergis (2003, Austria) ja Tito Schipa nimeline lauluvõistlus Lecces (2009). Adina, poeomanik: Kadri Kipper Lähemalt: Kadri Kipper lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude 2012. aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist. Belcore, maffiapealik: René Soom Lähemalt: René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 19951999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Dulcamara, soolapuhujas rändarst: Raiko Raalik Lähemalt: Raiko Raalik on õppinud Heino Elleri nim. Muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Taavi Tampuu klassis.
Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis.
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli- tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.
11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja ...
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencia...
Sandra Sillamaa Sandra Sillamaa on 1985. aastal sündind Eesti tegus torupilli- ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Sto...
13.produktsioon – millegi tootmine Kui inimene on töölrõõmus,siis on ka produktiivsem.Äripäev 14. veebiportaal – veebisait Portaalis saab hobivarustust rentida otse omanikult 15.hobi-aktiivne huvitegevus Minu hobi on jäähoki. 16.hübriid Uus Toyota Avensis on rohkem hübriid. 17.plagiaat - loomevargus Moelooja süüdistab kolleegi töö plageerimises. 18. Džäss- muusika stiil Õppisin muusikakoolis lüükriistu ja mängisin džässibandis.-Kroonika 19.abiturient – gümnaasiumi lõpetaja Abiturientide ballini on jäänud mõned kuud. 20. sensitiivne-tundlik,õrn Kunstnik oli oma töödes sensitiivne ja õrna hingeeluga. Võõrsõnade leiukoht: E.Vääri jt.Maire Raadik,Kroonika,Äripäev.
Vaba aeg. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis, osadele meeldib tegelede kunstiga, kuid paljud inimesed viidavad oma vaba aja kaubanduskeskustes. Kas kaubanduskeskusetes terve päev viibida on õige vaba aja viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid
Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn,
12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926)-.1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori
· Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal - isegi klaveripoeediks · Chopin oli veel mitmel alal andekas.Tal oli: - kunstniku- ja kirjanikutalent - näitlejaanne - huvi keelte vastu Elulugu · Elas 39 aastaseks · Muusikaline anne avaldus juba varakult - teine Mozart · 7-aastaselt kirjutas oma esimesed 2 poloneesi · 8-aastaselt esines esimese klaverikontsertiga · Õppis Varssavi Lütseumis ning Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis · 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale - kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus · Varssavi ülestõus sundis Chopini muutma oma reisiplaane ning 1831. aastal sõitis helilooja Pariisi ja jäi sinna elu lõpuni. Looming · Loomingus väljendub peenekoeline tämbriline õhustik · Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse
suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski. • Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905. aastal ühe oma kõige mõjuvama heliteose "Viimne piht" viiulile ja orelile. Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob".
Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena.Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane,modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism R
Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED Cyrllius Kreegi loomingu kuulsaimaks osaks on koorilaulud Meil aia äärne tänavas (L.Koidula) Meie err
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda
Maria Listra kontsert Maria Listra kevadkontsert toimus 12. aprillil kell 18.00 Siioni kirikus. Peale Maria Listrale esinesid veel Maris Lend klaveril ja Andreas Lend tsellol. Sissejuhatava osa etendusele tegi Maria Listra ema Liivi Listra, tutvustades lühidalt algavat etendust. Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides
Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halveneb tervis, halvatus Veel üle 100 teose
Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala
teleekraanidelt ning ta on pälvind ka mitmeid tunnustusi. Tänapäeva noorte seas on esinejate seast arvatavasti tuntumad Gerli Padar, Koit Toome ning Lauri Liiv. Gerli Padar alustas laulmisega juba varajases nooruses. 1994. aastal tuli esimene võit ,,Laulukaruselli" lauluvõistlusel, 1997 võitis ta lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Hetkel on ta ansambli ,,Glive" solist. Koit Toome õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klassikalist klaverit ja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis dzäss-klaveri ja pop-dzässlaulu erialal. Koit on üles astunud ka muusikanäitlejana paljudes erinevates rollides nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. 1998. aastal esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistluse Birminghami finaalkontserdil. Tal on ilmunud neli sooloplaati: ,,Duetid", ,,Koit Toome", ,,Allikas", ,,Sügav kummardus õpetajale". Lisaks sellele on ta välja andnud kolm plaati popduoga ,,Code One". Lauri Liiv õppis aastatel 1996-2000 G
Perekonnas oli muusika au sees, kõik mängisid pille. Ta alustas klaveriga, hiljem mängis viiulit. Esimese muusikapala kirjutas juba 10 aastaselt. Kui ta sai 15 siis kiindus ta muusikasse nii väga ja talle võimaldati kohaliku puhkpilli orkestrijuht, kes õpetas teda. Aga ta oli oma peres vanem poeg, siis pidi ta saama selle pere ülalpidaja. Seega läks ta algselt õigusteadust õppima, samal ajal õppis ka Helsingi muusikakoolis. Mingi aeg sai aru, et pole mõtet ülikoolis käia. Helsingi kooli lõpetas stipiga, sai täiendada Austrias ja Saksamaal. Ta abiellus Aino Jännefelt. Ta töötas Helsingi muusikakoolis, õpetas kompositsiooni ja viiuliklassi, ta töötas 8 aastat õpetajana. Ta oleks tahtnud loominguga rohkem tegeleda. Soome riik määras talle riikliku stipendiumi ja sai loomingule täielikult pühendada. 1904 ta kolis terve oma perega maale elama, talu nimi Ainola. Hiljem avati seal Sibeliuse majamuuseum.
20.sajandi II poole muusika ettekanne Arvo Pärt Arvo Pärt 1935-20?? Elutee Arvo Pärt, kes on sündinud 11.septembril 1935 Paides, on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. 1938. aastal asus elama Rakverre. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest. 1945 1953 õppis ta Rakvere Muusikakoolis Ille Martini juures, kus algasid esimesed katsetused heliloomingu alal ning 19501954 õppis Rakvere Keskkoolis. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1954 1956 astus Arvo Pärt sõjaväeteenistusse, kus mängis sõjaväeorkestris oboed, löökriistu ja klaverit. Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt
Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka .Väga hea kunstiandega, oskas kirjutada kirjandeid. 16 a. õppis Varssavi kõrgemad Muusikakoolis. Looming- Peaaegu kogu looming on kirjutatud klaveril. Loomingus väikevormid. Tihedalt seotud Poola rahva loominguga. Poola rahva tantsuga (poloneese, masurka, valsid, krakovrjat)Kirjutas ekspronte (annab edasi hetke meeleolu.Suurvormid:3 klaverisonaati, 2 kontserti. Ferenz Liszt(1811-1886)Ungari helilooja . Põhipilliks klaver. Mängis klaverit ja oli palju pianist. Ta oli ooperi teatri ja sümf. Orkestri dirigent. Muuskaliseks eeskujuks Paganini.
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu
aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871999)
Muidugi ei parane inimene tänu muusikale rasketest haigustest ,aga näiteks paraneb inimese tuju muusikat kuulates . Mina olen tegelenud muusikaga juba üle kümne aasta ning alles hiljuti hakkasin aru saama kui tähtis ning vajalik on muusika inimesele .Muusika annab mulle väga palju energiat ning teeb tuju ja meeleolu väga heaks . Sellejaoks ,et head muusikat mängida on vaja aastaid harjutamisi , aga pärast on väga mõnus tunne kui kõik tuleb välja . Kui käisin muusikakoolis alles teises klassis ,siis arvasin ,et muusika on mõttetu ning ebavajalik . Nüüd , tänu minu emale , võin ma kindlalt öelda ,et minul ei ole elus midagi vajalikumat ning tähtsamat kui muusika . Kui minult küsitakse ,, Mis on muusika ? " , siis ma ei suudagi sellele vastust leida . Ainuke asi mida ma saan vastata on see ,et muusika on minu elu .
Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1)Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga). 2)Collage. 3)Tintinnabuli ehk kellukeste tehnika
kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927- 1928). Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Cyrillus Kreek
septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärdi haridus ja elukäik Arvo Pärt sündis Paides, kuid 3aastaselt asus ta ema ja kasuisaga elama Rakveresse. Pärt alustas muusikaõpinguid 7aastaselt Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Samuti alustas ta õpinguid Rakvere I keskkoolis. Kui ta selle kooli 1954. aastal lõpetas, alustas Pärt kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis Harri Otsa juures. Samal aastal, aga tuli tal astuda ajateenistusse Nõukogude armees, kus ta mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit. 1956. aastal, kui Arvo Pärt
Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
