"muusika" - 6857 õppematerjali

Romantism muusika

ROMANTISM MUUSIKA  Romentism muusika tunnusjooned? Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme.  Romantismi heliloojad Saksa romantik:Robert Schumann(1810­1856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust,

Trance muusika

Trance muusika Trance on üks elektroonilise tantsumuusika liikidest, mis arenes välja 1990ndate alguses. Selle sünnikohaks peetakse Saksamaad, Frankfurti. Mõned arvavad, et nimi trance viitab emotsionaalsetele tunnetele, kõrgele eufooriale või külmavärinatele, mida kuulajad muusika käigus kogevad. Teised arvamused keskenduvad rohkem transilaadsele seisundile, mida muusika algsed vormid 1990ndatel üritasid jäljendada enne zanri fookuse muutumist. Trance muusika jaguneb mitmeteks alamzanriteks, nagu näiteks Acid trance, Progressive trance, Hard trance, Uplifting trance, Tech trance jne. Trance muusika on elektroonilisest tantsumuusikast üks meloodimisema kõlaga liike. Klassikaline trance muusika on 4/4 taktimõõdus, tempoga 125-150 lööki minutis ning on veidi kiirem kui house muusika. Muusikastiilile on iseloomulikud kiired arpedzod ja

Renessanssi muusika

· Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) ­ esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega

Argentiina muusika

anglofiilne eliit vihkas teda.  KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/ameerikatoit/argen tina_toidukultuur.html • https://en.wikipedia.org/wiki/Argentina • http://wanderingtrader.com/argentina-travel-tips/ airlines-in-argentina-what-you-need-to-know/ • https://en.wikipedia.org/wiki/Zamba_(artform) • https://en.wikipedia.org/wiki/Argentine_tango • http://www.slideshare.net/ram17alend/argentina -1-15212224 • Muusika õpik 8.klassile • http://lanic.utexas.edu/project/etext/llilas/outrea ch/argentina11/scotto/scotto_2. pdf

Muusika elementaarteooria

Saatana muusika

Saatana muusika 19. sajandil hakkas levima uut laadi muusika. Seda hakati kutsuma dzässiks. See muusika sündis Lõuna-Ameerikas, ning kasvas välja USA neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Oluline osa dzässis oli improviseerimine ehk oma loomingu väljendamine, lisaks oli dzäss emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtusid jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi siivutut ja sensuaalset. Väideti, et dzäss mõjub tsivilisatsioonile halvasti, ning kindlasti ei tohtinud seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks

Erirahvuste muusika

Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad.

JAZZ-muusika

JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks.

Jaapani muusika

Laagri Jaapani muusika Referaat Koostaja : Sandra Turnas 7.t klass Juhendaja : Piret Puusta Laagri 2010  Sisukord 3 - Sissejuhatus 4 - Jaapani muusika 5 - Kokkuvõte 6 - Kasutatud kirjandus 7 - Lisad Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadi jaapani muusikast, sest mulle tundub huvitav just see maa ja selle maa kohta on väga palju materjali. Ma tahan teada saada, mis on jaapanis kõige tuntumad pillid ja muusikastiilid. Tahaksin teada palju uusi fakte selle maa muusika kohta. Ma arvan, et selle referaadi tegemine tuleb väga huvitav ja ma ei kahetse, et ma just selle riigi muusika uurimise

Muusika arvestus

Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar" · Kantaat ,,Kalev ja Linda" · Praeguste meeskooride hümn ,,Meeste laul" · Segakooridele ,,Tuljak" (on ka rahvatants tehtud) · Naiskooridele ,,Ei saa mitte vaiki olla" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) ­ Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R

Muusika arvestus

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud ­ tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)

Muusika konspekt

G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades ­ näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi.

Keskaja muusika

Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).

Itaalia muusika

Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme.  Olulised laululiigid · Ballaadid ­ on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud ­ on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul.  Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella- 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants.  Instrumendid · Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid.  Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja pandud muusika, millel on autor ja mis väljendab kunstilist sõnumit.

Vabakristlik muusika

Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus).

Muusika ajalugu

Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.Arvatavasti ritas inimene jljendada teda mbritseva saladusliku looduse hli. Rituaalsete toimingutega, nagu laul ja tants pti mjutada hvardavaid loodusjude. Sna muusika tuleb snast musike, mis thendas muusade kunsti.Levinud oli uskumus, et muusika kinkis inimestele jumalad. Krgemalt arenenud maadeks olid hiina, india, asria,abeloonia,egiptus, kreeka. Vanimateks on lkpillid.Kik vimaliku kujuga. Puhkpillid-viled,antiikne aulos oli egiptuses, asrias, kreekas. Okariin, erinevad fldi motifikatsioonid-savipuhkpill. Noorim rhm on keelpillid.Levinumad lra, harf, kitara,. Muusika ant. maailmas ei eksiteerinud omaette kunstiliigina, vaid kuulus paljude

Muusika kordamine

8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis,

Muusika kontserdiarvustus

klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rolling in the deep" ja ,,someone like you". Laulud

Aafrika muusika

AAFRIKA Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt erinevatele kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks: Põhja-Aafrika alad ( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel.

Prantsusmaa muusika

PRANTSUSMAA Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Ladinakeelne sõna francia tähendab eesti keele frankide maad. Rahvuslikud muusikatraditsioonid on kõige ehedamalt säilinud Baskimaal, Bretooni ning mägise Auvergne'i piirkonnas ja Korsika saarel. Prantsuse rahvalaulud on enamasti ühehäälsed stroofilised soololaulud. Nende hulgas on nii ballaade, tantsulaule, tavandi-, töö-, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar: seal on levinud mitmehäälsed polüfoonlised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Kõige levinum märksõna, mis seostub prantsuse muusikaga, on sansoon. Tegemist on prantsuskeelsete ilmalike laulude üldnimetusega, mis võeti kastutusele juba 15.-16 sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla nii meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Prantsuse traditsioon...

Vanaaja muusika

Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest:harf, lauto. Puhkpillidest: flööt ja salmei. Egiptus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile tekkis juba rohkem kui 5000 aastat tagasi võimas riik, mida valitses piiramatu võimuga vaarao. Vana-Egiptuse muusika oli kooskõlas suurejooneliste losside, templite ja püramiididega. Noored neiud tantsisid templites flöödi- ja harfimuusika saatel. Nende käte ja jalgade külge olid seotud teokarpidest kaunistused, mis liikumise ajal kaasa klõbisesid. Jumalanna Isise pidustustel kasutati salapäraselt kõlavat löökpilli sistrumit. Pillivalik oli rikkalik: harf, lauto, lüüra, raamtrumm, flööt, salmei. Noorelt surnud vaarao Tutanhamoni hauast leitud metallist kõlalehter tõendab

Muinasaja muusika

MUINASAJA MUUSIKA Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud esemed, vanad ehted ja pillide jäänused kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal oli muusika tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega.

Muusika põhivara

Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse. Keelates ära noodi ees oleva dieesi, läheb noot poole tooni võrra madalamaks. Keelates ära noodi ees oleva bemolli, läheb noot poole tooni võrra kõrgemaks. Muusika väljendusvahendid Rütm - eri pikkusega helide korrastatud järgnevus Tempo - heliteose esitamise kiirus (ladina keelest tempus - aeg) Dünaamika - muusika kõlatugevus ja selle muutumine * Kulminatsioon - muusikateose emotsionaalne kõrgpunkt Meloodia - meloodia on ühehäälselt väljendatud mõte, mis koosneb erineva kõrguse ja vältusega helidest Harmoonia - helide kooskõla Tämber - kõlavärv

Keskaja muusika

8-9 saj ­ hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj ­ romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj ­ linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj ­ tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse lauludeks Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites

Muusika vormid

Variatsiooni vorm ­ põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest ­ mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne. Skeem: A, A1, A2, A3, A4 ... Rondo ­ kujunes välja vanadest tantsuvormidest. Tõlkes ringmäng. Peateema ehk refrään kordub vähemalt 3 korda, vaheldumisi uute teemadega. Lõpeb alati peateemaga! Rondo vorm on rõõmsa iseloomuga. Skeem: ABACA Fuuga ­ polüfoonilise mitmehäälse muusika kõige tähtsam vorm. Fuuga teema viiakse läbi järjest kõikides häältes. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit ­ üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband

Keskaja muusika

KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...

Eesti muusika

Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu ­ 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu ­ 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu ­ 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid ­ olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen ­ esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...

NORRA MUUSIKA

NORRA  RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul.  RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants.  RAHVATANTS · springar ­ ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad  RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL  RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...

SOOME MUUSIKA

SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni.  RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.  RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi.  RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...

Saksamaa muusika

Saksamaa muusika Arabella Saaliste Angelina Dolgopolaja Olivia Niin Georg- Eric Kurus Andreas Õun  Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin.  Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt.  Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli.  Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit ...

Muusika ajastud

Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika  Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad:

Jaapani muusika

....................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika...................................................................................................... 6 Muusikainstrumendid................................................

Indoneesia muusika

Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA  Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.  See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris.  15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar.  Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist –

Muusika - Jazz

4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus Contemporary Jazz) 5.World Jazz 2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid. 2.Jazzi äärmuuslik stilistiline eklektika,peavool peaaegu puudub Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem selle muusikastiili ajaloos.Jazzi sildi all võib kohata äärmiselt mitmesugust muusikat,milles esineb improvisatsioonilisuse element.Sagenenud on jazzmuusikute koostöö klassikalise muusika esindajatega, samuti võib jazzmuusikas kuulda palju elektroonilisi instrumente ja uusi rütme nagu drum 'n 'bass ja house. Jazz on oma olemuselt avatud ja lakkamatus arengus muusikavorm.

Muusika arvestus

Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest

Saatana Muusika

Saatana muusika Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu

Vene muusika

Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest ­ Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium.

Eesti muusika

viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17

Klassitsismiaja muusika

pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri ­ sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. Võrdle baroki- ja klassitsismiajastu instrumentaalkoosseis. Millised on erinevused? Mida uut t6i selles osas klassitsism? Eesikohale tõusis instrumentaalmuusika.Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk

Mehhiko muusika

MEHHIKO MUUSIKA RAIMOND VOOL, KRISTEL KALDRA, MARIA RANNAVÄLI, OTTO KARL NÄRSKA FAKTID RIIGI KOHTA · Rahvaarv on u 112 500 000 elaniku · Pealinn on Mexico City · Jaguneb 32 osariigiks · President on Enrique Peña Nieto · Pindala on 1 973 000 km² · Asub Põhja-Ameerikas MEHHIKO MUUSIKA · Väga palju erinevaid stiile mida on mõjutanud Euroopa muusika · Kõige populaarsemad on Corrido ja Ranchera RANCHERA · Traditsiooniline muusika liik mida esitatakase kitarriga · Taktimõõt on 2/4, 3/3 või 4/4 · Tempo on umbes sama kiire kui polka · Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest · https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc CORRIDO · Populaarne luule vormis muusikastiil · Räägivad tihti vanadest legendidest · ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill),

Hiina Muusika

intonatsioonist. Ajalugu Arheoloogilised leiud näitavad, et muusikaline kulltuur arenes Hiinas juba varakult. Guoyue Muusika Popmuusika- https://www.youtube.com/watch?v=_ChH GX2_fw4 https://youtube.com/watch?v=CH1XGdu- hzQ Traditsiooniline muusika- Pillid Sheng Pipa Er-hu Huvitavad faktid Hiinas leiutati paber. Hiina muusikas on võrreldes Jaapani muusikaga rohkem zanre. Hiina on pindalalt maailma 4. suurim riik. Hiina muusika on üldiselt meloodiline, mitte harmooniline. Kasutatud allikad Muusika õpik https://www.youtube.com/ https://annaabi.ee/Hiina-Muusika-m143197.html http://www.philmultic.com/home/instruments/erhu.html http://www.musicoftheorient.com/Pipa.aspx https://en.wikipedia.org/wiki/Music_of_China Kasutatud allikad https://www.sco.com.sg/instrument/sheng/

ABBA muusika

ABBA ABBA Rootsist pärit Tegevusaastad 1972-1982 Liikmed: Agnetha Fältskog Björn Ulvaeus Benny Andersson Anni-Frid Lyngstad  ABBA liikmete elu Agnetha Fältskog- edukas soolokarjäär, kaks last (tütar, poeg) Anni-Frid "Frida" Lyngstad- edukas soolokarjäär, kaks last (poeg, tü Benny Andersson- sooloartist Björn Ulvaeus- sooloartist  Eurovisioon 1974 "Waterloo" Mänedzer Stig Anderson Varasem katse 1973, "Ring Ring" Brighton 1974, "Waterloo" Dirigent Sven-Olof Walldoff oli riietatud Napoleoniks.  Pärast Eurovisiooni Said kuulsaks laialt Euroopas, Austraalias ja USAs. Tulid välja järjest hittidega SOS, Mamma Mia, Dancing Queen, Money Money Money, Knowing Me Knowing You, Thank You For The Music, Chiquitita, The Winner Takes It All, Super Trouper jpt. Pärast The Beatles'eid on neid nimetatud teiseks kõige kuulsamaks bändiks maailmas. ABBA logo:  ...

Soome muusika

Soome muusika Ettekanne J. Tulvik 5. klass Soome rahvamuusika • Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. Soomlastele on läbi aegade muusikal olnud praktiline ja ka maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine.

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas ­ lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas

Renesanss - muusika

G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma positsioone, muudeti liturgiat ja tehti ettekirjutusi kirikule. 14.Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. Sajandil Euroopa muusika kultuuris? – haritud inimestele möeldud, hiljem haritud inimeste kodudes enesestmõistetav tava. 15.Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Nooditrükitehnika leiutamine 1500. Aasta paiku ning 16. Sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat.

Saamide muusika

Saamid Pjotr and Cambu ( ° °) Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi, Norra põhjaosas ja Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&li...

SOUL MUUSIKA

Soul Anete-Elisabeth Luukas Jaanika Jänes Tallinna 32. Keskkool 2018 Juured Aafrika-Ameerika gospelmuusika Bluus, R&B Ühendriigid - Hilisemad 50dad Ray Charles - Soul'i "isa" Gospel- Spirituaali alaliik Lauldakse muredest ja pettusest, aga ka lootusest ja usust Loojale R&B - Rhythm and blues Instrumendid Tavaliselt klaver, trummid Puhkpillidest trompetid või saksofonid 1950date lõpp Soul seotud kahe suure plaadifirmaga -Tamla Mototown -Stax James Brown - Soul'i "ristiisa" 1960date lõpp Hakkas lõhenema Artistid hakkasid tegema funk'i Tamla Motown Suund tantsumuusika Gospellik Ansamblid The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid Stevie Wonder, Diana Ross Kuulsamad artistid Al Green "Let's Stay Together", "Love and Happiness" Jackie Wilson "Higher and Higher", "Lonely Teardrops" Näiteid: James Brown-It's A Man's Man's Man's world https://www.youtube.com/watch?v=H77fRz1rybs&...

SOUL MUUSIKA

 SOUL MUUSIKA TEKKIS 1950. AASTATE LÕPUS JA 1960. AASTATE ALGUSES AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES MÕISTE " SOUL " (INGLISE KEELES ,,HING'') VÕETI ESMAKORDSELT KASUTUSELE 1961. AASTAL. SOUL'I JUURED ON AMEERIKA MUSTANAHALISTE MUUSIKAS: GOSPELIS, BLUUSIS JA RHYTHM AND BLUES'IS 1950. AASTATE LÕPUST ALATES ON SOUL'I ARENG SEOTUD KAHE SUURE PLAADUFIRMA- TAMLA MOTOWNI (DETROITIS) JA STAXI (MEMPHISES)- TEGEVUSEGA. ON AVALDANUD MÕJU DISKO JA HIPHOPI KUJUNEMISELE. TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI EELKÕIGE TANTSUMUUSIKA TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI VALI NING VÕIMAS, SÜNKOPEERITUD RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM

MUUSIKA Romantism

Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuoosid Eestis ja välismaal: - Sergei Stadler (Venemaa) - Marcel Johannes Kits (Eesti) - Vladimir Spivakov (Venemaa) Programmiline muusika ja sümfoonia - Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse, et sisu paremini mõista: - pealkirja - kommentaari - pühenduse - Rimski-Korsakov Seherezade Programmiline muusika Rimski Korsakov https://www.youtube.com/watch?v=-Y5Vk9QRAvc Franz Schubert - Ta oli Austria helilooja. - Suurele osale oma instrumentaalloomingust lisas ta