Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Läbi kõikide oma eluetappide ja maalistiilide säilitas ta oma isikupärase käekirja. Kohati on ta maalid küllaltki realistlikud, sealsamas on aga motiiv äratundmatuseni moondatud. Kuid kunagi ei muutunud Picasso maalid täiesti abstraktseteks, alati jäi pildile midagi äratuntavat. 4. Dora Maar "After Picasso, only God." *Sündis Pariisis, 22. novembril, 1907. Hakkas õppima maali ja fotograafiat kui oli 19-aastane. *1930ndate alguses oli Maar pikka aega Picasso muusa. *Tema suhe Picassoga kestis 9 aastat, millest enamuse ajast olli Maar depressioonis. Ta elas Picasso, oma aja parima kunstniku varjus. *Picasso leidis 1943.aastal teise, noorema naise, Maar sai närvivapustuse, peale millest toibumist tegeles ta võrdselt kunsti ja religiooniga kuni oma surmani 1997.aastal. *Maalis mõningaid elemente Picasso teoses ’’Guernica’’. *Picasso on Dora Maari kujutanud teostes ’’Nuttev Naine’’ (1937), ’’Guernica’’
FHM 1 Aed 1 Just 1 Avenüü 1 Kroonika 2 Kodu ja Aed 1 Hämmastav Ämblikmees 1 Käsitöö 1 Maakodu 1 Eesti Loodus 1 Orienteeruja 2 Looming 1 Kumake 1 Miki Hiir 1 Motomaania 1 Just 1 Cheese 1 Marie Claire 1 Miki Hiir 1 Naisteleht 1 Naisteleht 1 Navigaator 1 Eesti Loodus 1 Muusa 1 Pere ja Sporditäht 1 Kodu 1 Nädal 1 Oma hobu 1 Kodu ja Aed 1 Naised 1 Tarkade klubi 1 Pere ja Kodu 1 Paat 1 LoFo 1 Saladused 1 National Tennis 1 Playboy 1 Seventeen 1 Geographic 1 Stiina 1
11. Historiograafia - teatava perioodi või probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus Herodotos – elas 5.sajandil Kreekas, rikas poliitik, oli sunnitud lahkuma, rändas. Ajaloo isa, pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kirjutas teose ”Historia” (”Uurimus”). Pole tervenisti realistlik, kuna jutustavas laadis. Ta alustas juba Trooja sõjast ja Pärsia riigi tekkest, on mütoloogiline ja novellistlik. Hiljem jaotati see teos 9saks ”Muusaks” (iga raamat sai ühe muusa nime). Osavad kirjeldused, teoses on ka palju dialooge. Tacitus - elas u 1saj pKr Roomas. Oli poliitik ja ajaloolane, ajalooproosa meister. Kirjutas pingestatud stiilis. Teosed ”Annaalid” (Augustuse surmast Nero surmani); ”Ajalugu” (autori kaasaeg); Nende teoste kirjutamise ajal valmisid ka mõned lühemad teosed. Veel nt ”Germania” – peamiselt Germaani hõimudele, nende elupaikadele ja kommete kirjeldamisele pühendatud teos.
ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai üks esimesi uusaegseid humaniste. Ta avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". Sai ladinakeelse poeemiga ,,Aafrika" juba 1341 nii kuulsaks, et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina k.
See on eri allikatest ja tükkidest kokku luuletatud lugu. Selles on küll palju faabula osiseid, mis toetuvad rahvaluulele – tekke- ja seletusmuistendid, muinasjutud ja rahvalaulud. Rahvalaulude osa on eeposes üsna väike. Eesti rahvalaulutraditsioonis Kalevipoja tegelaskuju ei esine. Rahvalaulu süžeed on kirjutatud teistel teemadel. „Kalevipojal“ on 2 algust: „Soovituseks“ ja „Sissejuhatuseks“. Eepose I lause on „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, mis viitab muusa poole pöördumisele, inspiratsiooniallikas on Vanemuine + atribuut. Sarnaselt on alustatud ka eeposes „Odüsseia“, kus samuti pöördutakse jumalanna poole inspiratsiooni saamiseks. Klassitsistlikus eeposes jääb autor tagaplaanile, mõtestab end jõu- või inspiratsiooniallika esindajana. „Sissejuhatuseks“ taotleb minevikku tagasipöördumist, laulud kiidavad kunagist aega ja püüavad seda taaselustada, tagasi tuua. Juba osas „Soovituseks“ tuleb sisse tugev nukrusemotiiv
kogemuse tulemus. Kus aga algab techne, see on vähem selge. Näiteks on Platoni tekstides khti, kus ta eristab tedmist tehnikast. Tehnika on äraõpitav asi, mis on üldjuhul seotud inimese sotsiaalse eliviisiga. Kui inimene pingutab teatavaid füüsilisi ja vaimseid võimeid, õpib ta vastava tehnika ära, mia aitab tal konkreetses keskkonnas elada ja leiba teenida. Techne ilmub vastandmõistena just muusikaliste kunstide kontekstis. Vastandab muusa (kunsti) ja tehnika. Kunst ei rajane teadmisel ja tehnikal, kuna selles pole teadust ega arulist tunnetust. Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil. See, kes toetub oma tehnilistele võimetele, ei saa kustnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Mõisted maania ja entusiasm. 10 Maania= hullus. Maanial on kaks liiki: üks sünnib inimeste haigustest, teine aga sellest, et
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Tallinna perioodil ta tegeles ka juba väikestviisi kirjutamisega, novellid, jutustused. Puhtalt raha teenimise eesmärgil kirjutatud, kirjanduslikult lihtsakoelised. Loomuselt erandlik. Koolielu ning Tallinnas veedetud aeg oli pühendatud õppimisele ning oli väga mõistlik ja tagasihoidlik. Köitis kino ja kinokunst. Pole teada ühtegi armuseiklust, jäi elu lõpuni üksikuks inimeseks. Üks Hollywoodi näitlejanna oli temajaoks muusa, on luuletustest välja loetud tema kiindumust selle näitlejanna vastu. Pärast kooli lõpetamist tegeles kirjutamisega. Lühijuttude asemel paar juttu tuntumas lehes joonealuse järjejutuna. Sealjuures „Viikingite jälgedes”. Samal ajal võtab osa kirjandusvõistlusest lastekirjanduse vallas. Õnnestub 1935. aastal võita auhind jutustusega „Lendav maailm”. Avaldas pseudonüümi Ivo Kari all. Järgmisel aastal võidab samal konkursil
3134. Tagamõttega viljastatud arvamusest sünnib sigitajale sobilik eelarvamus. 3135. Võtmehoidja on välja mõeldud selleks, et sa kõik võtmed korraga ära kaotaksid. 3136. Peale riiete leiutamist teeb inimene kõik selleks, et ühel või teisel viisil ennast teiste ees paljaks koorida. 3137. Ka see on edasiminek, kui seisame hetkeks paigal, või astume sammu tagasi. 3138. Inimkondhammasrataste rida, mis haakudes üksteisesse paneb pöörlema maailma. 3139. Oma muusa arvustamine on sama kui arvustaks oma vanemate seksimist, mille tulemuseks oled sina ise. 3140. Ka suures segaduses on asjadel tähtsuse järjekord. 3141. Arvuti ajastul on käsitsi kirjutatud tekst väga intiimne nähtus. 3142. Mul on kuhu minna, kuid pole kohta kuhu jääda. 3143. Läksin elumõtte otsinguil omadega rappa... ja leidsin jõhvika. 3144. kui hirmul on suured silmad ja valel lühikesed jalad, siis paranoia on üks pisike punnsilm 3145
– Muusikalisi lehekülgi III. Koost. P. Kuusk. Tallinn: Eesti Raamat, 20–45. KASEMAA, O. 1983. Orkestrimänguharrastuse ulatus ja levik Eestis aastail 1818–1917. – ENSV TA Toimetised (toim. M. Raudsepp), 31/1: Perioodika, 44–67. KASEMAA, O. 2002. Saksofoni staatusest ja saatusest. – Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52. KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz. – Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. KERGE muusa. – Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30. KERMIK, H. 1983. Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat. KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika. – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478. KIKERPUU, K. 2006. Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett. KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. – Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
