Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out. Selleks, et skeem korralikut töötaks tuleb anda sisenditele ,,0" ja ,,1" korrektselt kui on ,,0" siis peab sisend ühenduses olema maaga (Gnd).
t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus), esimesele tähele järgnev number (1, 2, 3 või 6) näitab väljundpinge pulsside arvu ühes sisendpinge perioodis (pulsilisust), teine täht näitab tüüritavust (Ctüüritav, U- mittetüüritav, Z-
;ADRESL ja ADRESH. Registris ADRESH on ;salvestatud 8 vanemat bitti ning baidis ;ADRESL 2 noorimat bitti 10 bitisest arvust. ;Ootame kuni A/D muundur on mõõtmise lõpetanud. oota_veidi btfsc ADCON0,2 ; Kas mõõtmine on lõpetatud ? goto oota_veidi ; Ootan ;Loeme ADRSEL registri sisu registrisse W bsf STATUS,RP0 ;NB! register ADRESL paikneb mälualas 1. bcf STATUS,RP1 ;Valime mäluala 1
mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja
Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist
Järgnevalt tuleb neist on signaalid mille faas on leida ideaalsed Hilberti muunduri manipuleeritud lineaarse rekurrentse impulsskaja väärtused. Filtri jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks väljundsignaal on sisendsignaali nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3, hilberti teisendus. Kui Q (hilberti ...,Sj,... Otstarbekas on ette anda muunduri järk) läheneb, saadakse meelevaldne n sümbolist koosnev ideaalne hilberti muundur. IIR FILTRI algkombinatsioon, iga järgnev sümbol STRUKTUURID JA STABIILSUS-iir e saadakse kodeerimisseaduse alusel. lõpmatu impulsskarakteristikuga filter Sümbolid hakkavad korduma e jada põhineb summaatoril ja kahel fir filtril. sees tekib perioodiline struktuur; Iir modifitseeritud struktuuris on lokatsiooni seisukohalt peaks kasutusel üks nihkeregister, see on kordumatute sümbolite arv N antud n-i
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 9f Töö pealkiri: Termiline analüüs Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 P muundur TC08 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni
09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki voolata vastavalt etteantud ajale (3 korda 2 min ja 4 korda 1 min) ning vastaval rõhul (p). Igal korral mõõdetakse paaki voolanud vee hulk Q'. Peale iga katse lõppu lastakse vesi paagist välja ning alustatakse uue katsega uuel rõhul. Vee temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga.
1. Sõltumatu vaheldi mõiste. Kui vaheldi töö ei sõltu võrgupinge olemasolust, siis nimetatakse seda sõltumatuks- või autonoomseks vaheldiks. Vaheldi saab töötada ainult siis, kui võrgupinge up on rakendatud. Kui võrgupinge puuduks, siis ei saaks vool minna ühest muunduriharust teise, kuna esimesena avatud türistoril ei tekiks teda sulgevat vastupinget ja ta jääks pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud ...
1.Millest heli koosneb? V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest. 2. Mille kaudu levib heli? V: Vedelat, tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab. 3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8
Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes
Molekulid ja kristallid 1. Ioonside: tekib siis kui molekul "koosneb" positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Kovalentne side: seletub elektriliste ja vahetusjõududega, mille tõttu on erineva sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektron...
31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52
keermestatud liidete kinni-lahti keerajad; metalli töötlemiseks; puidu töötlemiseks; autonoomse mootoriga; muud käsimasinad d) konstruktiivne lahendus – otse-masinad ja nurgi-masinad e) tööorgani kiiruse reguleerimine ja liikumissuuna muutmine – ühekiiruselised, mitmekiiruselise, sujuva kiiruse muutmisega 0 max, mittereverseeritavad, reverseeritavad f) energia muundumismehhanismi tüüp – muundurita, mehhaaniline muundur, vedur-muundur, kompressioon-vaakummuundur. Viimistlustööde masinad jaotatakse veel gruppidesse vastavalt nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja
elektrit, läbib vooltransistorit. Kui vahekihis elektrit pole, vool seisab. Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesedkiibid loodi enamasti vaakumaaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide. Laserite abil saab luua veelgi peenema struktuuriga kiipe
GaAsP. Kasutatakse signaallambina. Pooljuhtlaser on ka valgusdiood, aga parema optilise konstruktsiooniga. 1.19. Optron Valgusallikas(valguse saamiseks kasutame elektrit) + valguse vastuvõtja(muundab valguse elektriks) toimub signaali või energia muumine skeemi järgi elekter valgus elekter - optiline info edastus N: kõrgepingeliinid el-isolatsioon 3000V kõrgepinge Arvuti 5V elektritoitega valgusallikas valguse muundur elektrisignaaliks (LED, hõõglamp) (fotodiood, fototransistor, fototüristor, fototakisti jne) Valguse kandmiseks punktist A punkti B kasutatakse täna kiudoptikat = valgusjuht, peenike kiud mille sees on täielik sisepeegeldus ja valgus välja ei lähe 1.20. Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid värvuspaneelid = infoesituseks. 1. elektronkiirtoru RGB luminestseeriva ekraaniga (10kV) 2. vedelkristall RGB poolvedel aine, millel pikad molekulid elektrivälja abil
Betoonitransportimise masinad suuremate vahemaade taha,Betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires 284-Nimetage seadmed betoonisegude tihendamiseks. Vibrolatid,Vibroplaadid,Vibronuiad või valtsid,Erineva diameetriga süvisvibraatorid 290-Milliseid meetodeid kasutatakse r/b toodete pingevarraste eelpingestamiseks? Mehhaaniline,Termiline 296-Nimetage käsimasinate tüübid energia muundurmehhanismi järgi. Mehhaaniline muundur,Vedru muundur,Kompressor-vaakum muundur,Muundurita 302-Mitmesoonelist kaablit kasutatakse ühefaasiliste masinate toiteks? Kolme soonelist kaablit 308-Millise jõuallikaga on varustatud motoriseeritud käsimasinad? Väikeselitraazilise sisepõlemismootoriga 314-Milliseid seadmeid kasutatakse ruloonpõrandakatte paigaldamisel? Äärelõikurid,Liim-mastiks laoturid,Rullid materjali kinni rullimiseks,Ruloonmaterjali keevitusseadmed paanide monolitiseerimiseks
3 Kolmefaasiline trafo täht-kolmnurk- 3 lülituses Voolutrafo, impulsstrafo Pingetrafo Elektrimasin, üldtähis Tärni asemel liigi tähis: C - pöörlev muundur G - generaator GS - sünkroongeneraator M - mootor MG- mootorgeneraator GS Kolmefaasiline tähtlülituses sünkroongeneraator, väljatoodud neutraaliga
suuremaks grupiks staatilisteks ja dünaamilisteks parameetriteks. Staatiline kalibreerimine (ingl calibration) on selline mõõteseadme katsetamine, kus laboratoorsetes tingimustes kõik mõjuvad suurused peale ühe hoitakse konstantsena, säilitades normaalsed töötingimused Ülekandefunktsioon (ingl transfer function). Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. Kui muundur oleks valmistatud ideaalsetest materjalidest, ideaalse mudeli baasil ideaalse täpsusega, siis sellise muunduri väljundsignaal vastaks alati mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele. Ideaalset funktsiooni saab defineerida väärtuste tabeliga, graafikuga või matemaatilise võrrandiga. Ülekandefunktsiooni graafikut nimetatakse ka muunduri või mõõteseadme teoreetiliseks tunnusjooneks. Mõõtepiirkond (ingl range) mõõdetava suuruse väärtuste vahe, mille jaoks on
(elektronid, ioonid) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist. 6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi (generaatorid vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides muundatakse mingil muul moel.. ala fotosüntees vmt), (kütuseelement midagi ringi ei aeta, umbes nagu akus, aga mitte päris (kuidagi vahetatakse elektrone vmt)) 7) Seaduse sõnastusi. Ohmi seadus- tavaliselt formuleeritakse Ohmi seadus
1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 – veekulu reguleerimiskraan; 4 – vee sisselaskekraan; 5 – väljalaskekraan; 6 – rõhulangu mõõteriist; 7 – impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia
koormuse aktiivtakistuses soojuseks. Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131 Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks on asjaolu, et pärast voolu katkemist ja dioodi sulgumist sõltub sekundaarahela pinge koormuse vastuelektromotoorjõust. Mootori tühijooksukiirust ei määra mitte impulsspinge keskväärtus vaid amplituudväärtus. Seepärast hakkab tühijooksul töötava mootori kiirus impulssmuundurist toitmisel kasvama, kuni vastuelektromotoorjõud muutub amplituudpingele vastavaks
Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. ...
Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? ...
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures ·...
-elektrilised (tv lk44 joon 2.1...2.10); -pneumaatilised (tv lk44-45 joon 3.1...3.15); -hüdraulilised (tv lk45-46 joon 4.1...4.6); -motoriseeritud (tv lk46 joon 5.1...5.5); -püssirohu toimelised 295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. otse-masinad nurgi-masinad 296-Nimetage käsimasinate tüübid energia muundurmehhanismi järgi. -mehhaaniline muundur (tv lk44 joon 1.2...1.5); -vedru-muundur (tv lk44 joon 1.6); -kompressioon-vaakum muundur 297-Nimetage viimistlustööde masinad töö liigi järgi. -krohvitööde masinad ja seadmed; -maalritööde masinad ja seadmed; -põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; -plaatijate tööriistad 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? -alalisvool (vt tv lk 44 joon 2.6);
ühendust Rikkevool isolatsioonirikkel tekkiv, kuid ei pruugi põhjustada seadmete olulist talitushäireid, kuid vüivad esile kutsuda elektrilöögi ja/või tulekahju Madalpingeliinid Madalpinge määramine-vahelduvpinge(AV) 50-1000V, alalispingel (DC) 120-1500V Elektrijuhid- · Juhtmed: paljas-, isoleerjuhtmed · Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides) · Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber) · Muud: näiteks muundur Elektrienergia muundur- jaotusalajaamast liitumiskilbini: õhuliini või maakaabelliiniga Õhuliinid- võrreldes kaabelliinidega: · Odavamad · Kiiremini paigaldatavad · Kiiremini remonditavad Kaabellliinid- võrreldes õhuliinidega: · Töökindlamad · Ei häiri elukeskkonda Madalpingeline jaotusvõrk- lähtekohaks on jaotusalajaama madalpingepool kust toimub: · Elektri jaotamine fiibrite vahel · Kaitsmine rikete vastu(sulavkaitsmed, kaitseautomaadid)
UPSide liigid Vaatamata UPSide laiale valikule on nende tööpõhimõtetes ja struktuurides eristatavad teatavad tüüplahendused. Moodne UPS koosneb peamiselt järgmistest osadest: Vahelduv alalispingemuundur (akulaadur) lülitus, mis muundab UPSi sisendil võrgust saadava vahelduvvoolu (vahelduvpinge) alalisvooluks (alalispingeks), et selle energiat salvestada akumulaatorpatareisse. Muundur kõrvaldab ühtlasi vahelduvvoolus esinevad impulsshäiringud ja ülepinged. Alalis vahelduvpingemuundur (inverter) lülitus, mis muundab patarei alalispinge taas ettenähtud parameetritega vahelduvpingeks, millega toidetakse arvutit. Akumulaatorpatarei (patarei) teatud tüüpi akumulaatorelementidest koostatud energiasalvesti, mida energiaga varustab akulaadur ning mille energiat kasutab inverter. Enamiku patareide energiamahutavusest piisab, et toita arvutit 5 15 minuti jooksul
Automaatika alused 1. Põhimõisted 1.1 Milles seisneb automaatjuhtimine? Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ning automatiseeritavate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud sü...
.........................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface)............................................................................................. 67 analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion)...................................................67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion).....................................................68 UPS- Uninterruptible power supply.......................................................................................... 68 Spetsiaalse riistvara ....................................................................................................................... 70
................................. 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) ............................................................................................... 65 o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) .................................................... 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) ...................................................... 66 UPS- Uninterruptible power supply ............................................................................................ 66 Spetsiaalse riistvara ................................................................................................................................. 68
(Domeen - ala, piirkond). MP3 lugu ei saa enne kuulata kui ta lahti pakitakse ning D/A muunduri kaudu kõrva sosistatakse. · Helide (muusika) genereerimiseks. See on süntesaatori funktsionaalsus. · switchboardi ja patchboxi ülesannetes, ehk siis nagu kommutatsioonipaneel eri pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?! D/A muundur ning A/D muundur. Enamike helikaartide pardal on kodek, mis võimaldab signaali viia digitaalmaailmast analoogmaailma, näiteks MP3 ja WAV mängimisel . Sama asjanduse abil saab WAV faile salvestada ... näiteks vana vinüülplaati või kasetti arvutisse viies. Kõige tavalisimal juhul on D/A muundurid kasutusel CD või MP3 kuulamisel kõlaritega. Profimuusikud näiteks tahavad, et helikaart oleks ideaalne just oma helisignaali kvaliteedi poolest (vt ntx Emagic Audiowerks 8 tutvustust).
Jõupooljuhtmuundur on elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat elektrienergiat. Sõltuvalt pingest ja võimsusest kasutatakse ühe-või kolmefaasilisi jõupooljuhtmuundureid. Peale selle on veel tähtis vahelduvvoolu (ac) võrgupinge amplituud ja genereeritud alalisvoolu (dc) väärtus. Tähtis tegur on see, et elektrienergiat muundatakse ja juhitakse. Samuti osutub tähtsaks nõue, mille kohaselt muundur peab võrgust energiat tarbima või seda sinna tagastama. Juhtimiselektroonika tagab muundurite ja elektroonsete süsteemide juhtimise. Edu elektroonika vallas ja materjalide tööstuses määrab olukorra ning suunad maailma elektriajamite tootmise tehnoloogias. Iga lülitus koosneb elektroonikakomponentidest, milleks on takistid, kondensaatorid, trafod, induktiivpoolid (drosselid), kered, jne. ja põhilistest elektronseadistest:
Arve_Number Klient Tootekood Toote nimetus AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00002 Abikontakt 1ns sisse, 140MN AR20030320-1 Elektrikeskus AS RAAM00004 Toiteklemmid, 140MC/D AR20030323-8 Suur Sadam OÜ RAAM00001 Mootorikaitselüliti 16-25A AR20030518-17 Power OY TRAN00001 Transport Schenker AR20030602-18 Power OY KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ SAGM136091 Sagedusmuundur PowerFlex4 AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00001 Potentsiomeeter AR20030617-19 Hea Paber OÜ KILP00004 Summer 24V AC AR20030617-19 Hea Paber OÜ MUUD00002 Kontaktplokk AR20030701-20 Trend AS SUJK00001 Sujuvkäiviti AR20030701-20 Trend AS MUUD00004 Seadme paigaldustööd AR20030701-21 Pinge AS ...
Mikrofoni membraan on kinnitatud peene söepuruga täidetud anuma külge. Elektrikontaktide abil antakse söepulbri peale pinge. Helilainest tingitud õhurõhu muutus paneb membraani liikuma, mistõttu muutub söepulbrile avalduv rõhk ja seega ka söepulbri takistus. Seega moduleeritakse söepulbrit läbivat elektrivoolu. Et suhteliselt väike membraani asukoha muutus põhjustab suhteliselt suurt takistuse muutust, siis tekitab mikrofon võimendusefekti ning on seega väga efektiivne muundur. Piesoelektrilised mikrofonid Piesoelektriline efekt laseb materjalil (kvartsil, Rochelle'i soolal, mõnedel pliitsirkonaadist keraamilistel elementidel jne), muuta mehhaanilist rõhku elektrilaenguks. Kristallile võib selle efekti saavutamiseks avaldada helirõhu muutusi mitmel moel. Rõhuavalduse meetodist sõltub see, mil viisil kristall välja lõigatakse. Levinud meetod kasutab bimorfelementi. Bimorfelemendi moodustamiseks lõigatakse kaks erinevate diagonaalide peal asetsevat X-
temperatuurivahemikus (ca -10C kuni +70C ) vedelkristallilises olekus. Sel puhul on ainel samaaegselt vedeliku omadused, nagu voolavus, ja kristalli omadused: molekulide korrastatud paigutus ja anisotroopia. Elektriväljaga on võimalik muuta vedelkristalli molekulide orientatsiooni. Külma käes aeglane reaktsioon. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis on igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. U->I muundur Sisendsignaali pinge muutus muundatakse väljundsignaali voolu muutuseks. 4. TTL loogika Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik
Seega moduleeritakse söepulbrit läbivat elektrivoolu. Et suhteliselt söepuru väike membraani asukoha muutus põhjustab suhteliselt suurt takistuse muutust, siis tekitab mikrofon võimendusefekti ning on seega väga efektiivne muundur. Sellise mikrofoni headeks külgedeks on lihtsus, stabiilsus ja odavus. Halbadeks külgedeks on aga vilets sageduskarakteristik ja kõrge müratase. Mikrofoni tundlikkus sõltub helisisendist, olles madalate ja kõrgete helide puhul üsna tundetu. See teeb ta sobivaks telefoniaparatuuris, sest tundetus madalate helide suhtes filtreerib välja taustamüra ning tundetus kõrgete helide suhtes võimaldab mikrofonil töötada ilma ülekoormuseta ja moonutuseta
eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta filter. P1 esimene planetaatülekanne P2 teine planetaarülekanne C1 edaspidisõidu sidur C2 otseülekande sidur B1 teise käigu mootorioidurduse pidur B2 päikeseratta pidur B3 tagumise sateliitide raami pidur F1 päikeserataste vabakäigusidur F2 tagumise sateliitide raami vabakäigusidur Hüdrotrafo ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub motori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi.
3. . =inv ainult Rts>konde. Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf 3. stab voolu genekas. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 8.pdf 4. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut
väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi.
-peavad omama mugavad käepidemed ja sisse-välja lülitamise seadmed -peavad olema meeldiva välimusega 294-Nimetage käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi. -elektrilised -pneumaatilised -hüdraulilised -motoriseeritud -püssirohu toimelised 295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. otse-masinad nurgi-masinad 296-Nimetage käsimasinate tüübid energia muundurmehhanismi järgi. -mehhaaniline muundur -vedru-muundur -kompressioon- vaakum muundur 297-Nimetage viimistlustööde masinad töö liigi järgi. -krohvitööde masinad ja seadmed -maalritööde masinad ja seadmed -põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed -plaatijate tööriistad 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? -alalisvool -normaalsagedusega vahelduvvool(50 Hz) -kõrgsagedusega vahelduvvool(200 Hz).
pikslit ja värvikvaliteediga 24bitti`? V: 2 9)Kui palju mälu on vaja graadikakaardil, kuvaks 2D pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit ja värvikvaliteet 32 bitti? V: 8 10)Kui palju mälu peab olema graafikakaardil, et suudaks kuvada 3D pildi eraldusvõimega 640x480 pikslit, värvikvaliteet 24bitti ja Z-puhver on 24bitine? Kahekordne (double) puhverdus. V: 2,64 11)Mis on RAMDAC? V: Graafikkaardil olev digitaal-analoog muundur 10.test Monitorid 1)Mida tähendab lühend SED? V: Surface-conduction electron-emitter display 2)Sea vastavusse monitori standard ja sellele vastav eraldusvõime? V: CGA- 320x200, EGA-640x350, VGA-640x480, SVGA-800x600, XGA-1024x768 3)Sea vastavusse monitori standard ja eraldusvõime. V: WXGA-1280x768, SXGA- 1280x1024, WSXGA-1680x1050, WUXGA-1900x1200, QXGA-2048x1536 4)Mida tähendab lühend XGA? V: Extended Graphics Array 5)Shadow mask on.. V: ümmarguste aukudega metallplaat
taha ja saab käituse hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva filtri ja surub selle edasi juhtklappidele. Rõhku piiratakse redukstsioonklapiga (rõhupiirdeklapiga). Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. 2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi.
6.7.1. Püsimälu........................................................................................................................ 185 6.7.2. Muutmälu...................................................................................................................... 188 6.8. Digitaal-analoogmuundurid (DAM) ja analoog- digitaalmuundurid (ADM)......................... 190 6.8.1. Digitaal analoog muundur (DAM)............................................................................ 190 6.8.2. Analoog digitaal muundur (ADM)............................................................................ 192 Kirjandus............................................................................................................................................ 195
Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 1. Pingejagur 3. JOONIS12 Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax -Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U - 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused + - valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2 avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis
suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus K= Uvälj KOKKUVÕTTEKS Väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. TAKISTUSE MUUNDUR transistor? TRANSfer-resISTOR Täis(2)väiksema pulsatsiooniga ja sild(4) on sama pulsatsiooniga, pool(1) kõige suurema , Võimendamine. Kuidas miks. Omi seadus Uus osa... Transistori kolm lülitust JOONISED 1,2,3 ja See alumine jublakas N-P-N E K B Realsed joonised 1. Küsi Dan-ilt. Selle all olevad Isis= IE Usis = UEB Uvälj = UCB Ivälj = IC Küsi Danilt pilt # Suur pinge võimendus #Väikes mittelineaar moonutus #Suur sisendtakistus #Väike välkjundtakistus
filter. NB! Automaatkäigukastiga auto pukseerimisel õlipump üldjuhul ei tööta ja käigukasti pöörlevate osade määrimine jääb puudulikuks. Sellisteks juhtudeks on auto valmistaja andud eri juhised, mis sisalduvad auto kasutusjuhendis. Tavaliselt on erandkorras pukseerimine lubatud lühikese vahemaa ja hästi väikese sõidukiiruse (alla 30 km/h) puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi.
ajakonstandiga see tähendab sültumist kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuseRb2 väärtusest. et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on Väljund mahtuvus on toitepingest mõnevõrra väiksem, kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel vähemalt 5 amprit. 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei loogikaelementidest. toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
