ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2. Keemiline murenemine e. porsumine - kivimite ja mineraalide muundumine vee, CO2, O2 jt. looduslike reagentide mõjul. a) lahustumine; karbonaatide leostumine lahustunud Ca ja Mg phendite väljauhtumine mullast b) hapendumine; alluvad alahapendilised ühendid c) taandumine õhuvaeses keskkonnas vastupidine eelmisele d) hüdratsioon e. vee püsiv liitumine mineraaliga, tekib uus mineraal e) hührolüüs mineraali osaline lagunemine H või OH ioonide toimel. 3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel)
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osi ja on ise nende poolt mõjutatav. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hüdrosfäär on Maa vesikond. Vesi on elu keskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Aurustudes ekvatoriaal-aladel ning kandes soojust
metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. alkohol ühend, mis sisaldab hüdroksüülrühma (OH) karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. keemiline element kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb)
nõrk vastasmõju ühendatud üheksainsaks algjõuks. Paisumise alguse ning ühtlasi Plancki aja lõpuga eraldus gravitatsioon kui omaette jõud. Kolm ülejäänud vastasmõju moodustasid ühendmudeli ehk Suure Ühenduse. Enamik osakesi, mis ühendmudeli ajastul eksisteerisid, olid teadmata loomuga. Hiljem leidis aset veel kaks vastasmõjude eraldumist seoses sümmeetria rikkumistega. Kõrge temperatuuri tõttu leidis aset osakeste ning kiirguse kujul eksisteeriva energia vastastikune muundumine relatiivsusteooria valemi E=mc² järgi. Sealjuures ei olnud aine ja kiirgus alati soojuslikus tasakaalus. Tulenevalt ühendmudeli vastasmõju seni täielikult seletamata asümmeetriast aine ja antiaine suhtes tekkis aine väike liig antiaine suhtes (nn barüogenees). Võib-olla tegigi see ainult miljardikuline liig võimalikuks praegu kosmoses leiduva aine ning meie olemasolu. 1.2 Inflatsiooniline universum
- Tekib vabade otstega ühendatud juhis elektrivool . - Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ). Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega . Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms . Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks . Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks .
· Vähetoiteline oligotroofne O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge n-ühendid: NO3 ühtlaselt vertikaalses lõikes madal, NH3 pinnakihtides väga madal, allpool termokliini pisut tõuseb Nitrifikatsioon, etapid - (ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini) Denitrifikatsioon ei ole pöördprotsessiks Esmalt: nitrifitseerijatebakteritest toimub vees lahustunud ammooniumühendite muundumine vees lahustunud nitritiooniks. NH4 -> NO2(-) Teiseks: Vees lahustunud Nitritioonid muundatakse seejärel bakterite abil vees lahustunud nitraatiooniks. NO2(-) -> NO3(-) Denitrifikatsioon, etapid - Dentrifikatsioon on lämmastiku üleminek gaasilisteks vormideks (denitrifitseerijabakterite abil) Vees lahustunud Nitraatlämmastik muundub atomsfääri molekulaarlämmastikuks (N2) või lämmastikoksiidideks (NO, N2O) NO3(-) -> N2 NO3(-) -> NO/N2O Lämmastiku sidumine
Nad seonduvad pinnase orgaanilise materjaliga, osalevad oksüdeerimis- taandamisprotsessides, mille käigus võib nende liikuvus muutuda ning võivad isegi aurustuda organometallühenditena, mis moodustuvad metüleeritavate bakterite toimel. Raskmetallide imbumisele mõjuvad pH, pE, temperatuur, katioonide vahetusvõime, pinnase mineraalosa ning orgaaniliste ainete koostis ja sisaldused. 12. Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage. Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul);
· aktiivtsentri lõplik ruumiline formeerumine toimub substraadimoekuli lähenemisel: S ja E komplementarsuse alusel muudetakse aktiivtsenter S-le sobivaks isosteeriline regulatsioon substraadi poolt. · S ja E interaktsioonil muutub ensüümi konformatsioon: S-di ja aktiivtsentri katalüütiliste rühmade kontakt muutub sobivamaks, ,,pingustavad" sidemed substraadis. Seetõttu on ensüüm-substraat kompleksi (ES) teke ja substraadi muundumine produktides kergendatud. · Tekkiv produkt pole komplementaarne aktiivtsentri katalüütilise rühmadega, seetõttu ta väljub aktiivtsentrist ja selle algkonformatsioon taastub. Ensümaatiline kineetika E-reaktsioon kulgeb teatud kiirusega. Reaktsioonikiirust väljendab kas muundunud S hulk või tekkinud produkti (P) hulk ajaühikus. Kiirus sõltub: · ensüümi ja substraadi kontsentratsioonidest · kkonna temperatuurist ja pH-st
Võnkumise energia lahendiks on c juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi Võnkumisprotsessis toimub Ekin muundumine Epot t välisjõudude vastu. Q=U2 – U1+A. ja vastupidi, kusjuures max hälbe korral E=EP ja 2
elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3. Vulkanism 4. Kivimite moondumine II. Eksogeensed protsessid Lähtuvad eelkõige päikeseenergiast. Näiteks: 1. Elu üldse 2. Õhu liikumine- kliima kujunemine 3. Kivimite murenemine 4. Reljeefi muundumine Litosfäärid Maa siseehitus On kindlaks tehtud kolm peamist erinevate füüsikaliste omadustega geosfääri. 1. Maakoor 2. Vahevöö 3. Tuum a) Välistuum vedelas b) Sisetuum tahke- raud ja nikkel ASTENOSFÄÄR ülavahevöö süvavahevöö
söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu magu jaotub näärme- ja lihasmaoks soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt pärasool avaneb kloaaki haistmis- ja maitsmismeel vähe arenenud toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele limarohke sülg neelamise hõlbustamiseks 35. Pugu, näärmemao ja lihasmao talitlus. Pugu - toidu reservuaar Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel Pugupiim (tuvid) Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim
selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks. Lähtekivimi tera suurusest oleneb mulla areng ja omadused.Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene.Mullas on esindatud aineoleku kõik 3 faasi: 1) tahke (mineraalne ja orgaaniline osa), 2) vedel (mullavesi) 3) gaasiline (mullaõhk) Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberapaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega
surutakse välisjõuga kokku(komprimeeritakse) esialgse olekuni, siin tehtav töö on negatiivne ning kujutletav pindalana fCDAe, kusjuures süsteem annab ümbritsevale keskkonnale soojushulga q2. Summaarne töö on siinjuures positiivne (paisumistöö on suurem komprimeerimistööst) ning väljendub joonisel viirutatud pindalana ABCDA. lts = eABCf - fCDAe = ABCDA Süsteemi poolt tarbitud soojushulk on q = q1 g2ning sellele vastab sooritatud töö suurus. Siin toimus soojuse muundumine mehaaniliseks tööks. Ringprotsessides saavutab termodünaamiline keha perioodiliselt iga tsükli järel tagasi oma algoleku. Siseenergia muutus ringprotsessis võrdub nulliga. U = 0, siis termodünaamika esimesest seadusest järeldubki, et ringprotsessis sooritatud töö võrdub ringprotsessi juhitud ja ringprotsessist eemaldatud soojushulkade vahega. lts = q1 q2 Ringprotsesse, mis toimuvad eelkirjeldatule vastupidises suunas, nimetatakse pöördringprotsessideks.
Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena
st süsteem läbib kõikesialgse protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras. Pöördumatu protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad. Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale; suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse; protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik. 21.Coulombi seadus Coulomb'i seadus jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. elektriväli Elektrivälja elektrijõud tugev nõrgeneb laetud elektrijõud elektriväljast suurem elektriväli 22.Elektrivälja omadused Elektrilaenguga kehasid ümbritseb , mis vahendab laetud kehade vastastikmõju
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad korrutisega:Ek=mv2/2.Selle muut =keha tehtud tööga. Võib esineda ainult Soojuspump:energeetiline seade,kasutab soojuse tootmiseks sooritada. Energiatähis on E, ühik on 1J. kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. Pole neg ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. See töötab sama Liikuva keha energia:kineetiliseks energia Ek=mv2/2. põhimõttega nagu tavaline külmkapp, jahutamise asemel toodetakse Lorentz: Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv j =laengu, laengukiiruse, soojust.
Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet. Orgaanilise aine kogunemine on parasniisketes tingimustes seotud kahe vastandliku, kuid paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H20, NH3. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid. Muld on kujunenud inimeluga võrreldes väga pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Passiivsete mullatekketegurite mõju on pikaajaline ning inimelu vältel vähemärgatav. Aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Passiivsed mullatekketegurid:
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie M...
õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine- mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe) c) hüdratsioon( vee püsiv liitumine mineraalidega) d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks) e) lahustumine( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee
42. Raku füsioloogilise surmal toimuvad protsessid nende õiges järjekorras: 43. 1. Kaspaaside aktiveerimine. 2. Kromatiini kondenseerumine, nukleaaside aktiveerimine, tuumas toimub DNA fragmentatsioon. 3. Tsütoplasma kondenseerub, raku mahu vähenemine, kuna tsütoskelett (desmosoomid, intermediaarsed filamendid) lagundatakse 4. Mitokondrite funktsiooni lakkamine 5. Plasmamembraani füüsiline ja keemiline muundumine (ilma terviklikkuse häirumiseta), rakk markeeritakse fagotsüütidele 6. Apoptootiliste kehakeste (membraaniga ümbritsetud põiekesed) teke, nende fagotsüteerimine fagotsüütide poolt ilma põletiku tekketa. 7. Rakk lõpetab elutegevuse.
Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis. Muundumisprotsessi kasutegur näitab, kui suur osa muundunud energiast oli inimesele vajalik. Nii on kasutegur kõige subjektiivsem füüsikaline suurus. Energia muundumist, mida inimene ühes seadmes kasulikuks loeb, võib ta mõnes teises seadmes hoopis kahjulikuks pidada. Näiteks elektrienergia muundumine soojuseks on elektriradiaatoriks inimesele kasulik, elektrimootoriks on aga sama protsess pigem kahjulik. 10. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma.
Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%)
avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi alamsüsteeme oma stabiilsete lähteseisunditega ning nendele omaste tagasiside tsüklitega. Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme. Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist
soetamist) (RTJ 7, 2011, §23). Teatud olukordades võib ilmneda, et bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata (Vooro, 2011, lk 31). Bioloogilist vara hinnatakse soetusmaksumuses ainult erandolukordades. Selline olukord võib esineda siis, kui bioloogiliste varade ümberhindlus õiglasele väärtusele (turuhind) ei ole olulisuse printsiibist lähtudes otstarbekas. See kehtib siis, kui bilansipäeval ei ole muundumine veel bioloogilise vara väärtust oluliselt tõstnud selle soetusmaksumusega (või eelmise ümberhindlusega) võrreldes ning vara eelseisev muundumisprotsess kuni tema turukõlblikuks saamiseni võtab veel kaua aega. Aktiivse turu tekkimisel tuleb teha varade asjakohane ümberhindlus ning edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. (Vooro, 2011, lk 20) Sellistel juhtudel tuleb bioloogilist vara bilansis kajastada soetusmaksumuses, millest on maha
Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
Poolestusaeg on põhiline suurus, mis iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust. Mida lühem on poolestusaeg, seda lühem on aatomite eluiga ja seda kiiremini lagunemine toimub. Poolestusaja määramiseks tuleb teada aatomite arvu Nnull algmomendil ja teha kindlaks lagunemata aatomite arv N mingi ajavahemiku t möödudes. Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, ta on keskmiselt õigeainult suure arvu osakeste jaoks. 6. Isotoobid Aatomituuma muundumine alfaosakeste toimel. Kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimsust võtma, siis on tuumal otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem heeliumi tuum H. Radioaktiivsusega seoses nim seda -osakeseks. -radioaktiivsuse ehk - lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb
Nii ei muutu part mitte ainult ,,nägusamaks", vaid praadimisel ka kirjeldamatult krõbedaks. Pardi suursuguse kahvatuse kiireks korrigeerimiseks hõõrutakse linnu nahka linnasesuhkruga. Sel moel saadud punakaspruunil jumel lastakse seejärel õhu käes taheneda. Enne praadimist täidetakse pardi sisemus õige niiskusastme saavutamiseks kuuma veega. Seda väärtuslikku lindu küpsetatakse ümaras ahjus elaval tulel, mida toidetakse datli-, virsiku- ja pirnipuu puiduga. Niipea kui valge linnu muundumine kokakunsti meistriteoseks on toimunud, esitleb kokk teda täies suuruses oma külalistele ning viib seejärel tagasi kööki, kus part lõigatakse umbes kaheksakümneks kuni sajaks tükiks. Alles siis tuuakse Pekingi part koos erinevate dipikastmete ja maitsvate mandariini pannkookidega lauale. · Mongoolia tulepada Mongolite ülemkiht on endast Hiinasse pärandanud kogu Hiinas armastatud roa- mongoolia tulepada. Pekingi gurmaanide restoranides kasutatakse tulepaja valmistamiseks peamiselt
Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F. Strassmann uraani tuuma pommitamisel neutronitega tekib broom.
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades. 2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni
TD I printsiip - energia jäävuse seadus: Energia vabanemine või neeldumine reaktsioonil põhjustab muutuse reaktsioonisaaduste energias. Sellest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. TD II printsiip määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna Põhimõte: soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale; ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks. - väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid - võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts. tulemust TD III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses. Reaktsioonientroopia - entroopiamuut keemilises reaktsioonis s.o. reaktsioonisaaduste entroopiate summa miinus lähteainete entroopiate summa. Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS ; G - Gibbsi energia ; H – entalpia ; S –
olemasolu Maal. 3. Hüdrosfäär- koosneb veest ning vesi on väga oluline ja laialdaselt kasutatav aine: - reagent erinevate oluliste ühendite tootmiseks (nt alkoholid, leelised, happed) tootmiseks. -vee toimel taduvad sideained -vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (nt keetmine, lahustamine, kristallimine) -vesi on energia- ja soojuskandja (nt auruküte), töötav keha ja võimsuse edastaja (nt hüdrojaam). 4. Biosfäär- seal toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende poolt mõjutatav. 5. Litosfäär- maakoor, milles leiduvad maapõuevarad leivad laialdast kasutamist (nt ehitusmaterjalide näol). 9. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toiteainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3
Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: · Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. · Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. · Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundumine uuesti elektrienergiaks. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal. Ehkki hübriidautosid peetakse üldiselt keskkonnasõbralikeks, on Tallinna Linnavalitsus siiski alates 2010. aasta algusest lõpetamas hübriidautode omanikele tasuta parkimisvõimaluse andmise. Põhjuseks on see, et on mitmeid automudeleid,
neist. Kultuurmaistus on ökoton (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 33. Biosfäär 1. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. Aine süntees ja muundumine ja kus org. Ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n. ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. 34. Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko-, ja zoogeograafiaks
Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A) R juhi takistus oomides () t aeg sekundites (s) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Seda seadust tuntakse Joule-Lenzi seaduse nime all.
füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: *hapendumine [4Fe3O4+O2=6Fe2O3 (magnetiit....hematiit)] *taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond. *hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga (hematiit---limoniit) 1 *hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks.
Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A) R juhi takistus oomides () t aeg sekundites (s) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Seda seadust tuntakse Joule-Lenzi seaduse nime all.
Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A) R juhi takistus oomides () t aeg sekundites (s) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Seda seadust tuntakse Joule-Lenzi seaduse nime all.
kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Õhurõhu muutusi toob kaasa sooja ja külma õhu vaheldumine. Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8. Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis. Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusessega on 0,367). Maa atmosfääri välispinnale jõudvat
Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Sahhariidide metabolism on sisuliselt glükoosi metabolism. Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi. Glükoosi universaalsuse peapõhjused: · Ta lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega · Vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne (tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks
Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad tekitavad vaadeldava objekti ümberpööratud kujutisena. Olenevalt objekti kaugusest silmast, saavad lihased käskluse kas pingutada või lõtvuda. Muutes seeläbi läätse kumerust. Silma omadust muuta läätse, võimaldab fookustada ese võrkkestale. Jagatakse 4. üksteisele järgnevaks osaks : 1. Kujutise teke võrkkestal 2. kujutise muundumine närviprotsessiks. 3. värviimpulsside vastasmõju ja juhimine ajju. 4. impulsside interpreteerimine ajus- tõlgendamine. 70. aastatel tehti kindlaks, et värvi näeb aju. Et värvi näha, peab valgusärritus olema teatud minimaalse intensiivsusega. Seda nim aistingu alumiseks absoluutseks läveks. Ärritus peab kestma teatud min. Aja. Peab jõudma silmas vastavasse kaugusesse.Inimene on võimeline eristama 10 mln erinevat värvikvaliteeti
umbes 15 miljardit aastat tagasi 14. Test 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19 saj. alguses. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates Vana-kreekast kuni 19 saj. alguseni tunoit looduses uurimisesga tegelevat valdkonda nimetuse all natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? a. energia muundumine elusorganismidel - bioenergeetika b. loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatikam dünaamika - biomehaanika c. elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine - bioakustika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad a. Heli levik maakoores - geoakustika b. inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega - keskkonnafüüsika c. Maa gravitatsioonivälja struktuur - gravimeetria d. Vulkaanilised plahvatused, pursete energia - vulkanofüüsika 4
metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
