Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.
aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus: on keemiline aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Sool: on kristalne aine, mis koosneb metalli (aluse) katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happe anioonidest Indikaator: eriline aine , mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub pH väärtusest). Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub). Oksüdeerija: on aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone(ise redutseerub). Redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme vähenemine
Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Pürolüüs aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. 2. Tetraeedriline süsinik, ruumilisus Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont
Korrosiooniks nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus
Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt. 2) sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CHCHOH + 2CO Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel.
süsteem 7.Mida tähendab, et liikumine on suhteline? - Et sama ese võib ühe keha suhtes liikuda, aga teise keha suhtes paigal olla. 8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11.Ühtlase sirgjoonelise liikumise mõiste /näited). - Keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. ( Rongisõit sirgel teel ) 12.Mida näitab kiirus, valem, tähised, ühikud ? - Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ühe ajaühiku jooksul
kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja
Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaanilis-mineraalse vastasmõjude iseloomu. Muld on seega eluta ja elusa aine vahelüli. Murenemine Mulla kujunemine kivimitel algas alles siis kui maismaal hakkas arenema elu -toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Tähtis on ka maakoore pindmise kihi kivimite purunemine (purustamine??) ja muundumine põhjustatuna mitmetest erinevatest teguritest (temperatuuri kõikumised, sademed, keemilised protsessid jt.), mis valmistavad elusorganismidele ette sobivat kasvukohta. Seega on murenemine mulla tekke üks tähtsamaid ja esmaseid faase. Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise
6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine: · Ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet, (mineraalne aine satub mulda nt. Jõgede tulvavete poolt kantuna jne.) · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms, · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 7. ·Leetumine-tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. · Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest.
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsini...
kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole
Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad
kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused.Aeg muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima mõjutab oluliseslt murenemis protsesse, ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust
· Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Pürolüüs - aine muundumine kõrgel temperatuuril. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks, tärklis ja dekstriin muutuvad amülaasi toimel viinamarjasuhkruks. Lisanduvad valgud, antibiootilised- jt. ained. Meekannud kaanatatakse, kui veesisaldus on langenud 18-22%. Rohke fruktoos aeglustab mee kristalliseerumist. Roosuhkrut on mees umbes 1%. Keemiline koostis Õiemee keemiline koostis:
meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). • Tema töödes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused. • Kasvades välja rafineeritud kõlatöötlusest, on Tulve vormikujundus “voolav” – pigem protsessina antud kui arhitektooniline.
Referaat või PowerPoint ühest konkreetsest ÖKOSÜSTEEMist Referaadi sisu peab vastama täpselt õpetaja poolt ette antud kavale. Kavapunktide sisu avate rohkete näidete varal vaadeldavast ökosüsteemist. Lisamaterjali otsite teatmeteostest. Viited peab salvestama, need lisatakse referaadi lõppu. Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus...
Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
ülakihini. 2. Stratosfäär umbes 20% õhu massist, temperatuur tõuseb tänu osoonikihile, sest osoon neelab ultraviolettkiirgust, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi tähtsus! 3. Mesosfääris on õhk hõre, osooni pole, temperatuur langeb kiiresti. 4. Termosfääris temperatuur kasvab, õhk on väga hõre. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus 38% (soojuskiirgus) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus).
ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mullastiku tekkeks. Atmos. 1000-1200 km kõrgusele. Väiksema tihedusega kui vesi ja kivimid. Paikneb litos ja hüdros kohal. Kõige liikuvam tungides mulda ja kivimite lõhedesse. Pärineb hapnik ja lämmastik Bios.. kogu ruumala 105- 106 km3 hüdros.litos. pindmised kihid, atmos. Alumised kihid. Kogu pedos. toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku Süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum Aeglane põlemine- hingamine, madal temperatuur, ilma leegita Kiire Põlemine-plahvatus, suur soojus- ja valgusenergia erladumine Fotosüntees- Klorofülli sisaldavais taimeosades kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest moodustub orgaaniline aine, eraldub hapnik.
Korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbees...
Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik muundumine. 6. Alfalagunemine- ematuumast väljub alfaosake, tuumamassiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Beetalagunemine- lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Gammalagunemine- tuum jääb samaks, toimub ainult prootonite ja neutronite tuumasisene ümberkorraldumine nii, et tuum langeb madalama energiaga olekusse ja kiirjab seejuures gammakvandi. 7
paiskub tuumast välja -osake ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine (vesinikpomm) Varjestamine radioaktviiseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult teras-või
•Mehaaniline energia on võrdne süsteemiväliste jõudude tööga: ΔEmeh = Avälis Üldine energia jäävuse seadus •Kui vaadata kõiki energialiike tervikuna, kehtib üldine energia jäävuse seadus: suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu •Universumis on energiat kindel muutumatu kogus 5. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas Jõumasinad •Jõumasinad – masinad, mis teevad tööd välise energia arvel; ehk mootorid Energia saamine ja muundumine •Fossiilne energia pole jääv •Taastuv energia tuleb kõik Päikeselt Gaaside ja vedelike voolamine •Voolukiirus sõltub toru läbimõõdust •Suure voolukiiruse alas on rõhk väiksem ja pall püsib seal •Bernouilli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. •Bernouilli printsiip leiab rakendust lennunduses
Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni ene...
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
· Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist
Klaaskolvi otsas on metallist sokkel. Kolvi sees on klaasist tugi, milles on tugitraadid hgniidi hoidmiseks. Miks on hglamp valmistatud volframist? See aine talub krget temperatuuri. Nimeta kolm hglambi ja halogeenlambi erinevust. Kasutatakse teistes valdkondades, temperatuur vib tusta kuni 500 kraadini, halogeen kiirgab kahjulikku ultraviolettkiirgust. Kui suurele pingele on arvestatud erinevad hglambid? Ruumide valgustamiseks: 220V, autode lambid: 12V, taskulamp: 2,5V, 3,5V Milline energia muundumine toimub elektrisoojendusriistades? Elektrivlja energia muundub juhi siseenergiaks. Millised omadused on ainel, millest on valmistatud ktteelement? Tal on suur eritakistus. Millega vlditakse elektrisoojendusriistade lekuumenemist? Paljud riistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Mille poolest erineb nulljuhe faasjuhtmest? Elektrivrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseeru...
Toit ja toiteväärtus Mõisted o Toiteväärtus-näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal o Toit-Koosned toiduainetest o Toiduained-Koosnevad toitainetest o Vitamiinnid-Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet haigustele. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides Mõisted o Kõdunemine-elusorganismidest pärinevate keeruliste süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine. o Toimub mokroorganismide kaasategevusel. o Toimub energia eraldumisega. Saadused-Huumus, turvas, kaevandatavad kütused. o Käärimine: o Kulgeb mikroorganismide toimel. o Kulgeb enamasti ilma hapnikuta. o Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. Muuda glükoosi etanooliks.(etanoolkäärimine) Muudab piimasuhkru piimhappeks.(piimhapekäärimine) o Forosüntees:
väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi. Γ – kiirguse korral jääb tuum samaks, toimub vaid
*Amplituud – suurim hälve. 2. Harmooniline võnkumine •Varju võnkumise hälbe seos: x = r sin ѡ t •Harmooniline võnkumine – selline võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. •Faas – siiniuse argumendiks olev suurus. φ = ѡ t Mõõtühik: radiaan(rad) •Ring- ehk nurksagedus – suurus ѡ , mille tiirlemise jaoks on nurkkiirus. •Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potensiaalset energiat. •Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. 3. Võnkumised looduses ja tehnikas •Pendel – võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. •Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass. Valem: •Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Valem: •Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Valem: •Resonants – nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise
seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused:
Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima. Bioloogiline- taimed, loomad, seened. 4.Mõisted: Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeelimine muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Mullahorisondid- mulla jaotatavus erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. 5.Mullatekketegurid:passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse.
neutroneid. Tuuma seoseenergia- nukleonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Eriseoseenergia- tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt- tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Radioaktiivsus- aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseke aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. Looduslik radioaktiivsus- tuumade iseeneslilk muundumine. Tehisradioaktiivsus- tuumareaktsioonide tulemusel tekkinud isotoopide radioaktiivsus. Alfakiirgus- radioaktiivse elemendi tuumadest väljuv heeliumi aatomi tuumade voog. Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest.
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid
A=Q A = I Rt 2 Energia Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde ega kao kuhugi energia võib muutuda ühest liigist teise. Töö ja energia. Energia jäävuse seadus: mistahes loodusnähtuses energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Elektrienergia muundumine tööd tehes teist liiki energiaks M ehanil enrgia E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus
Skulptorid eelistasid selliseid motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat (võitlus- ja röövimisstseenid). Bernini portreed on alati liikuvas, juhuslikus, kuid väga ilmekas ja efektses poosis. Bernini kujutab Taavetit otseselt võitluses. Koljatit pole näha, kuid Taaveti pilk ja poos teevad vaenlase kohalolu tajutavaks. Apollonis ja Daphnes on imetlusväärne, kuidas marmoris on edasi antud hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ning juuste muundumine oksteks. ,,Püha Teresa ekstaasis" on marmoris kujutatud mitte ainult pühaku ja ingli figuurid, vaid ka pilv. Püha Teresa näos peegeldub nn. ,,magus valu", mis olevat teda täitnud, kui ta oma nägemuses kohtas inglit.(11) Bernini lõi hulgaliselt dekoratiivseid teoseid linnaruumi ja kirikutesse (Peetri kiriku altari kohale spiraalsammastele toetuva ehiskatuse e. baldahhiini).
A=Q A = I Rt 2 Energia Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde ega kao kuhugi energia võib muutuda ühest liigist teise. Töö ja energia. Energia jäävuse seadus: mistahes loodusnähtuses energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Elektrienergia muundumine tööd tehes teist liiki energiaks M ehanil enrgia E lektringa T ö S ojusenrgia Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. A N= t Võimsus ja kiirus Võimsuse mõõtühik on 1 W 1J 1W = 1s Elektrivoolu võimsus
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk
struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides.
Gmnaasiumi geograafiaprogrammi ksitledes ppisin palju uut. Tekkisid loogilised seoseid riikide asukoha ja majandusliku tegevuse vahel. Tutvusin erinevate kaarditpidega. Nd on kergem leida vastuseid paljudele ajaloolistele ksimustele. Niteks, miks oli Eesti pidevalt vraste vgede all, miks oli just baltipind see, mida nii krgelt hinnati ja misprast selle maa eest sditi. Vastus vga lihtne: Eesti asukoht on geograafiliselt vga soodne: tal on otsene puude Lnemerega, mis htlasi on tee maailmamerre, see aga on aluseks tihedale ning toimivale laevaliiklusele. Klimaatilisest osast vaadates on Eesti vga heas asukohas. Ohtralt vett thendab htlasti ka head kalasaaki. Samuti asub ta paljude suurriikide, keskuste, lhedal. Eesti asub parasvtmelises kliimas, siin on krgelt levinud metsandus. Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele...
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega por...
11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energia, Ek, 1J, Ek=mv2/2 Potentsiaalne energia- Kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energia, Ep, 1J, Ep=mgh 13. Mehaaniline koguenergia? Millest koosneb (õp 82) valem Potensiaalse ja kineetilise energia summa. E=Ek+Ep 14. Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine Üks energia liik muutub teiseks Üks keha annab teisele üle 15. Mehaaniline energia jäävuse seadus (õp 84) Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const 16. Mehaaniline energia ja süsteemi väline töö. Mehaanilise energia arvelt võib keha teha tööd . nt pidurdustel arvutamine (4.21) 17. Jõumasinad 18. Ülesannete kogust: 5.13, 5.14, 5.18 1. Pidurdusteekonna pikkus Mv2/2=Fr*s = müü*mgs=> s=v2/2müü*g
► Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. • Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega • Atmosfäär - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. • Hüdrosfäär - maad ümbritsev veekiht • Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt • Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. ► Vee unikaalsed omadused. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija Vee dielektriline konstant on suur, st keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes
füüsikaga. Kui füüsikud aga soovivad üldjuhul avastada mingit uut asja, saada kuulsaks või omada oma teoreemi või lihtsalt püüavad loogilisi seletusi anda, siis alkeemikutel oli üks eesmärk saada ,,jumalaks". Tarkade Kivi loomine oli alkeemikute Suure Toimingu eesmärk, sümboliseerides täiuslikkuse taotlust. Tõeline võlu peitus aga transformatsioonis, loomingus, arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine toimus protsessi käigus alkeemitu endaga, kes kasvas ja puhastus hingeliselt ja vaimselt sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
