kasutatav ja oma laengu tõttu seotakse mullamineraalide katioonivahetuskohtadele, ammoniaak aga lendub 2. nitrifikatsiooniprotsessi tulemusena, millest võtavad osa aeroobsed nitrobakterid, tekib nitraatlämmastik NO3-, mis oma negatiivse laengu tõttu tõugatakse mullamineraalidest eemale, kus see kapillaarides liikuva vee poolt kaasa haaratakse ning seega aktiivkihist välja uhutakse. 3. anaeroobses keskkonnas muundumine jätkub, denitrifikatsiooni käigus tekivad kergesti lenduvad N2O, NO2 ja teised vähepüsivad nn NOx-ühendid, mis lenduvad ja liiguvad tagasi atmosfääri 4. liikuva põhjavee korral kantakse nitraatlämmastik kuivendussüsteemidesse või pinnaveekogudesse, kus see põhjustab veetaimestiku vohamist ning on seega üheks looduskeskkonda reostavaks ühendiks 5. teatud tingimustel (näiteks põhu sissekünnil) toimub lämmastikühendite bakteriaalne
Keha, mille suhtes liikumine toimub, nimetatakse taust- kehaks. Liikumist iseloomustav füüsikaline suurus on kiirus. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks
molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4)täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemil. omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. *Kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3
Keha, mille suhtes liikumine toimub, nimetatakse taust- kehaks. Liikumist iseloomustav füüsikaline suurus on kiirus. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjel- dav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas 5
Elektrood on mittemetalse keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonna elektriahela teise osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaliselt metallelektrood, millega elektriseerimise ajal toimub keemiline muundumine (lahustuv). Katoodiks on elektrood, mille standardne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Standardpotentsiaali
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa Nefron - neerude talitluslik ühik. Peamiseks psühhofarmakonide eritumisteeks on neerud, kuid ravimid erituvad ka sapiga, higiga & rinnapiimaga Ravimite eritumine neerude kaudu: (1) vaba ravimifraktsiooni glomerulaarfiltratsioon verest; (2) aktiivne eritamine neerutorukestes; (3) passiivne tagasiimendumine neerutorukestest verre. Ravimi tagasiimendumist vähendab ravimimolekuli muundumine vesilahustuvaks. Pärast ravimi manustamist selle sisaldus veres algul tõuseb & seejärel hakkab langema - algul kiiremini, siis aeglasemalt. Eemaldumise kiirust näitab ravimisisalduse poolväärtusaeg vereplasmas Psühhoaktiivsete ravimite manustamisviisid & saatus Manustamisviiside puudused & plussid Veeni Biosaadavus 100%, kiire toime Ohtlik, imendumine kontrollimatu
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju Muundunud varred ja võsud Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg. Risoomi muundumine mugulaks nt kartul. Tütartaimed ja sigikehad Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel, lehtedel või õisikul tekivad sigikehad. 68. Indikaatortaimed. Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda iseloomustada ilma eeluurimiseta. Nt oblikas kasvab happelisel mullal. Lubikas ja põldsinep kasvab lubjarikkal pinnasel. Ja nt paiseleht viitab halavale õhustatusele. 71
mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aastaajalistel temperatuuri kõikumistel. 2. Keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine 4Fe3O4+O26Fe2O3 (magnetiithematiit) · taandumine hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond · hüdradatsioon vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O2Fe(OH)3 (hematiitlimoniit) · hüdrolüüs soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on
7.Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. 8.Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog ehk Päikese poolt kiiratud energia. Päikesekiirguse voog sõltub laiuskraadist, aastaajast ja kellaajast. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnani jõuab umbes 1/2 atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani (otsekiirgus),teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab
kvaaselastsusjõu ületamiseks teha tööd A= 0x(-f)dx=0xkxdx=kx2/2. See töö saab süs.-mi potent. energiaks. Järelikult omab tasakaaluasendist väljaviidud süs., milles mõjuvad kvaaselastsusjõud, potentsiaalset energiat: Ep=kx 2/2. (joon.4) §40. Harmooniliselt võnkuva süsteemi energia. Kvaasielastsus-jõud on konservatiivne jõud, seepärast peab harmoonilise võnkumi-se koguenergia olema jääv suurus. Võnkumisprotsessis, toimub kin. energia muundumine potentsiaalseks ja vastupidi, kusjuures max. hälbe hetkel koosneb koguenergia E ainult potentsiaalsest en.-st, mis saavutab siis max. väärtuse Ep max E=Ep max=ka2/2 (1.) Hetkedel, mil süs. läbib tasakaaluasendi, koosneb koguenergia ainult kin. en.-st ning nüüd saavutab see oma max. väärtuse Ek max: E= Ek max=mv2max/2=ma2 02 (2.) Lihtne on 2 veenduda, et avaldised 1. ja 2. on omavahel võrdsed, sest m0 =k
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
suletud vooluringis voolutugevus on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I= /(R+r) Sellest valemist saab määrata vooluallika EMJ : = I ( R + r ) ehk = I R +I r EMJ valemist = U + U saame U = I R ja U = I r 3.2.5. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule'i-Lenzi seadus. Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundumine. Vooluallikas muundab mehaanilist, soojuse, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Vooluringi välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli tööd. Seda tööd nimetatakse voolutööks. A B o o A q B
kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5 KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 °K Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris: hajumine peegeldumine neeldumine Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi: insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal– ja kaldpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S x sin h, kus S – insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h – päikesekiirte langemisnurk.
vaadelda, jäljendada ja kellega seltsida 6.4. Koolieeliku areng. Füüsilised ja motoorsed toimingud rajavad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaal-emotsionaalseks arenguks. Palju vaieldud selle üle, kas lastel tuleks oskusi treenida või peaks laskma neil lihtsalt loomulikult kujuneda. Õppimine sõltub: Valmisolekust Aktiivsusest Tähelepanust Tagasisidest Tunnetuslik areng. Areneb tegelikkuse sümboolse esindatuse võime- füüsiliste objektide ja sündmuste muundumine vaimseteks sümboliteks. Aistingud. Viib kokku värvide nimetused. Värvivarjundeid tunneb 6.eluaastaks. Taju. Värvi ja vormi suhted. Hakkavad vormi abstrahheerima. Kompimise teel tunneb esemeid nende iseloomulike tunnuste järgi. Ruumitaju- tunnetavad kaugust, kõrgust. Ei taju ruumiliste suhete loogikat Ajataju- on lapsele raske, sest aeg on voolav mõiste. Ei ole spetsiaalset analüsaatorit. Ei oska aega hinnata. Oleviku teadmine olemas, mineviku tunne ähmane
· DNA- reparatsiooni geenid pole onkogeensed · Nõrgem reparatsioonivõime omab kõrgemat riski haigestuda kasvajasse Kasvaja suurus sõltub: - rakkude pooldumisajast (rakujagunemise kiirusest); kasvajarakkude puhul sageli pikenenud - angiogeneesist e. veresoonkonna tekkest - prolifereeruvate rakkude hulgast / kasvufraktsioonist; - rakkude jagunemise / apoptootilise hävimise tasakaalust; Kasvja levimine organismis: 4 etappi: 1. Normaalse raku muundumine kasvaja rakuks (tranformatsioon) Onkogeenide ja katserogeensete tegurite toimel 2. Trsnformeerunud rakkude jagunemine 3. Lokaalne invasioon 4. Levimine uutesse piirkondadesse e. metastaseerumine Kasvajate kliinilised toimed Lokaalsed: varased muutused: - haavandumine; - verejooksud õõneselundite kasvajatest; - õõneselundi stenoos või obstruktsioon; hilismuutused: - elundi funktsiooni häirumine (N. maksapuudulikkus maksametastaaside korral);
hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera:
endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda) * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda * Orhideed elavad seentega sümbioosis * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) liaan * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud)
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
Võrreldes Pr pres Briti peamin siis
pr pres positsioon on tugevam briti omast , sest pr peaminister on oma parteisisestest lahendustest
vähem sõltuv. Pr presidenti ei kõiguta areng parteis, pigem on talle ohtlikud olukorrad, kus keegi
partei seest või peaminister muutub tõsiseltvõetavateks presidendikandidaadisk.
Itaalia vs Hispaania
Üheks 20 saj selgeks sarnaseks jooneks on mõlema riigi tuleks autoritaarsest reziimist
demokraatiasse. Hisp puhul võiks öelda , et see muundumine on kõige hämmastavam .Hisp
hakkab dem üles ehit peale Franko surma 1975ndal aastal . Hisp on neg pol vägivalla või
terrorireziimi trad ligi 170 a järjest , kuid sellest hoolimata suudetakse üles ehit üks kõige
paremini toimiv lõuna Euroopa demokraatia riik .
Itaalias on autoritaarne võim olnud Mussolini ajal ( 1922-1943). , kuid peale teda üles ehit dem
jääb alla
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510...540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Sellise menetluse käigus toimub süsivesinike molekulide lõhustumine ning alkaanide ja tsüklaanide muundumine areenideks. Katalüütiline reformimine Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk. Katalüsaatorite Ni ja Pt mõjul tekib suures koguses väävelvesinikku, mistõttu väheneb oluliselt kütuse väävlisisaldus. Alküülimine Alküülimine toimub temperatuuril 10..
Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510...540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Sellise menetluse käigus toimub süsivesinike molekulide lõhustumine ning alkaanide ja tsüklaanide muundumine areenideks. Katalüütiline reformimine Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk. Katalüsaatorite Ni ja Pt mõjul tekib suures koguses väävelvesinikku, mistõttu väheneb oluliselt kütuse väävlisisaldus. Alküülimine Alküülimine toimub temperatuuril 10..
Helitugevuste eristamislävi- väikseim subjektiivselt eristatav helirõhu taseme erinevus. on väga madal. Sama sagedusega toone kuuldakse eri valjusega juba siis, kui helirõhutasemete erinevus kuulmisläve piirkonnas on 3-5 dB. Valjemate helide puhul(+40dB) 1 dB. Sagedust eristamislävi- Optimaalpiirkonnas 1000 Hz lähedal on eristuslävi u 3 Hz e 0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks Helilained levivad väliskeskkonnast mööda kuulmekanalit kuni nad jõuavad membrana tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest
nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3. kroonilised: arenevad aeglaselt, väikeste mürgikoguste pikaajalisel süstemaatilisel sattumisel organismi. Näiteks võib asbesti poolt põhjustatud kasvaja välja areneda mitukümmend aastat pärast kontakti asbestiga. Uldine kantserogeenide korral. Mutagenees on suhteliselt väikese arvu aluspaaride muundumine (transformatsioon) või lisandumine (eemaldumine). Mutatsioonide teke on mutagenees, sellise toimega ained aga mutageenid. Näiteks DNA-s asendatakse üks aluspaar mingi teisega. Juhul kui puriin asendatakse pürimidiiniga on tegemist transversiooniga. Viimase tulemusena võib aminohappe kood muutuda vigaseks. Pahaloomulise kasvaja teke e. kantserogenees on spetsiifiline toksiline vastus, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Hüpotees:
ökoloogilise püramiidina. NÄITEID ÖKOSÜSTEEMIDEST Biosfäär, noosfäär Biosfäär (kr. sphaira kera) 1. Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri (vesikond), pedosfääri (muldkond) ning litosfääri (kivimitest koosnev maakoor) pindmised ja atmosfääri (õhkkond) alumised kihid. Biosfääri osi seovad omavahel biogeokeemilised aine ja energia migratsiooni tsüklid. Biosfääri a) ülemine piir troposfääri osooniekraan (2025 km; 2535 km), b) alumine piir 16 (810) km sügavusel litosfääris, meres 11 km.
- füüsikalis keemiline protsess paisumine ja kokkutõmbumine, vettimine ja kuivamine, külmumine ja sulamine - bioloogiline protsess mikro- ja makroorganismide mõju ja orgaanilise aine liitumise mõju 2 Struktuuri tekkeks on olulised nii makroorganismid (eelkõige hooghännalised ja vihmaussid) kui ka mikroorganismid (seened ja bakterid), kellest kõigist sõltub orgaaniliste jäänuste muundumine, eeskätt lagundamise teel. Positiivne korrelatsioon struktuuragregaatide stabiilsusel mikroorganismide (r = 0.68) ning vihmausside biomassiga (r = 0.45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti
kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on
tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid
tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid
.lk.34 3. Kasvupinnaste bioloogilised omadused ………………………………………………………...lk.37 3.1. Kasvupinnase elupõhine osa ………………………………………………………………..lk.37 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju ………………………………………lk.38 3.1.2. Kasvupinnase orgaaniline aine, selle tekkimine ja muundumine ……….……..lk.38 3.1.3. Huumus ja selle tähtsus ……………………………………………………………lk.40 3.1.4. Mükoriisa …………………………………………………………………………….lk.42 4. Taimedele kahjulikud lisandid kasvupinnastes ………………………………………….……..lk.44 5. Kasvupinnaste toorained ning kvaliteet ………………………………………………………...lk.48 5
Miks see nii on ei ole teadlastele veel päris selge. 1 Ökosüsteem Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Ökosüsteemist täpsemalt rääkides, peab teadma ka seda, mis on biosfäär, milles ökosüsteemid asuvad. Biosfäär. 1. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet biogeosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri ehk vesikeskkonda, litosfääri ehk muldkonna ja atmosfääri ehk õhkkonna alumisi kihte. 2. Vernadski tähenduses (laias) kogu maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jälgi. Biosfääri paksus on maksimaalselt 40 km. Biosfääri asustus on suurim ekvaatori piirkonnas ja väheneb pooluste suunas. Lisaks sellele sõltub
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele. Limarohke sülg neelamise hõlustamiseks. Pugu toidu reservuaar. Pugus toit pehmeneb ja pundub, piimhappeline käärimine ja keemiline muundumine toidust pärinevate ensüümide toimel. Pugupiim tuvidel. Näärmemagu toodab proteolüütilist nõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet, näärmemaos toit ei peatu. Lihasmaos toit purustatakse tugeva lihaskesta, hõõrla ja gastroliitide toimel ning segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustumine. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline side. Umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks. Roe ning kusi segunevad kloaagis.
Samas mandrijää sisaldab raskeid isotoope vähem. stratigraafilised põhineb näiteks kivimi läbilõikel. Saab eristada lõike, mis omavad teatud kindlaid tunnuseid. Näiteks kui erinevates kihtides on erinevad fossiilid, siis leides teisest kohast sama fossiili, on võimalik kivi vanust määrata. 8. Millised meetodid aitavad dateerida sõltumatult teistest teguritest? Üldiselt. Sõltumatud on need meetodid, mille puhul toimub juhuslikult ja pidevalt mingi füüsikaline või keemiline muundumine, mida ei mõjuta välistegurid. Isotoopmeetodid (radioaktiivne lagunemine), luminestsentsmeetodid, elektron-spin resonantsi ning lõpuks aminohapete ratsemisatsiooni uurimine. Küll aga tuleb ka selliste meetodite puhul arvestada saastumisvõimalustega teistest looduslikest allikatest ja seetõttu tuleb kasutada erinevaid meetodeid paralleelselt. 9. Kui tegemist on arvatava australopiteegi luustikuga kusagil Ida-Aafrika murranguvööndi
1) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H14, CH4). 2) molekulvalem kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis (nt vee molekul H2O). 3) struktuurvalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes; valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed (CH3CH2CH2CH2CH2CH3 heksaan). Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Toimub: 1) kahe erineva aine osakeste vahel (2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O ; CuSO4+ Zn = ZnSO4 + Cu ; 2SO2 + O2=2SO3 ; CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O)
kroonlehtede arv suureneb kas ringide arvu mitmekordistumisel või nende arvu kasvu tõttu spiraalil või kroonlehtede algete jagunemisel ja neist kõigist normaalsete kroonlehtede arenemisega. Sellistel täidisõielistel taimedel on kõik kroonlehed enam-vähem ühesuguse kuju ja suurusega. Põhiliselt selline protsess on toimunud rooside sordiaretuse käigus. Teine, tunduvalt sagedam võimalus täidisõielisuse tekkeks on teiste õiesiseste lehtede - tolmukate ja ka emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine
106. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär (ökosfäär) Populatsioon- rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Kooslus- organismide kooselu vorm. Ökosüsteem - funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Biosfäär - maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 107. Energia ökosüsteemides. Termodünaamika seadused, nende seos ökosüsteemidega Termodünaamika esimene põhiseadus (energia jäävuse seadus) Kinnises süsteemis on energia ja mateeria hulk konstantne, energia ja mateeria võivad muutuda ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat ei saa iseeneslikult toota ega saa ka hävitada
arvu mitmekordistumisel või nende arvu kasvu tõttu spiraalil või kroonlehtede algete jagunemisel ja neist kõigist normaalsete kroonlehtede arenemisega. Sellistel täidisõielistel taimedel on kõik kroonlehed enam-vähem ühesuguse kuju ja suurusega. Põhiliselt selline protsess on toimunud rooside sordiaretuse käigus. Teine, tunduvalt sagedam võimalus täidisõielisuse tekkeks on teiste õiesiseste lehtede - tolmukate ja ka emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige
arvu mitmekordistumisel või nende arvu kasvu tõttu spiraalil või kroonlehtede algete jagunemisel ja neist kõigist normaalsete kroonlehtede arenemisega. Sellistel täidisõielistel taimedel on kõik kroonlehed enam-vähem ühesuguse kuju ja suurusega. Põhiliselt selline protsess on toimunud rooside sordiaretuse käigus. Teine, tunduvalt sagedam võimalus täidisõielisuse tekkeks on teiste õiesiseste lehtede - tolmukate ja ka emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige
kandjaks heelium. Reaktor töötab tunduvalt kõrgemal temperatuuril kui teised reaktorid, auru- generaatoris toodetakse sama kõrgete parameetritega auru nagu fossiilsetel kütustel töötavates elektrijaamades. Tuumaelektrijaama kasutegur on seetõttu oluliselt kõrgem. Briiderreaktorid. Kütusena kasutatakse plutooniumi-uraani segu. Kütuse on rikastud üle 20%- seks. Reaktor töötab ilma aeglustita, kiiretel neutronitel. Reaktoris toimub teistes reaktori tüüpides inertse U-238 muundumine uueks tuumakütuseks plutooniumiks. Uut tuumakütust tekib rohkem, kui "põleb" vana. Soojuskandjaks kasutatakse vedelmetalli naatriumi. Seade on kolmekontuuriline: kahes esimeses kontuuris tsirkuleerib vedelmetall, kolmandas aur vesi. Sellised reaktorid on Prantsusmaal ja Jaapanil. Joonis 8.83. PWR tüüpi reaktoriga tuumajaama põhimõtteline skeem Ohud Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva
?ratlemise ja ?lesanded ametisse, mille käigus ta leiab, et vaimulik olemine eeldab pastöriseerimist. Otsides ümbertõlgendamisele. Lõpptulemuseks on muidugi muundumine, teatav energilisemat elu, pöördub ta tagasi õpetamise juurde. Loos mainitakse ka püüdu vaatenurga teisenemine, tänu millele õpetamine muutub millekski keskenduda talupidamisele ja maaelule kui kõrvalharrastusele, kuid edu ei tule. aktsepteeritavaks. Sellele eelneb mitu probleemi määratlemise ja lahendamise
See ongi kommutatsiooniline ülepinge, mille eest tuleb ergutusmähist kaitsta. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest lülitatakse rööbiti ergutusmähisega suure takistusega (6...8 korda suurema takistusega kui ergutusmähise takistus) lahendustakisti R (vt joonis1.23.a). Tänu lahendustakistile väheneb voolu muutumise kiirus di/dt, sest teda läbiva voolu tõttu toimub ergutusmähisesse salvestunud magnetilise energia aeglustatud muundumine soojuseks. Selleks et vähendada lahendustakistis tekkivat energiakadu on temaga jadamisi lülitatud diood V, mistõttu mootori töötamise vältel vool lahendustakistis puudub. Ka sünkroonmootori ergutusmähist ohustab tema käivitamisel ülepinge, sest peale staatorimähise lülitamist toitevõrku indutseerib staatori pöörlev magnetväli peale käivitusmähise suure emj ka ergutusmähises tänu tema juhtmete pöörleva magnetvälja jõujoontega lõikumise suurele kiirusele
kasvab (biomassi juurdekasv) langeb (talvevarude säilitamine keldris; osa läheb veeauruna, teine osa hingmisena) Suhe energiasse Ainukene protsess, kus Toimub energia muundumine kasutatakse süsteemivälist ühest vormist teise ja sisendenergiat (päiksekiirgus) hajumine (kasutatakse orgaaniliste ühendite energiat) Biokeemiline tsükkel Calvini tsükkel (sisendiks Tsitraaditsükkel (sisendiks CO2) -1C ühend ja väljundiks 3C/2C ühend ja väljundiks
tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). a) b) c)
Antud juhul on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana ehk siis elektromagnetväljana, koosnemata samal ajal aineosakestest. Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema ,,füüsilist" keha. Ka ilma selleta on võimalik ,,elada". Näiteks inimese teadvus on võimeline eksisteerima ka ilma kehata ( ehk ilma närvikoeta ) nii nagu väli ilma aineta. Näiteks tähtede termo- tuumareaktsioonides toimub aine muundumine energiaks ( kiirguseks ) ja muutuvad elektriväljad muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hinge- deks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria väljana. Nad elavad ,,crisostelis" - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
Antud juhul on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana ehk siis elektromagnetväljana, koosnemata samal ajal aineosakestest. Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema ,,füüsilist" keha. Ka ilma selleta on võimalik ,,elada". Näiteks inimese teadvus on võimeline eksisteerima ka ilma kehata ( ehk ilma närvikoeta ) nii nagu väli ilma aineta. Näiteks tähtede termo- tuumareaktsioonides toimub aine muundumine energiaks ( kiirguseks ) ja muutuvad elektriväljad 88 muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hinge- deks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria väljana. Nad elavad ,,crisostelis" - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
ajal aineosakestest. Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema „füüsilist“ keha. Ka ilma selleta on võimalik „elada“. Näiteks inimese teadvus on võimeline 99 eksisteerima ka ilma kehata ( ehk ilma närvikoeta ) nii nagu väli ilma aineta. Näiteks tähtede termo- tuumareaktsioonides toimub aine muundumine energiaks ( kiirguseks ) ja muutuvad elektriväljad muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hinge- deks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria väljana. Nad elavad „crisostelis“ - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
