lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja
saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht koosneb kahest alakihist: 1. Loogilise lüli juhtimiskiht (LLC - Logical link control), mis teostab veakontrolli ja parandust 2. Meediapöörduse juhtimiskiht (MAC -Media access control), mis tuvastab lõppseadme füüsilise aadressi ja selle kuidas toimub pääsukontroll
kasutada pidevalt või mis taastub kiiremini, ilma et selle kogus inimtegevusega väheneks. Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Seda energiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur hüdroenergiast on jõgedes, mis on kõige suurem suurvee ajal. Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Kuna tuul ei ole püsiv tuleb seda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks
GMOsid ühendab ainult nende valmistamise viis, geneetiline manipulatsioon. Tänu GMOdele võib olla tulevikus olla võimalik luua mõne olemaoleva või sarnase aretatud liigi. See juba annab mõista, et GMOd on kahjulikud, on põhimõtteliselt väär. (Luuk, 2008) Geneetiline manipulatsioon võib anda mingil määral kontrollimatuid tulemusi, aga sordiaretus on samamoodi geneetilises mõttes kontrollimatu. Võimalik ei ole väita, et geneetiline muundamine oleks igale liigile kahjutu. Näiteks kartulimardikas ei taha geneetiliselt muundatud kartulit süüa. Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega saadud liikide kahjulikust ei ole keegi kontrollinud. (Luuk, 2008) Tabel 1 Geneetiliselt muundatud toidutaimede poolt ja vastu väited
Adiabaatiline kokkusurumine. Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma. Ideaalse ringprotsessi (Carnot) puhul määravad kadumamineva
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk
signaaliks? 3.7 Mida mõõdetakse difmanomeetriga? Kui tekib vajadus mõõta kahe rõhu vahet, siis kasutatakse difmanomeetrit, 3.8 Mis on difmanomeetri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 3.9 Kuidas saab muuta difmanomeetri (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? Eespool toodu põhjal muundatakse rõhk esmalt mehaaniliseks nihkeks. Kuna enamus automaatika- süsteeme on elektrilised, siis järgnevaks probleemiks on nihke muundamine elektriliseks suuruseks, mida on võimalik mõõta. Põhimõtteliselt sobivad selleks kõik vaadeldud nihketajurid. 4. Kulutajurid 4.1 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb kulumõõtja-difmanomeetri töö?
muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut
siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. 2. Mis oli peamine avastus, mis viis rekombinantse DNA metoodika loomiseni? Restriktaaside avastamine bakterites. 3. Millised on tehnogeneetiliselt muundatud organismide (GMO) kaks tüüpi? Võrrelge neid ja tooge välja nende erinevused. Transgeensed organismid ja geeninokaudid. Transgeensed organismi geene on siirdatud teistele võõrliikidele. Geeninokaut- nende muundamine on trangeensele vastupidine. 4. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja? Millal ta sündis? Esimene imetaja oli hiir ja ta sündis 1981. Aastal. 5. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse? Siirdatav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle geonomi. Selliseid DNA konstrukte nimetatakse geenivektoriteks. Lk. 48 1. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ekh GM-taimi?
Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil ei toodeta mitte ainult elektrit, vaid köetakse ka elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda
vajaliku kiirusega Bioregulatoorne funktsioon: ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks (lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja - filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiima kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat, Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest
Nende maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba peavad taotlema kas valmistajad, pakendajad või importijad. Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupeedist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu-likke omadusi
Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid organisme, seega organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. Kuid on ka teist tüüpi GM-organisme. Nende muundamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine. Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon. Kuna muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see geneetiline muutus ka järglastele-muidugi siis, kui muundatud organism on elu-ja paljunemisvõimeline. Seda tehnoloogiat nim. geeninokaudiks. Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen
esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN 60617-9:2000 Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed EVS-EN 60617-10:2000 Sidetehnika. Infoedastusseadmed
muudetakse sekundaarseteks tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks energiakandjateks kasutades sealjuures esmalt soojust. Gaasitamise käigus muudetakse tahke biomass eelsitatult gaasiliseks energiakandjaks. Biomassi gaasitamiel saadav gaas on nn keskmise kvaliteediga gaas, mille kütteväärtus on piires 10-18 MJ/m3. See gaas on otse põletatav sisepõlemismootorites, mis käivitavad soojuspumoade kompressoreid või liiklusvahendeid. Pürolüüs- kuivdestillatsioon on aine muundamine kõrgel temp. Selle käigus töödeldakse biomass eesmärgiga saada maksimaalselt vedelate franktsioonide osa. Kääritusprotsessi tsüklilisel töötlemisel täidetakse käärti perioodiliselt biomassiga, suletakse hermeetiliselt ning kääritumisprotsess käivitub. Gaasi toodang kasvab ajas kuni saavutab maksimumi. Pärast toodangu langust alla teatud piiri eemaldatkase 90-95% kääritatud massist ja täidetakse uuesti värske materjaliga. Saavutamaks pidevat gaasitoodangut on vaja mitut
Heterotroofsed organismid ei saa elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta. Õhuhapniku olemasolu on valdavalt seotud vee fotooksüdatsiooniga, mis toimub fotosünteesi valgusstaadiumis. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringiga? Fotosüntees tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus. Fotosünteesis toimub valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks. Protsessi teiseks oluliseks tulemuseks on CO2 sidumine orgaaniliste ühendite koostisse. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? See kaitseb Maal elavaid organisme ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on fotosüntees. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni
tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid................
1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro- motoorseksjõuks? 2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad? 3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks? 4. Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe? 5. Millest oleneb juhtmesse indutseeritud elektromotoorse jõu suurus? 6. Millest oleneb juhtmekeerus indurseeritava elektromotoorse jõu suurus? 7. Mida nimetatakse aheldusvooks? 8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse? 32.Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks. 1. Mida nimetatakse generaatoriks? 2. Millisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö, milleks teda kasutatakse? 3. Lihtsaima generaatori ehitus, kuidas ta töötab? 4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist alalisvoolu? 5. Mida nimetatakse kommutaatoriks? 6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu? 7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia generaatoreid? 8. Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks
Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub mehaanilise energia muundamine elektriliseks. See seletub elektromagnetilise indutktsiooni seadusega, mille olemus seisneb: kui välise jõuga F nihutada juhe magnetväljas näiteks vasakult paremale risti voolutiheduse vektoriga B, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud. See valem määrab ainult elektromotoorjõu suuruse. Elektromotoorjõu suuna määramiseks tuleb kasutada paremakäe reeglit
keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus- täielik tasakaal. Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal
keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus- täielik tasakaal. Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal
tänapäevastes seadmetes on nad digitaalkujul, siis on vajalikud spetsiaalsed meetodid andmete muundamiseks nende kahe tehnoloogia vahel. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsete numbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digiteerimiseks (ka digitaliseerimiseks) (digitizing ehk ka sampling) ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). 75. Mida tähendab digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks? Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to Analog Converter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. 76. Trükkplaadid, valmistamise tehnoloogia. Trükkplaat (PCB- printed circuit board) – kihilise trükilülituse alusplaat, mis koosneb eri materjalidest kindlas järjekorras kokku lamineeritud kihtidest. Trükkplaat seob elektroonikaseadme üksikud elemendid funktsionaalselt toimivaks tervikuks.
Rahvusvaheline konkurents karmistub ja sunnib ettevõtteid vähendama tootmiskulusid ja suurendama tööviljakust. Nii luuakse ettevõttes toote kvaliteedi tagamiseks ja rahaliste piirangutega arvestamiseks funktsioone, mis toetavad ressursside hankimist, tootmist ja toodete müümist. Üks võtmefunktsioon on enamasti tootmine ning sinna mõistesse kuulub ka teenuse osutamine. Tootmiskorraldust vaadeldakse protsessina, mis ülesandeks on piiritletud süsteemis ressursside muundamine ja ühendamine kontrollitud viisil ning väärtuste lisamine vastavalt juhtkonna tegevusliinile. Tootmiskorraldus hõlmab ka tootmiseks vajalike füüsiliste ressursside juhtimist. Oluline on tootmisvõimsuse kasutamine vastavalt turu võimalustele ja kulupiirangutele. Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket
Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreeditud signaalile Fouriere teisendus. Diskreetse signaali spekter on algsignaali spektri perioodiliste korduste summa. Kui tahetakse sooritada
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust,
Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t
rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks. · Rapsiõli, mis kogutaks anumatesse. · Järgnevalt võidakse seda siis kasutada kas toiduõli või biodiisli valmistamiseks. 2.3. Õli käes, mis edasi On kolm põhilist võimalust biodiisli tootmiseks õlidest ja rasvadest: 1. baaskatalüüsitud transesterifikatsioon koos alkoholiga 2. otsene happe katalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga 3. õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil Enamasti kasutatakse tänapäeval esimest meetodit, kuna see on mitmetel põhjustel kõige ökonoomsem: · toimub madalal temperatuuril (150 F = 83,3 C) ja rõhul · otsene muundumine metüülestriks ilma vaheastmeteta · kasutatakse lihtsaid ja odavaid vahendeid. 4
Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi. FOTOSÜNTEES LK 27-31 Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik O2 ! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides. I. FS mitmeastmeline protsess: 1. Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. a)Valgus ergastab klorofülli molekulid. b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse. c) Seal lagundatakse H2O molekulid-vee fotolüüs. d) O2 vabaneb, H-molekulid annavad energia ATP ja NADPH sünteesiks. Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust. 2. Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C- assimilatsioon. a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C)
taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte
4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10%. Aastal 2004 toodeti maailmas päikesepaneele koguvõimsusega umbes 1200 MW. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Samal ajal on suurim turg aga Saksamaa, kus asub ligi 80% kogu Euroopas paigaldatud päikesepaneelidest. 4.2 Tuuleenergia: Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse
keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süsiniku sidumiseks ning orgaaniliste ainete sünteesiks. Lihtsustamise eesmärgil on töös lähemalt kirjeldatud vaid C3 tüüpi fotosünteesi. Töö põhineb David W. Lawleri raamatul „Photosynthesis” (Oxford: BIOS, 2001). 1. ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS Valgustsükli reaktsioonides toimub valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron, mis transporditakse primaarsete aktseptoriteni, et produtseerida tugevalt redutseeritud vaheühendeid. Saadud vaheühendeid kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides süsihappegaasi taandamiseks. Footoni jõudmine fotosüsteemi ning ergastumise liikumine fotosüsteem II ja I kannab
kasutama tsüklilist protsessi. Tsüklilise protsessi graafik on kinnine kõver. Gaasi tuleb vahe peal jahutada ja kokku suruda. Sellist tsüklilist protsessi kasutatakse soojusmasinas. Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud sõnastusega vastuolus. Tõepoolest, kogu soojus, mis ideaalsele gaasile antakse, muundub selles protsessis tööks. Kuid soojuse saamine ja selle tööks muundamine ei ole protsessi ainus tulemus, sest protsessi vältel muutub ka gaasi ruumala. Ehk siis osa võetud soojusest läheb gaasi ruumala muutmiseks, kogu saadud soojus ei muundu kasulikuks tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o
Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud) Päikeseenergia (päikesekollektorid ja päikesepatareid) – Keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: elektrienergia muundamine on tehniliselt keeruline, ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetest, kuna selle saamiseks peab olema piisavalt päikesevalgust. Tuuleenergia- keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: ebaühtlane kasutamisvõimalus (alati pole piisaval määral tuult), väike võimsus, mõjutab maastikupilti ja tekkiv lärm häirib ümbritsevad loodust. Tõusu- mõõna energia – Keskkonnasõbralik. Puudused: sedmete kiire roostetamine
intensiivsustel ja tekitavad värvitu aistingu -koonusrakud toimivad suurematel valguse intensiivsustel ja vastutavad värvide tajumise eest.Teooriat tõendavad spektraalse tundlikkuse kõverad ·Kokkuvõttes: inimsilma tundlikkus kogu spektri ulatuses pole ühesugune: maksimaalne on see `türkiis-rohe-kollases' osas (500-600 nm vahel) · Purkinje (Purkyn) nihe - erinevate lainepikkuste (värvide) näiva heleduse muutumine juhul, kui valguse intensiivsus muutub: · Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge. Interaktsioonid nägemissüsteemis: · Nägemissüsteemi osad on pidevas vastastikuses toimes. · Interaktsioon ajas - nt
1-3 2. Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, L., Vaarmari, K. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond, 2006. 3. Geneetiliselt muundatud organismid. [WWW] http://www.eesti.ee/est/geneetiliselt_muundatud_organismid/ (05.11.2009) 4. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid. [WWW] http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid/ (06.11.2009) 5. Kärner, T. Geneetiline muundamine muudab maailma.-- Loodus, 2002, 14-19 6. Luik, A. Muundatud põllukultuurid. -- Kalender 2006. Tallinn: Olion, 2005, 122-128. 7. Luik, A., Vooremäe, A. Geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimiste võimalustest. Eesti Maaülikool. 2006 8. Pertsjonok, N. GMO vaba Eesti. [WWW] http://www.eko.org.ee/gmo/ (09.11.2009) 10
Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarusid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides
Proovi valik Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta. Laboratoorse proovi saamine: Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove. Proovide peenestamine; peenestatud proovide segamine; fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil. Sõltuvalt meetodist:kuivatamine, et saada täpset kaalutist; proovi lahustamine; segajate kõrvaldamine või maskeerimine; analüüdi muundamine analüüsitavasse vormi. Paralleelproovid Kõikidel meetoditel on oma vead, mitme proovi analüüs ja paralleelproovid võimaldavad vigu avastada ja vähendada. Mitme proovi analüüs - võetakse identne proov teisest kohast; kasutatakse et verifitseerida proovivõttu. Paralleelproovid- võetakse samast proovist, aitavad kindlaks teha ja jälgida metoodilisi vigu. Proovide lahustamine. Segajate kõrvaldamine.Spetsiifilised meetodid/reaktsioonid, selektiivsed meetodid/reaktsioonid
[http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=39&Itemid=50] (8.03.2008) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Seaduse eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise võimalike negatiivsete tagajärgede eest, tagada geenitehnika turvaline kasutamine ja selle arendamine eetiliselt vastuvõetaval viisil. Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1. rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude
Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide, vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis- ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda
Kolmas liik on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus. Eesti puhul on täiesti arvestatav lume pinnalt peegelduv päike. Näiteks veebruaris keskpäevase päikesepaistelise ilmaga näitasid mõõtmistulemused Tallinna lähiümbruses otsekiirguseks 850W/m2, aga 80-85° nurga all maapinna suhtes, kus hakkas mõju avaldama ka lumepinnalt peegelduv päikesevalgus, näitas kiirgusemõõtja 900W/m2.2 3.2. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit. Päikesepaneelis toimub valgusenergia muundamine elektrienergiaks fotogalvaanilise efekti abil, milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis. Elektronid lüüakse oma aatomitest välja, põhjustades elektrilise potentsiaali erinevuse. Elektronid hakkavad liikuma läbi materjali, tekitades elektrit. Päikesepaneelid toodavad päikesekiirgusest alalisvoolu, mida saab kasutada seadmete toiteks või patareide laadimiseks.
Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline 121 Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s
taktikalised võimalused tekivad eelneva strateegilise võitluse tagajärjel. Malepartii jagatakse tavaliselt kolmeks osaks: avang (tavaliselt esimesed 1025 käiku, mille jooksul malendid paigutatakse soodsatele positsioonidele ehk arendatakse), keskmäng, kus toimuvad otsesed kokkupuuted vastase jõududega ja lõppmäng, kus laual on vähe nuppe ja kuningate osa võitluses suureneb. Lõppmängu iseloomustab veel see, et mängijate üheks peamiseks eesmärgiks on etturi muundamine, mis sageli on otsustav. Taktika Taktika seisneb enamasti lühiajalistes tegevustes, mida on inimesel ja arvutil võimalik ette arvestada. Arvestuse sügavus sõltub mängija võimest. Pikk ettearvestamine on vaiksemates seisudes tihti raske ja pole praktiline, kuid seisudes, kus käikude arv on piiratud ja paljud variandid forsseeritud (sunnitud), arvestavad tugevad mängijad pikki variante. Lihtsad ühe- või kahekäigulised taktikalised operatsioonid
3)Seatakse mingi värvi fluorestsentsi intensiivsuse lävi ülalpool baasfluorestsentsi ja allpool maksimaalset fluorestsentsi 4)Ct (threshold cycle) – lävetsükkel, s.o tsükli number, mil fluorestsents ületab seatud läve 9. Mille poolest PCR erineb RT-PCR-st? 10. Mis on GMO? GMO – on geneetiliselt muundatud organism, mille pärilikkustegureid (genoomi) on inimese poolt muudetud viisil, mida looduses ei esine. 11. Millal leiab aset geneetiline muundamine? Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi
Eestis leidub külladaselt looduslikke taastuva energia varusid, et katta kogu meie kodumaine energiatarve. Meil on rohkesti metsa, märgalasid ja kasutamata põllumaad, kust kogutud biomassi põletades võiksime toota kogu vajamineva soojuse ning elektri. Üsna ühel meelel ollakse hüdroenergia potentsiaali suhtes, sest see on Eestis väike. Ekspertide arvates ei leiaks laiemat kasutust ka päikesevalguse muundamine elektriks. Selle looduslik potentsiaal on küll tunduvalt suurem kui hüdroenergial, aga teniline potentsiaal väike, sest päikesepaneelid on väga kallid. Majandusarvutused näitavad, et taastuvate energiate elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Biomassist saadud elekter maksaks umbes 65 senti, tuuleelekter kuni kroon ja päikeeseenergia üle viie krooni kilovatt-tund. Ainult veejõule
Töötaja tunneb, et teda peetakse ikka meeles Töökeskkonnas tekib rohkem vaheldust Tööosakondade kokkuviimine Omavahel rohkem seotud osakonnad tuleks paigutada üksteisele võimalikult lähedale, et kiirendada kommunikatsiooni ja infovahetust nende vahel. Lisaks tuleks luua otsekontakt sulle tööülesande andud inimesega, mitte teostada lisaküsimuste ja probleemide lahendamist läbi kolmanda isiku, kuna sellega kaasnevad paratamatult info muundamine ja vahel isegi infokadu. Samuti suurendame meeskonnavaimu, kui paikneme üksteisele lähestikku ja kergesti kättesaadavatel kohtadel. Positiivne Negatiivne Infovahetuse paranemine Suur ajakulu (ümberkolimise ajal) Meeskonnavaimu suurenemine Võib tekitada väga suuri rahalisi kulutusi Inimesed saavad rohkem oma tööle Tekitab ajutiselt segaduse töötegemises ja
summa alati võrdne nulliga (jättes arvestamata ületäitumise). Seda koodi kasutatakse valdavalt digitaalse heli korral. IKM Vastuvõtja ülesandeks on muuta vastuvõetav bitivoog analoogsignaaliks. Ka see protsess on vaadeldav kolme tegevusena: · eristamine bitivoost eraldatakse koodisõnad · dekodeerimine koodisõna muundatakse neile vastavateks signaalinivoodeks · taastamine taastatakse analoogsignaal Ujuvkoma muundamine Professionaalses helitehnikas kasutatakse muundamiseks nn ujuvkoma muundajat. Diskreeditud signaal edastatakse lineaarsele A/D muundajale läbi erinevate võimendustega ahelate. Ahela valik oleneb signaali suurusest ja valitakse selliselt, et muundaja sisendil oleks alati maksimumilähedane signaal.
Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist. Rahaga läbi korrutatud mõtlemise tulemusena jõuame jätkuvalt argumendini: põlevkivi on veel odav..., no kasutagem siis seda, mis meil on. Põlevkivimeeme tsementeerib ühelt poolt kapitali kasumiootus, suutmatus loobuda võimalikust kasumist ka tulevikus. Teisalt aga on põlevkivil Eestis tugev kultuuriline ja sotsiaalne mõju. Nagu kogu
vahelist geenisiiret. Ka mitte GM-taimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. 6.Huvitav vastuargument Dr. Michael Antoniou, meditsiini- ja molekulaargeneetika õppejõud Londoni King´s Kolledzis väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud 27. september 2007 ajakirjast The Independent Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laeindamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNA-s, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni
Konstantinooplisse transporditud, kus ta oli hiljem katki tehtud (arvatavasti 1207 pKr, kui oli alanud Neljas Ristisõda). Väga lühikese aja pärast oli tempel muudetud kristlikuks kirikuks. Bütsantsi ajal oli see Neitsi Maarja kirik või Jumala Ema kirik. See oli tähtsuselt neljas palverännakute koht pärast Konstantinooplit, Ephessost ning Thessalonikit. Latiinide okupatsiooni ajal oli tempel Neitsi Maarja Katoliiklik kirik. Templi muundamine kirikuks toimus nii, et võeti ära mitmed kolumnid, lammutati ära mõned tsella seinad ning tehti apsiid. See tõi kaasa ka paljude skulptuuride demonteerimise, tolled jumala kujud olid kas ümber tehtud vastavalt kristlikule temaatikale või ära võetud ning lõhutud. 1456. aastal pKr langes Ateena Ottomani impeeriumi koosseisu ning seetõttu muudetud moseeks. Sõdurid austasid väga antiiksed esemeid ning pilte ja seetõttu ei lõhkunud neid, kuid samas ei
Biotehnoloogiatööstus tugineb meie teadmistel rakkude funktsioneerimise molekulaarsetest mehhanisidest. 2.Bioloogilistel rakendustel on pikk ajalugu. Need said alguse ammu enne bioloogia, õieti enne teaduse teket üldse. Lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomkasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. Maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aretati aja jooksul kodustatud liikide sorte ja tõuge. Sealjuures toimus enamiku liikide ulatuslik geneetiline muundamine, nii et mõnikord on seda raske ära tunda nende looduslikke eellasi. Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Näiteks kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
