EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist
arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas – see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Gorbatšovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist
arengu ilmne pidurdatus; -ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, ajalooõpetuses esinev venelaste osa eriline rõhutamise teiste rahvaste arvel; -tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt, pööramata küllaldast tähelepanu sellega kaasnevale ökoloogilise tasakaalu rikkumisele; -kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist
Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis omakorda toodab sallimatust. Kuigi enamik eestlasi peab kultuuride kontakti rikastavaks võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 2029-aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust.
Ta suri novembris 1946, tõenäoliselt enesetapu tagajärjel. Varese järglane oli Venemaa eestlane Eduard Päll. Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949. aasta märtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase küüditamine kulakute likvideerimise sildi all. Uueks Eesti kompartei peameheks tuli Venemaalt võrsunud parteimees Ivan Käbin. Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja küüditamisega algas ka venelaste ja teiste muulaste sissevool Eestisse. aastaks 1985 oli eestlaste arv langenud 60% ligidale "tänu" Ivan Käbini poliitikale. Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks
seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse ümberstruktureerimisega ja hõive ohustatusega ka suuremad sotsiaalse tõrjutuse ohud. Tööturuga seondub ka probleem haridusliku potentsiaali realiseerimise võimalustest ja nende võimaluste erisustest muulastel ja eestlastel. Demokraatia tähendab poliitiliste erimeelsuste olemasolu ühiskonnas
tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühinkonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse ümberstruktureerimisega ja hõive ohustatusega ka suuremad sotsiaalse tõrjutuse ohud. Tööturuga seondub ka probleem haridusliku potentsiaali realiseerimise võimalustest ja nende võimaluste erisustest muulastel ja eestlastel. Demokraatia tähendab poliitiliste erimeelsuste olemasolu ühiskonnas
näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse ümberstruktureerimisega ja hõive ohustatusega ka suuremad sotsiaalse tõrjutuse ohud. Tööturuga seondub ka probleem haridusliku potentsiaali realiseerimise võimalustest ja nende võimaluste erisustest muulastel ja eestlastel. Demokraatia tähendab poliitiliste erimeelsuste olemasolu ühiskonnas
............................ 80 LISA VII ................................................................................................................................... 81 2 Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis
edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele, kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse ümberstruktureerimisega ja hõive ohustatusega ka suuremad sotsiaalse tõrjutuse ohud. Tööturuga seondub ka probleem haridusliku potentsiaali realiseerimisvõimalustest ja nende võimaluste erisustest muulastel ja eestlastel. Demokraatia tähendab poliitiliste erimeelsuste olemasolu ühiskonnas
Ühiskonna politiseerumine: Ühiskond tegeles aktiivselt poliitikas, see viis sinnamaani, et NSVL sõlmis liidulepingu ENSV'ga, mis andis ENSV'le vabamad käed valitsemiseks. 1989. a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse, ning järgmisel kuul kuulutati 24. veebruar iseseisvupäevaks. Nõukogude meelsed nõudsid Kirde-Eesti muutmist autonoomseks oblastiks, moodustati streigikomiteesid, laiendati Moskva-meelset propagandat muulaste hulgas ning valmistuti kaitmsa nõukogude võimu. 1989. aastal algas nõukoguliku haldusjaotuse kaasajastamine. Augustis võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse haldusreformi läbiviimise kohta. Otsustati minna üle kahetasandilisele haldussüsteemile. Toimusid vabad valimised. IME ehk isemajandava eesti idee läbisurumine üleliidulisel tasandil. Eestis valmis ulatuslik majandusreformide kava. Suhted keskvõimuga: 1988. aastal kerkis küsimus, mil viisil peaksid olema
1. MÕISTUSLIK PÕHJENDAMINE Eetiliste teooriate 1) Erapooletus 2) Vabadus ideaalsed tingimused 3) Teadmine Eesti Inimarengu aruanne 2007 · Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. · Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii
Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist
Autonoomiaseadus oli küll kätte saadud, aga see tuli ka ellu viia - sellega olidki Eesti poliitikud 1917. aasta suve seotud. Samas tuleb nimetada eestlaste tegevuse õigeaegsust - kui alguses oldi peale veebr revolutsiooni vähemusrahvuste suhtes sallivad, siis juba aprilli keskel tekitas AV kriisi see, kui ukrainlased hakkasid endale autonoomiat saavutama. Rakendusotsuste vastuvõtmiseni jõuti alles juuni lõpus. Vastutegevust kohtasid eestlased nii siin elavate muulaste kui ka kohalike vasakpoolsete poolt. Jaan Poska poolt tagandatud vanad vene ametnikud pöördusid AV poole kaebekirjaga, kus Poskat süüditstati sepratismis, samal päeval AV otsustas, et edaspidi määratakse Eestimaa kubermangu etteotsa vene rahvusest inimesi. See püstitas aga protestikirjad. Jaan Poska jäi aga endiselt kubermangu komissariks. Probleemid tekkisid, kui hakati tähistama 1. maid - 18. aprilliks Tallinna Nõukogu kavandus
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
