algusest peale tähtajatuks. 1.4. Töölepingu muutmine ja lõpetamine 2 KLS § 2 lg 1 Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. 5 Mistahes muudatuste tegemine töölepingus võib toimuda ainult poolte kokkuleppel ning muudetavad tingimused ei tohi olla töötaja olukorda halvendavamad kui seaduses sätestatud. Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti: 1) vastastikune kokkulepe – poolte kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal; 2) tähtaja möödumine – määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul; 3) töötaja algatus – töötaja peab tööandjale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu
lahkumisel. Ostutellimused tuleks alati üle vaadata, et kasutataks vaid neid tarnijaid ning ostuosakonna juhataja peaks olema vastutav ostude kogukulude eest, mis sisaldaks endas ka praagikulusid ja ümbertegemist. Kuna ebaseaduslikelt varustajatelt ostmine toob kaasa hulgaliselt probleeme, tuleb kõik ostutellimused üle vaadata, et kasutataks vaid heakskiidetud varustajaid. Samuti tuleks keelata ligipääs kinnitatud tarnijate nimekirjale ja kontrollida seda perioodiliselt volitamata muudatuste eest. Pistised on kingitused varustajatelt sisseostjatele eesmärgiga mõjutada nende tarnijate valikut, see aga halvendab ostja objektiivust ja ta ei pruugi osta kindla kvaliteediga kaupa. Ettevõtted peaksid keelama sisseostjatel vastu võtta kingitusi potentsiaalsetelt või olemasolevatelt varustajatelt (nipsasjad võivad olla lubatud). Sisseostjad peaksid iga aasta alla kirjutama huvide konflikti dokumendile, avalikustades nii igasugused
kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. 4. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Millal seda vorminõuet ei pea kohaldama? Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul,
12 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli välja uurida, kuidas on seotud oodatav eluiga ja eakate inimeste vaesus, kirjeldada oodatava eluea muutumise põhjuseid, anda ülevaade vaesuse levikust üle 65- aastaste inimeste seas. Samuti toodi välja oodatava eluea tuleviku prognoosi ning kirjeldati eakate inimeste vaesuse erisusi. Kirjanduse ülevaates kirjeldati oodatava eluea statistikat, muudatuste põhjuseid ja tuleviku prognoosi ning anti põhjalik ülevaade 65-aastaste või vanemate inimeste olukorrast, kes elavad vaesuses. Lisaks tehti ülevaade eakate inimeste erinevate klasside olukordadest nagu mustanahalised ja puuetega vanurid. Uurimistöö alguses püstitatud eesmärgid said täidetud ning vastused uurimisküsimusele leitud. Tulemustest ilmnes, et oodatav eluiga ja üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise olukorra omavaheline seos on nõrk ning vastassuunaline.
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujun...
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärk...
ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt · kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik, mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi. See tähistatakse kinnistu kinnistusregistriosa numbriga
· eesmärgile orienteeritus ja konkreetne vastutus Liider tekib, teda ei koolita ega kasvata, see oleneb inimese omadustest ja ambitsioonidest. Kui vaadata lapsi, siis tunneb alati ära, kes on liider, kuigi nad ei ole jaotatud juhiks ja mittejuhiks. Liidrid mängivad küllalt olulist rolli ettevõtte igapäevase töö korraldamisel. Eelkõige on nad olulised raskemate muudatuste elluviimisel ettevõttes. Rutiinse töö juures on liider veidi tagaplaanil, seal on kõigi ülesanded selgelt jaotatud. Liidrile ei tuleks anda tööülesannete koormat, vaid ta peaks olema promootor, kes asja läbi viib. Oma üleolekut ei peaks liider rõhutama. On palju liidreid, kes ise ei tunnistagi, et nad selles rollis on. Palju on ka neid, kes küll üritavad rõhutada oma üleolekut, aga kellel liidriks olemisest jääb väga palju puudu. (Pärjamäe M., Äripäev, 14.06.1999)
küsimusi, näeme vastases inimest ning aitame teistel teadvustada rahuldamata jäänud vajadusi(Harvard 2010, 50). 4.4. Neljas samm: tegeliku probleemi lahendamine Lõpuks kui oleme teadvustanud, et nüüd on aeg vastaspoolega arendada vestlus probleemi lahendamiseks, saame kasutada mitmeid erinevaid lähenemisviise, nagu probleemi produktiivne sõnastamine, rääkimine ja kuulamine ning sellele järgnevalt muudatuste plaani koostamine(Harvard 2010, 54) 8 5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
(2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?- Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?- Katseaeg tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas
Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist ei kuulu tunnustatud projekti meeskonna rollide hulka? Vali üks: a. Töö ratsionaliseerija b. Teostaja c. Hindaja d. Võimaluste leidja
loodusressursse, seda suurem on võimalusi tootmiseks. 2. Ressursside kavaliteet – mida suurem on tootlikkus, seda rohkem on võimalik antud ressursihulgaga toota. Inimkapitali kvaliteeti tootlikkust väljendatakse tööviljakusena, mille tõus samuti võimaldab RKP kasvu. 3. Tehnoloogilised uuendused – tehnoloogia arenedes suudab ettevõte toota sama ressursi hulgaga rohkem kaupu. 4. Efektiivsuse kasv – mida efektiivsemalt ettevõtted suudavad oma tegevuses ja juhtimises toimunud muudatuste läbi toota. Teema 7 Kogunõudluse elemendid ja seda mõjutavad tegurid. • Kogunoudluse ELEMENDID: 1. Majapidamiste TARBIMINE (T) – s.o majapidamiste noudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; 2. Ettevotete INVESTEERINGUD (I) – s.o ettevotete noudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) – riiklik tarbimine 4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa valismajanduslikust aktiivsusest (N
VÕS § 284 lg 1 kohaselt võib üürileandja teha asjale parendusi ja muudatusi ning üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja võib teha parandusi ja muudatusi kasutusse antud asja suhtes üksnes juhul, kui üürniku on paranduste ja muudatuste tegemistest ette teavitatud. Tulenevalt VÕS § 284 lg 2 peab üürileandja vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnikul on, tulenevalt VÕS § 284 lg 3, õigus 14 päeva jooksul alates teate saamisest üürileping üles öelda, välja arvatud juhul, kui muudatused ei ole olulised või ei too kaasa üüri tõusu
lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais.
Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed: 1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid; 2) nimi; 3) asukoht ja aadress; 4) eesmärk; 5) juhatuse liikme andmed; 6) pankrotihalduri andmed; 7) likvideerija andmed; 8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist; 9) asutamisotsuse tegemise aeg; 10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus; 11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt; 12) lõpetamine; 13) ühinemine ja jagunemine; 14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine; 15) registrist kustutamine; 16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed; 17) kande kuupäev ning kandemääruse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
Org disain võtab kokku org ülesehituse. Struktuur on disaini üks osa, sinna kuuluvad ka erinevad süsteemid ja protsessid sellest, kuidas ettevõte toimib. 2. Kes oli Alfred Chandler ja milline oli tema panus juhtmisteadusesse? Strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi keskpaika kui organisatsiooniteoreetik Alfred Chandler kirjutas 1962. aastal oma raamatu ,,Strategy and Structure", kus ta väitis, et organisatsioonid peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma strateegilised sihid. Esimesena kirjutas, et org. struktuur on seotud disainiga. Strateegia määrab struktuuri! 3. Mis on organisatsiooni struktuur? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 4. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni struktuuri tüüpi
isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: 1
evolutsioonilised arenguperioodid ja · keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. 117. Kaasava juhtimise sisu Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 118. Muudatuste juhtimise sisu Muutus on planeeritud (org. strateegia, struktuur jne) või planeerimatu (tööjõu koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. 119
Ülevaade Tarkvara elutsükli mudelid iseloomustavad esmajoones arendusprotsessi, protsessiraamistikud kõiki protsesse. Seepärast on protsessiraamistikud tihti mahukamad protsessimudelitest ja tarkvara elutsükli mudelitest. Selliste raamistike mahukus tuleneb eelkõige sellest, et nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mitte ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest: hankimine, tarnimine, ekspluatatsioon, hooldus, konfiguratsiooni haldus, muudatuste haldus jne. Tänapäeval on pakutud mitmeid erinevad tarkvara protsesside raamistikke ja standardeid (nt ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL). Protsesside vajadus sõltub olukorrast, näiteks ettevõtte tüübist, süsteemidest, töötajate ja asukohtade arvust, ettevõtte arengustaadiumist jne. Liiga vähesed protsessid ei võimalda tööd toimivalt korraldada näiteks keeruka struktuuri ja paljude kasutajate korral, liigsed protsessid muudavad töö bürokraatlikumaks ja kahandavad loovust
isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktidon organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjusedon: 1
Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt. Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub sisemiste tegurite ja väliskeskkonna koosmõjust. Organisatsiooni arendamine on juhtide poolt tehtav teadlik töö organisatsiooni täiustamiseks, vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? Kasv on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal on ettevõtte eesmärgiks ellujäämine, kuid kasvu ajal eesmärgiks käibe kasv. Kasv nähtuse (süsteemi) arenemine või suurenemine eeskätt temast endast olenevatest asjaoludest, millele välistegurid võivad avaldada olulist mõju, seda soodustada või takistada, ent mida nad ei suuda esmaselt esile kutsuda. Areng
eest. Tippjuhtkond määrab personalijuhi ja suunajuhtide volituste piirid igas konkreetses organisatsioonis. Personalitöö saab olla efektiivne vaid siis, kui see tugineb selgele poliitikale. Personalijuhi võtmerollid: ● Juhtkonna huve esindav äriinimene, kes: ➢ Tutvustab firmat tööotsijatele; ➢ Saab aru kuidas raha tekib ja kulub; ➢ Omab visiooni firma tegevustest ja olemustest. ● Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadusele, kes: ➢ Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise; ➢ Suudab kontseptuaalselt mõelda ja neid mõtteid kõnes ning kirjas väljendada. ● Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele, kes: ➢ Tunnetab meeskonna tähtsust; ➢ On võimeline looma häid koostöösuhteid. ● Talentide leidja ja juhtija, kes:
vasakut katt tahapoole tuua. Enne asendi viimistlemist tuleb teha asendikontroll suletud silmadega, lodvestades lihased. Vertikaalsuunalisi muudatusi saab teha olaraua reguleerimisega ning vasaku kae voi vasaku jala nihutamisega ettepoole voi tahapoole. Suurte kulgsuunaliste muudatuste tegemiseks toustakse ules, nihutatakse polvekotti ja muudetakse jalgade asendit. Vaid nii saab pingevaba laskeasendi. Vaiksemad muudatused saab teha vasaku kuunarnuki nihutamisega, seda voimaldab polve suur tugipind. Selliste vaikeste
lõppemisega. See toimub kas ühinemisel või jagunemisel (PS § 156 lg 1). Toimub haldusterr korralduse muutm. ETHS erist haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusüksuse piiride muutmist, mis võib seisneda terrosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamises või haldusüksuse piiride korrigeerimises vastavalt maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustele. Erist saab lokaalseid ja üleriigilisi haldusterritoriaalseid muudatusi. Muudatuste osas vaja järgida KOV põhiseaduslikku garantiid, nt vastavalt PS § 158 ja EKOH art 5: KOV üksuste piire ei tohi muuta ilma nende arvamust kuulamata. Tuleb erist asjaomase volikogu algat vabatahtlikke ja VV algat terr sundmuudatusi. Muudat-ga peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine, mille ulatus ja kord tuleb kehtestada: Asjaomase volikogu poolt kooskõlas ETHS-s sätest alustega (volikogu algat terr muudat).
ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi
Tagasiteadistuse tõkestus (split horizons) - aitab vältida kahesõlmelisi marsruutimissilmuseid. Tõkestuse olemus seisneb selles, et informatsiooni mingi marsruudi kohta ei saadeta tagasi selle saamiskoha suunas. Ennistussõnumid (poison reverse updates) - väldivad suurte marsruudisilmuste tekke. Marsruutimismõõdu kasv viitab üldiselt silmustele; sellisel juhul kõrvaldatakse marsruut ennistussõnumite abil ning rakendatakse muudatuste viivitamist. IGRP (Interior Gateway Routing Protocol) - välja töötatud Cisco Systems'i poolt. Ta on mäeldud kasutamiseks suvaliselt keeruka topoloogiaga ning segameediumiga autonoomsüsteemi sees. Autonoomsüsteem (AS) on ühise halduse ja ühise marsruutimisstrateegiaga võrgustik. Autonoomsüsteemi tähistab ühene 16-bitine number, mille annab võrgu võrguteabekeskus (NIC). IGRP hakkas rohkem levima seoses suuremate
struktureerida. Seda saab teha protsesside ja elutsükli mudelite abil. o Tuleks eristada tarkvara elutsükli mudeleid ja protsessiraamistikke. o Teenuste protsesside raamistikud: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL. o Nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mi0e ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest: hankimine, tarnimine, ekspluatatsioon, hooldus, konfiguratsiooni haldus, muudatuste haldus jne. o Protsessid: Eesmärkide püstitamine ja ärivaate loomine Nõuete spetsifitseerimine Projektiplaani koostamine Arhitektuuri planeerimine Riskide ja nende maandamise võimaluste hindamine Arendus Toote hindamine Probleemide haldamine Muudatuste haldamine Tugi o Tarkvara elutsükli mudelid
• otsused puudutavad paljusid inimesi; • on kriis, tüli või segadus; • soovitakse leida loovaid, tulevikku suunatud lahendusi; • vastuvõetud otsusega kaasneb vastutus ja inimestel on võimalus asju ellu viia; • tahetakse teha otsused läbipaistvamaks. Kaasamine on kõige laiemalt sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Tehnikad: „maailma kohvik“, „avatud ruum“ 118. Muudatuste juhtimise sisu Muutus on planeeritud (org. strateegia, struktuur jne) või planeerimatu (tööjõu koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk.
3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus Nende peale läheb läbirääkimiste põhi rõhk, kõige problemaatilisemad. Kui on adekvaatsed põhjused, miks ei suudeta teatud direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust. 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Liitumisläbirääkimiste struktuur ja põhimõtted Sõelumine-võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks teatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. · Suuremas osas sõeluti välja probleeme
"Linn on muutunud kultuuriks, või siis ehk kaoseks, mis sellele järgneb" (R. Bradbury, 1975, 96) = soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.; · põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet; Linn kirjanduses perioodide kaupa: · Realism: `humaniseerimine' (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas); · Naturalism: `teaduslikustamine' (Linn kui hiigelsüsteem, mis toimib (pulseerib inimtahtest sõltumata, dzungel); · Modernism: `sürrealiseerimine' (Ebareaalne linn, Üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus). Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta. Alles Katariina II sekkumine kergendas talupoegade olukorda. Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse
Sel ajal soovib ta määratleda oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus. Ta õpib otsustama, millised impulsid, vajadused ja rollid on tema jaoks kõige kohasemad ja efektiivsemad. Kõik Ego poolt selekteeritud iseloomu omadused on kokku kogutud Ego poolt ühe isiku psühhosotsiaalse identiteedi vormimiseks. Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem segaduse pärast oma rolli määratlemisel. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis vastupanu. Murdeea kõige tähtsamaks väljakutseks on juhtivate väärtuste selekteerimine.
kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima. I muutus suureneb üks aktivakirje ja samal ajal väheneb teine aktivakirje. Iseloomustab muutusi vara koosseisus ja paigutuses, bilansimaht ei muutu. Näiteks osteti sularaha eest lattu materjale. Kirje raha ja pangakonto väheneb, kirje tooraine ja materjal suureneb. II muutus suureneb üks passivakirje ja samal ajal väheneb teine passivakirje. Iseloomustab vara katteallikate ümberpaiknemist, bilansimaht ei muutu. Näiteks
sõnum jõuaksid sellele väga keerulisele sihtrühmale omaksvõetavas vormis pärale. Ann on teadlikult loodud sellise tüübina, kellega enamikul koolitüdrukutel on lihtne samastuda, kellest nad saavad aru nagu lähedasest sõbrannast. Päris kindlasti ongi just see Anni-raamatute edu põhjus. Filmi-Ann on selles suhtes üsna märgatavalt muutunud ja minu jaoks on tema karakteri loogika kahjustada saanud, kuigi rezissööri eesmärke mõistes on nende muudatuste põhjus mulle arusaadav. 10 Kui konkreetseid erinevusi nimetada, siis juba esmapilgul kriibib silma filmi-Anni riietumisstiil, mis tänapäeva teismeliste sotsiaalsete normide seisukohalt ei ole eriti aktsepteeritav ja iseloomustab pigem selliseid lapsi, keda teiste hulgas tõrjutakse ja kiusatakse. Üht-teist on ette heita ka eale omaste käitumiskoodide ebajärjekindluse suhtes... lihtsamalt öeldes tähendab see, et mõneski stseenis ei toimi peategelased mitte nii,
mai koosolekul 1989. aastal suudeti hääletuse teel Eesti Linnade Liidu tegevus taastata lõplikult. Üle pika aja polnud nähtud Eesti poliitilisel maastikul niisuuri muutusi ja ärevust kui seda oli tekitanud taasühinenud Eesti Linnade Liit. Seega oli liit end Eesti ühiskonna avaliku võimu osana taastanud, siiani vankumatult. 9 Tänapäev Tänaseks on läbi paljude muutuste ja riigi poolsete muudatuste tõttu Eesti Linnade Liit üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2006. aasta seisuga kõik 33 Eesti linna, lisaks 13 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 942 947 elanikku .Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige
Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam.........
(2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele,
ERASEKTOR · Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid · 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? · Seaduste muudatuste hindamisel · Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) · Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga
Nii mõnigi asjaolu õigustab selle sõnapaari kasutamist, iseloomustamaks Hitleri tegutsemise üldsuunda tema reziimi algusaastail. Juba pärast 1923. aasta Müncheni putsi läbikukkumist oli ta järginud legaalsuse strateegiat, jõudes võimule põhiseaduslikul teel sihiga algatada seejärel ,,revolutsioon ülaltpoolt". Nüüd oli see revolutsioon ära tehtud samm-sammult ja püsides Weimari vabariigi põhiseaduse piires. Esmapilgul ei tundu põhiseaduslike muudatuste ulatus kuidagi õigustavat nende revolutsiooniks nimetamist, eriti kui kõrvutada neid bolsevike tehtuga Venemaal. Jäid ju Reichstag ja Reichsrat kui seaduslikud institutsioonid alles. Lenin, Venemaal kõrvaldas kõik, mis seostus lääne stiilis põhiseadusliku esinduskoguga, asendades selle nõukogudel põhineva seadusandlusega. Saksamaal seevastu jäid aga alles kõik senised ministeeriumid. Ametikohad Hitleri valitsuskabinetis olid vägagi sarnased Weimari vabariigi aegsetega.
· WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused; · järgida teavitamiskohustust, st seadusandluse ja selle muudatuste kohta edastada infot vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); 7 · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega. Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse
õppimine asendusplaastrid sigareti asemel. Asendades probleemne käitumine alternatiividega : lõõgastumine, tundlikkuse vähendamine, positiivsed minaväited. Stiimulite kontroll Vihjete vähendamine ebasoovitavale käitumisele, soovitava käitumise viidete suurendamine. Keskkonna muutmine, eneseabigrupid, vältimine. Kinnituste juhtimine Iseenese või teiste Tunnustamine muudatuste tegemiseks: valmisoleku lepingud, avalikud ja varjatud toetamine, ise tasustamine. Toetavad suhted Hoolimine, usaldus, avatus, tunnustus, toetus. Erinevad sotsiaalse toetuse viisid aitavad liikuda muutuse suunal või hoida saavutatut. Sekkumised: terapeutilised liidud, sotsiaalne toetus, eneseabigrupid
ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? • Seaduste muudatuste hindamisel • Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) • Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga
mitteformaalseid sidemeid. Näeb keskkonnast tulenevaid Suhtumine keskkonda Tunnistab keskkonnast kitsendusi kui võimalusi tulenevaid kitsendusi ja püüab muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna. nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste võimalus Inertsus. Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida Seotus standartsete ülemäärast seotust kindlate struktuuridega. ressurssidega. 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt pakutava toetuse sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused).
aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta. Alles Katariina II sekkumine kergendas talupoegade olukorda. Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse
2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots. kui teadusharu arengus. AC sots-ga teaduse rajaja. Ta määratles algsed sots meetodid, kuidas ühiskonda objektiivselt uurida. Tema seisukoht on teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne. ED oluline on grupp kuhu inimene kuulub mitte et ta ei oleks üksi kuna tagajärjed ja suhted tekivad omavahelise suhtlusega. Tema suurim töö oli enesetapu uurimine. Ta leidis et rasketel olukordadel nagu näiteks majanduslikel poliitilistel muudatuste ajal on neid rohkem. Uuringute abil tõlgendas ta neid ja leidis et kui sul on tugev side perekonna ja sõpradega siis nad aitavad sul neid vältida. MW tema mängis suurt rolli praeguste teadlaste uurimuste käsitlemistel. Tema põhiline suunitlus oli see, et uuritava paremini teada saamiseks on vaja panna end tema olukorda. Kuna siis saab teda kõige paremini mõista. Tema jaoks oli sotsiaalne teadmine midagi hoopis teistsugusemat kui reaalne. Kuna kindlalt ei saa
tehnoloogia Eesmärk struktuur Ülesanne Tehnoloogia (sisetegur) tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Tootmise effektiivsuse kasv on seotud tehnika ja tehnoloogia täiustamisega. Tehnoloogia on seotud teadusega. Teadmised rakendatakse. Mõeldakse välja uuendusi. Tehnoloogia mõju juhtimisele ja tootmise effektiivsusele ilmneb eriti pöördeliste tehnoloogiliste muudatuste rakendamisel (konveier näiteks) Inimesed ehk töötajad Üks resurss, sisend. Juht saavutab eesmärgi teiste inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Peab arvestama, et iga inimene on kordumatu isiksus oma murede ja soovidega, mida püüab rahuldada. Juht pöörab inimesele suurt tähelepanu. 3 aspekti: 1) inimene kui isiksus 2) inimene kui grupiliige 3) inimene kui liider ja juht Inimese käitumise ühiskonnas ja tööl määravad ära tema isikuomadused ja keskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
