EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
Kogu tegevuse suureks plussiks on mõtlema ergutamine pikemas perspektiivis, samas annab see grupitööna suurepärase võimaluse grupisiseseks suhtluseks ja nn. sotsialiseerumiseks. Tegevuse tugevuseks on ka arutelu laiendamine erinevatele tegevustele (uuroimustöö, mida arvavad teised, robootika, arhidektuur, transport) või siis siduda tulevikuvisioonid mõne ainetunniga (füüsika rakendamine 2025, kirjandus, bioloogia, geneetilised mutatsioonid kahju vs kasu jne. Vastavalt fantaasiale). Positiivne on nn ,,kaardisüsteem" konkreetsete väidetega ja kogu tegevuse konkretiseerimine mingile ajaühikule. Tegevus annab õpilastele võimaluse mõelda ühiskonna toimimise seaduspärasuste ja põhjus-tagajärg seoste üle ning arutleda, millise stsenaariumi juures on juhtuma hakkav kõige tõenäolisem, kui võimalik ja eelistatav. Miinuseks on ebaselged juised õpetajale järelduste tegemiseks ja saadud
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
1.-2. Kliima muutused UNUSTAGE ÄRA! mandrite triiv: NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes mere temperatuur veetase mäestike teke Kosmilised katastroofid: ???? Evolutsiooni mehhanismide selgitamine Cuvier: paleontoloogia liikide muutumine Lamarc: "harjutamine" Darwin: 1859 liikide põlvnemine Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal 1 Geneetiline varieeruvus mutatsioonid geenitriiv 2 Mehhanism: Looduslik valik stabiliseeriv suunav lõhestav 3 Tulemused: Kohastumine kindlatele keskkonnatingimustele: (a)Kaitse (b) Hoiatus: mimikri Pole absoluutne Preadaptatsioonid Liikide teke geograafiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus) väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv) isendite küllaldane paljunemine
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemil...
15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid. Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks hädavajalik 17. Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees? Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb 18. Kui suur osa on tolmeldajatel meie toidulauast? Väga suur osa inimese tarbitavast toidust on otseselt või kaudselt seotud
f) Veregrupid ja ülesanded nendega (I A I A , I A I B , I B I B , I A i, I B i, ii). Reesus negatiivsus ja reesuspositiivsus. • 0 – IºIº • A - I AI A, I Ai • B - I BI B , I Bi • AB - I A I B I. Millal tekib reesuskonflikt? • Tekib, kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri on reesuspositiivne II. Kelle verd tohib kellele üle kanda? Miks? • AB – AB ; A – A,AB ; B – B,AB ; 0-0 22. Mutatsioonid a) Insertsioon, duplikatsioon, inversioon, translokatsioon, asendusmutatsioon • Insertisoon – genoomi lisandub üksik nukleotiid või DNA-lõik • Duplikatsioon – DNA-lõigu kahekordistumine • Inversioon – kromosoomilõigu suund pöördub teistpidi • Translokatsioon – lõikude ümbervahetumine • Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C b) Mis on raaminihe?
Mutatsioone põhjustavad muutused, DNA-d või RNA-d moodustuvates nukleotiidides. Enamus mutatsioone on kahjulikud, osa neutraalsed ja mõned ka kasulikud vahest harva. Enamus mutatsioone on kahjulikud. kuna nad põhjustavad valgu aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime teha seda, milleks ta ette on nähtud. Nende sagedus kasvab mutageenide toimel (radatsioon, kemikaalid). Mutatsioonid võivad olla ulatuslikult erinevad, hõlmates ehituslikult erinevaid paare, kuid ka suuri DNA lõike. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed mutatsioonid võivad esineda kõikides rakkudes. Induts aga rakkudes, mis on eksponeeritud mutageensele bakterile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused, aga ka üle kanduvad keemilised elemendid. Looduses on siiski raske
Mutatsioone põhjustavad muutused, DNA-d või RNA-d moodustuvates nukleotiidides. Enamus mutatsioone on kahjulikud, osa neutraalsed ja mõned ka kasulikud vahest harva. Enamus mutatsioone on kahjulikud. kuna nad põhjustavad valgu aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime teha seda, milleks ta ette on nähtud. Nende sagedus kasvab mutageenide toimel (radatsioon, kemikaalid). Mutatsioonid võivad olla ulatuslikult erinevad, hõlmates ehituslikult erinevaid paare, kuid ka suuri DNA lõike. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed mutatsioonid võivad esineda kõikides rakkudes. Induts aga rakkudes, mis on eksponeeritud mutageensele bakterile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused, aga ka üle kanduvad keemilised elemendid. Looduses on siiski raske
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
24 karvkate, ussiripik ja kõrvu liigutavad lihased. § Võrdlev embrüoloogia- isendi arengu algetappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud (biogeneetiline reegel). § Molekulaarbioloogia- DNA võrdlemine. Ø Evolutsiooni geneetilised alused Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine (loomade ränne ja taimede seemnete levimine) ja geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris, näiteks metsatulekahju korral. Ø Looduslik valik § Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Mitmesuguste piiravate asjaolude tõttu hukkub hulgaliselt isendeid.
somaatiliste rakkude vahetu muutmine teiseks rakutüübiks ilma pluripotentsuse staadiumita. Rakkude diferentseerumine.Püsivate struktuursete ja funktsionaalsete erinevuste tekkimine rakkude vahel. Koe- ja rakutüübile iseloomulikud genoomi (epigeneetilised)muutused -> erinev geenide avaldumine -> iseloomulikud valgud ja mittekodeerivad RNAd -> iseloomulikud morfoloogilised, biokeemilised, funktsionaalsed jne. tunnused.Rakutüübid säilitavad oma erijooned. Epigeneetiliselt (mitte mutatsioonid ja rekombinatsioonid): kromatiini erinev repressioon, kondensioon ja pakkimine; kromatiin valkude erinevad post-translatsioonilised modifikatsioonid; DNA erinev kovalentne modifikatsioon;valke mittekodeerivate RNA de erinev avaldumine. Mittekodeeriv RNA Xist represseerib ühe Xkromosoomi varase emas-embrüo kõigis rakkudes. Pöördumatu heterokromatiniseerumine. DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela vana ahela põhjal.
Viimase tulemusena paiguldub RNAPolII START-saidile. Enamuse promootorite puhul peab kompleksile siduma veel kaks GTFi, et DNA ahelad saaks eralduda ja toimuks matriitsahel vabanemine. Esimesena seondub tetrameerne TFIIE, mis tekitab sidumisvõimaluse TFIIHle (samuti multimeerne faktor, mis koosneb 9 alaühikust). TFIIH kompleksi seondumine lõpetab transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleksi formeerumise in vitro. 12. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni 3 domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. N-terminuses asuva domääni mutatsioon võtab ära võime DNA-le seonduda. C- terminaalse domääni
inimeses transponeerumise aktiivsuse on säilitanud. 1. LINE elemendid 2. Alu elemendid 3. Sva elemendid 40. Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Kuigi transpositsioon pole sage, võib sisestumine teatud kohta DNAs toimuda mõnda geeni ja põhjustada seeläbi geeni funktsiooni häirumise. Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni aluseks, seega võib toimuda ka harvasid positiivseid mutatsioone. 41. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Tuuma olemasolu tõttu on eukarüootidel DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest täiesti eraldatud. RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle. 42
4. Suhe hapnikuga: · Aaeroobid, hapnik on nende jaoks mürk. Nt. Põhja, muda bakterid · Aeroobid, kasutavad hapniku hingamiseks, elavad naha pinnal vees jne. · Vahepealsed, neid on väike rühm. Võivad elada hapnikuga ja hapnikuta. Bakterid võivad ka teisi oksüdeerijaid peale hapniku. Nt: SO4(astmel-2) 5. Muutlikus, võrreldes päristuumsetega on mutatsioone päristuumsetel vähem. Põhjus: avalduvad kõik mutatsioonid ja põlvkonnad vahelduvad kiiresti. 6. Ainevahetus · Autotroofid nt. FS-d kemosünteesivad · Heterotroofid nt. Saproobid, sümbiondid, patogeenid Ainevahetuse kiirus on 10-100 x kiiremad kui päristuumsetel Inimene ja bakterid: Bakterhaigused · Nakkusviisid: · Aerosoolne: tuberkoloos · Toit/jook: salmoneloos, düsenteeria · Siirutajad: borrelioos, erlihhioos · Kontakt: deetanus · Biovedelikud: · Emalt ->lootele: plantsenta
Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel. See põhjustab närviimpulsi liikumist ühes suunas piki neuronit edasi. (loe üle!) neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini, milleks võib olla ka teatud kanalivalk, ja seostub sellega. (konspekt) 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule. Mutatsioonid K+ ja Na+ kanalite valkudes ajus võivad põhjustada epilepsiat. Serotoniin ja dopamiin on aktiivsed ajus, mõjutades und, tähelepanu, õppimisvõimet. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule. Näiteks atsetüülkoliin indutseerib skeletilihasrakus kontraktsiooni, südamelihasrakkudes aga hoopis aeglustab kontraktsioonide sagedust, pankrease atsinaar-rakkudes põhjustab atsetüülkoliin aga seedeensüümide eksotsütosi
Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus. Esineb kahte tüüpi mutatsioone: pärilik ehk geneetilised ja mittepärilikud ehk modifikatsioonilised mutatsioonid. Eristatakse kolme erinevat mutatsiooni liiki: geenmutatsioonid (hälve on mõnes nuleotiidis geeni sees), kromosoommutatsioonid (muutused on kromosoomide - pikkuse või struktuuri muutused) ja genoommutatsioonid (muutused on kromosoomide arvus) (nt. Downi sündroom). Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid.
Kui putukas neile läheneb, sööstavad nad kohe talle kallale, söövad ära ning jaht algab jällegi otsast peale. 20.5.Too 2 näidet loomade hoiatusvärvuse kohta Näiteks lepatriinud ja kärbseseened. 20.6. Milles avaldub bioloogiline isolatsioon? Bioloogiline isolatsioon võib seisneda sigimispaikade või sigimisaegadega erinevuses. Samuti geograafiline eraldatus. 20.7. Nimeta liigitekke peamised tegurid! Liigi tekke peamiseks teguriks on mutatsioonid, geenitriiv ja loodusik valik 20.8.Too näiteid evolutsioonilise progressi kohta a) taimedel vetikatest igasuguste lilledeni b) loomadel roomajatest ahvideni c) inimesel koopainimestest tänapäevainimesteni 20.9. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest b) imetajatest 20.10 Iseloomusta loodusliku valiku osa makroevolutsioonis makroevolutsiooni- Toimuvad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine 20.11
ringis määrab õieosa iseloomu 2) A ja C toimivad antagonistlikult Tupplehtede tekke määrab A, kroonlehed A+B, tolmukad B+C, viljalehed C, Müürloogis vastavad geenid: A: APETALA2 (AP2) B: PISTILLATA (PI) APETALA 3 (AP3) C: AGAMOUS (AG) Milliste mutatsioonide baasil on õie tekke ABC mudel konstrueeritud? Millisesse geenide rühma sellelaadseid mutatsioone võimaldavad geenid kuuluvad? Selle põhjal, et müürloogis annavad vastavate geenide mutatsioonid sellise tulemuse: AGAMOUS (AG) – kroonlehed asendavad tolmukad, viljalehed asendab teine AG õis: muster tupplehed-kroonlehed-kroonlehed kordub mitu korda. APETALA2 (AP2) – viljalehed asendavad tupplehed, tolmukad asendavad kroonlehed PISTILLATA (PI) – tupplehed asendavad kroonlehed, viljalehed asendavad tolmukad APETALA 3 (AP3) – sama, mis PI Kirjutage Lockharti valem (kasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused ΔV/ Δt*V = Lm/(L+m) * (π -Y)
Populatsiooni isendeid iseloomustab tunnuste sarnasus. * Populatsioonide eritunnuste püsimist soodustab muu hulgas nende ruumiline eraldatus sama liigi teistest populatsioonidest. Kõik populatsioonis olemasolevad geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geneetilise struktuuri algseks allikaks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Igas põlvkonnas, ühes gameedis ehk sugurakus on üks geen tuhande kuni miljoni mutatsiooni kohta. Ühes inimeses on keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Need ei pruugi avalduda fenotüübis. NB: enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud. Geneetilise muutlikkuse
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende individuaalsest iseärasusest. *stabiliseeruv valik toimub püsiva elukeskkonna tingimustes. Toimub kõikides liikides. Isendite arv jääb samaks. (mõnede liikide tunnused pole oluliselt muutunud enam kui saja miljoni aasta jooksul. Nt. latimeeriat ja hõlmikpuud nimetatakse ,,elavateks fossiilideks") *suunav valik elukeskkonna tingimused muutuvad. Toimuvad mutatsioonid, isendid kohastuvad, tekib uus liik. (Saasteainete toimel hävivad puudel samblikud ja puutüved tahmuvad. Nendes tingimustes on eelis tumedatiivalistel liblikatel, keda linnud ei märka.) *lõhestav valik keskkonnatingimused muutuvad, ühest liigist tekivad kaks erinevat liiki. 2.Ahvena populatsiooni järves mõjutavad nii biootilised kui ka abiootilised ökoloogilised tegurid. Nimetage biootiline, abiootiline ja antropogeenne tegur,
Võib toimuda igas rakus. Roll DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. · Transpositsioon mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude asukohta genoomis, seda nii kromosoomi piires kui ka kromosoomide vahel. DNA vigade tüübid ja nende parandamine Vigade tüübid: replikatsioonivead, kühmud liigsetest või puuduvatest jääkidest, UV-indutseeritud vead. Valesti paardunud lõigud ja kahjustada saanud lõigud asendatakse uutega. DNA mutatsioonid Spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Jagunevad asendimutatsioonideks, punktmutatsioonideks ning raaminihke mutatsioonideks. Mutageenideks võivad olla radiatsioon, UV kiirgus, keemilised mutageenid (näiteks lämmastikushape). DNA, RNA ja valgud Transkriptsioon prokarüootidel Prokarüootidel on ainult 1 RNA polümeraas. Transkriptsioon jaguneb nelja staadiumisse: · RNA polümeraas seondub promootorsaiti
· Asendispetsiifiline (site-specific) rekombinatsioon: ensüümid rekombinaasid lõikavad DNA-d spetsiifiliste järjestuste juurest ning ligeerivad väljalõigatud lõigud teise DNA molekuli. Võib toimuda igas rakus. Funktsioonideks DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. · Transpositsioon mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude askohta genoomis (nn "hüppavad geenid"). Toimub nii kromosoomi piires kui kromosoomide vahel. Mutatsioonid spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses Mutageenid indutseeritud mutatsioonide esilekutsujad: * ioniseeriv kiirgus * UV-kiirgus * keemilised mutageenid · Asendimutatsioonid ühe aluspaari asendamine teisega · Punktmutatsioonid - aluste ebaõige paardumise tõttu (üks alustest vales konformatsioonis või aluse analoog) · Raamnihke mutatsioonid nukleotiidi jääkide lisamine või eemaldamine
sünteesitud valgu hulk rakus proportsionaalselt muutuda. Erinevate valkude funktsioonide uurimisel tuleb arvestada järgmiset asjaoludega: 28 1) Paljud valgud on multifunktsionaalsed; 2) Varusüsteemide (backup systems) olemasolu teatava funktsiooni täitmiseks. Multifunktsionaalsus: Samal valgul võib olla erinevaid ensümaatilisi aktiivsusi. Näiteks RecA valk on nii rekombinaas kui ka koproteaas. Sellest tulenevalt võivad mutatsioonid uuritavat valku kodeerivas geenis olla pleiotroopse efektiga ning muuta fenotüübi tõlgendamise raskeks. Varusüsteemide olemasolu: Rakule eluliselt tähtsa geeni duplitseerumise korral ei ole mutatsioonid geeni ühes koopias enam rakule letaalsed, kui temaga lähedases suguluses olevas geenis säilib esialgne funktsioon. Duplitseerumine on aluseks evolutsioneerumisele. Kahel valgul võib olla sama funktsioon, kuid
1) Vananemine on rakutasandil toimuv protsess. 2) Häired rakkudes halvendavad kudede ja organite tööd. 3) Kudede halb talitlus kahandab inimese vaimset ja kehalist saavutusvõimet. 4) Kudede ja organite edasise nõrgenemisega kaasnevad haigused ja surm. 5) Rakkude kulumine on normaalse ainevahetuse kaasnähtus. 1. Rakkude hävimine. Näiteks südame, aju ega lihaste rakud ei taastu. Mõnel juhul võivad tühja koha asemele kasvada naaberrakud, ent näiteks lihased üldiselt vaid kidunevad. 2. Mutatsioonid, nn epigeneetilised mutatsioonid rakutuuma DNAs. Halvimal juhul võivad mutatsioonid põhjustada vähki. 3. Mitokondri mutatsioonid. Raku "jõujaam" ehk mitokonder sisaldab omi geene. Neis tekkivad mutatsioonid võivad häirida raku tööd. 4. Rakud, mis keelduvad "enesetapust". Normaaltingimustes on rakkudesse, mille puhul naaberrakud täheldavad väärat käitumist, programmeeritud enesehävitusmehhanism. 5. Rakuväliste valkude kleepumine raku välispinnale
§ Varajased proteiinid - reguleerivad replikatiivse tsükli järgmist faasi (genoomi replikatsiooni ja hiliste valkude sünteesi) § Hilised proteiinid - tavaliselt struktuursed valgud § Replikatsiooni strateegia sõltub genoomist. Eristatakse 7 tüüpi (vt. viiruste klassifikatsioon!). HSV replikatsioon: kompleksne DNA viirus Varased geenid: ensüümid ja valgud viiruse replikatsiooniks Hilised geenid: ehituslike valkude süntees. Viiruse paljunemise käigus tekkivad vead § Mutatsioonid on sagedased: § Viiruse polümeraasid teevad palju vigu § Kiire replikatsioon § RNA viirustel puudub vigade kontrolli mehhanism § Mutatsioonid: § Letaalsed mutatsioonid § Nõrgestatud mutandid § Punktmutatsioonid (ühe nukleotiidi muutus) jne. Viiruse montaaz ja morfogenees § Montaaz (assembly) - uuesti sünteesitud viiruslik genoom ja kapsiidi polüpeptiidid ühinevad, moodustub virioni baasstruktuur. Toimumiskoht: § tsütoplasmas - picorna-, pox-, reoviirused; §
B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita. Võib olla ka et ei suudeta teha mingit klassi IgG-d nt IgG kaks klass vms. Tabel, mis tüüpi pärandamisega on tegemist. Võiks teada, et rida sündroome haigusi on X-liitelised, seda võiks teada. Kust ja kuidas haigusi leida. Mitte ainult defektid retseptorites, aga just signaalrajas ka JAK kinaasis jne, omavad olulist rolli kas organism suudab õieti reageerida või mitte. Mõned mutatsioonid on etnilistele rühmadele, piirkondadele omased. Hiireliinid, kellel on mutatsioonid või puudused CTL surma radades Granzüümi puudus- granzüümiga viiakse märklaudrakud apoptoosi – puudulikkus põhjustab viivitust apoptoosis märklaudrakkudes. Probleemide uurimseks on mudelid hiirtel (inimestel on rake mudeleid teha). Inimese X kromosoom Propedin puudulikkus – komplemendi aktivatsioonis, alternatiivses rajas. B ja T lümfotsüütdide vahelised retseptorid
see tagatakse a) paksude kestadega b) vähese veega (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetusega Spooride eluvõime võib säilida tuhandete kuni mitme sadade tuhandete aastatega. 4. Suhe hapnikkusse a) anaeroobid - hapnik on neile mürk b) aeroobid c) universaalid a ja b vahel, kes võivad elada hapnikuga ja ilma selleta. 5. Muutlikkus. Bakteritel esineb mutatsioone vähem kui päristuumsetel, kuna neil avalduvad kõik mutatsioonid ja põlvkonnad vahelduvad kiiresti. 6. Levik - kosmopoliitne levik (st kõikjal), tingitud a) väiksetest mõõtmetest b) kiirest paljunemisest c) võime elada anaerobioosis ja aerobioosis d) äärmuslike tingimuste talumine (kõrgeim temperatuur on 120o, pH 1 või 13, mitmesaja atm rõhk) e) kasut. väga erinevaid süsinikuallikaid Inimene ja bakterid (bakterhaigused) 1. Nakatumisviisid on samad, mis viirushaigustel 2. Haigused ise on erinevad:
kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile?
Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile?
keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. · Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks · Valik- · Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja
BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÄHTSAMAD ETAPID: Prokarüootide teke > (ainuraksete) eukarüootide teke > hulkraksete kujunemine Populatsiooni geneetilise muutlikkuse kaks peamist allikat on mutatsiooniline- ja kombinatiivne muutlikus, mis moodustabki muulikkusest suurema osa. BIOGENEETILINE REEGEL kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom.
keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) – muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja
Päritavad defektid Golgi kompleksi funktsioneerimises põhjustavad vastava mutatsiooni kandjatel nt diabeeti. Golgi kompleksist tekkinud transportvesiikulid võivad liituda plasmamembraaniga ja väljutada enda sisu raku väliskeskkonda. Imetajatel moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest raku eritüübilised organellid, lüsosoomid, mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid lagundavaid ensüüme- hüdrolaase. Lüsosoomides toimub paljude ainete lühustamine. Mutatsioonid geenides, mis määravad lüsosoomides paiknevate ensüümide sünteesi või nende sortimismehhanismi, põhjustuvad mitmesuguseid kaasasündinud pärilikke haigusi. 10. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon. Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga.. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, energia saadakse toitainetest
struktuuri muutused. Tekivad mitoosis ja meioosis. Deletsiooni käigus kaob kromosoomi lõik??? Duplikatsiooni käigus tekib topelt kromosoomi lõik??? Inversioon- nukleotiidse järjestuse/aminohappe ümberpaigutumine. Genoommutatsioonid- kromosoomide arv on vale. Genoom on normaalne kromosoomide arv rakus (inimene 46). Tekivad meioosis ja mitoosis. Järglastele päranduvad: sugurakkudes tekkinud (generatiivsed), keharakkudes toimunud (somaatilised) mutatsioonid ei pärandu järglastele. Modifikatsiooniline muutlikus ehk mittepärilik muutlikus. Modifikatsiooniline muutlikus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga. Tunnused ei pärandu, päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooni norm- tunnuse muutumise määr. Liigi geenifond (liigi kõigi geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooni normi laiades piirides. Üksikisendi genotüüp (isendi geenide kogum) aga konkreetse isendi reaktsiooni normi
Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON Makroevolutsioon on suur evolutsioon, mis viib liigist kõrgemate taksonite(süsteemi kategooriate) tekkele ja arenegule. See seisneb erinevate organismi tüüpide tekkes ja edasises evolutsioonis. Põhjuseid on kolm: mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Eristatakse kolme suunda: väljasuremine, täiustumine, organismide mitmekesistumine. Viimane on nendest peamine suund/protsess. Vanem liikidest hakkavad hargnema uued. Need muutuvad ühe erinevamateks liikideks ning millist nähtust kokku nimetatakse diveergentsiks. Makro evolutsioonil on biosüstemaatikas viis riiki, milles on omad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad.
valku: 1) 200 kDA heterotrimeer, mida nim lõikamist-stimuleerivaks faktoriks (CStF), mis interakteerub G/U rikka järjestusega; 2) 150kD lõikamisfaktor I (CFI) ja halvasti kirjeldatud lõikamisfaktor II (CFII); 3) polü(A) polümeraas (PAP), mis seondub kompleksile vahetult enne lõikamist. Tehtud on suuremaid uuringuid, kus CTD-s saavutati konkreetse aminohappe väljalöömine. Tulemused näitavad, et RNA plümeraas II CTD kärpimise mutatsioonid mõjutavad võimet indutseerida in vivos geenide alamrühma transkriptsiooni ja nende geenide tundlikkuse puudulikkust induktsiooni ühendustele(kaartidele) ülesvoolu aktiveerivatele järjestustele. 48. mRNA polüadenüleerimise on oluline 3'-terminal exoni määramiseks imetaja geenis, on soovitatud, selleks et virtuaalselt mõjutada kõike mRNA metabolismi aspekte. Tähtis sellepärast et mängib rolli raku-tsükli-reguleeritud histoonide mRNA, snRNA, tRNA küpsemises; transpordib
lammutamine rohkem kui 50%.7 Vastupidiselt nende kahe ensüümi üle ekspresioon jällegi hoiab ära naastude teke. Beeta-amüloidide puhul eristatakse ka erinevaid isoforme, millest kõige levinumad isoformid on A 40 ja A 42. A40 monomeerid on suuremas ülekaalus kui aggregatsiooni aldis ja kahjustavamad A42 tüüp. A42 on fibrillogeensem, toksilisem rakkudele ning eelkõige seotud Alzheimeri tõve tekkega. Mutatsioonid amüloid prekursor proteiinis suurendavad A42 produktsiooni ning on seostatud varajase-algusega Alzheimeriga. Üks võimalike Alzhemeri tõve ravi meetodeid oleks -sekretaasi ja -sekretaasi aktiivsuse moduleerimine, et nad toodaks peamiselt A 40. Tauhüpotees Alzheimeri tõve ja mitmete teiste vanusega seotud neurodegeneratiivsetse häirete, mida kutsutakse taupaatiateks (tauopathy), korral on täheldatud neurfibrillaarsete tängude esinemist
olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid.3Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis
lisandub veel aminohape tsüsteriin. 5. Kuidas on nahavärvuse üldtüübi järgi eristatud inimrasse? Inimrasse nende nahavärvuse üldtüübi järgi on eristatud järgmiselt: valged(kahvanäod), mustad, kollased, punased(punanahad). 6. Mis värvi on albiinode nahk? Mis on albinism? Albiinode ehk melaniinipuudega indiviidide nahk on kas valge või roosakas. Albinism on retsessiivne pigmentatsioonipuue, mida põhjustavad mutatsioonid mitmes geenis. 7. Millest tuleneb silmavärvus? Silmavärvus tuleneb kolmest asjast: melaniinisisaldusest iirise tagaseina pigmentepiteelis, melaniinisisaldusest iirise sisekoes(stroomas) ja iirise sisekoe rakulisest tihedusest. 8. Kes on praegu teadaolevalt maailma pikim inimene? Kui pikk ta on? Praegu teadaolevalt pikim inimene maailmas on ukrainlane Leonid Stadnik, kes on 2,57 m pikkune. 9. Negriidi kirjeldus!
kihtidesse. 75) Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. 76) Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 77) Mis on diferentseeritud paljunemine? Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks.
Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis sunnib basaalkihi rakke piiramatult jagunema, mis tähendab vähi teket. Viiruste valgud E7 (seob Rb) ja E6 (seaob p53), mille tulemusena toimub raku jagunemine Rakkudele on jagunemiseks vaja mitogeenset ja kasvufaktorite signaali. Mitogeen aktiveerimine suunab raku jagunemisele Kasvufaktori aktivatsioon on vajalik toitainete omastamiseks ja kasutamiseks Põhjus, miks juhtivad, aga mitte kaasnevad mutatsioonid määravad ära kasvaja tekke. Vähirakkude genoomi ebastabiilsuse olulisus. Juhtivad mutatsioonid (ingl.k. driver mutations), mille arv ei ole suur, määravad ära kasvaja tekke. Juhtiv mutatsiooni kloonil on eelis jääda ellu ning tekitada edasisi mutatsioone. Kuivõrd vähirakkude genoom on väga ebastabiilne tekib rakkudes ka palju n.n. kaasnevaid mutatsioone (ingl.k. passengers mutations), mis aga ei ole määravad vähi tekkes. Vähi tüvirakkude teke koes ja nende areng.
inimeses transponeerumise aktiivsuse on säilitanud. 2. LINE elemendid 3. Alu elemendid 4. Sva elemendid Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Kuigi transpositsioon pole sage, võib sisestumine teatud kohta DNAs toimuda mõnda geeni ja põhjustada seeläbi geeni funktsiooni häirumise. Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni aluseks, seega võib toimuda ka harvasid positiivseid mutatsioone. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Tuuma olemasolu tõttu on eukarüootidel DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest täiesti eraldatud. RNA ja valkude selektiivne läbilaskvus pakub ühtlasi täiendavat kontrolli geenide ekspresseerumise ning replikatsiooni üle.
Hübriidid Lähedased liigid võivad anda hübriidseid järglasi hübriide Liikidevaheline sobimatus avaldub pärast viljastumist Hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks Hübriidide arenguhäired on tingitud vanemate geenide sobimatusest. Eesel ja hobune = muul (tema on viljatu, hübriid) Geograafiline isolatsioon Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Liigitekke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik Millistel tingimustel kujuneb uus liik? Geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Selleks peavad olema lähteliigist päritud geenid koos isolatsiooniperioodil muteerunud geenidega andma piisavalt materjali looduslikuks valikuks. Edukamaks osutunud isendid annavad rohkem järglasi. Muutub kogu rühma geneetiline struktuur ning toimub kohastumine uute elutingimustega.
pürimidiini dimeerid, fosfodiestersidemete või desoksüriboosi katkestused ja kovalentsed ristsidemed ahelate vahel. Parandamine: 2 põhimõttelist mehhanismi: vale paardumise korrigeerimine ja meetodid keemiliste kahjustuste kõrvaldamiseks vigaste lõikude väljalõikamise teel. Ensüümidest osalevad endo- ja eksonukleaasid, polümeraasid ja ligaasid. 5. Mutatsioonid on spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Mutageenid on indutseeritud mutatsioonide esilekutsujad: ioniseeriv radiatsioon, UV-kiirgus, keemilised mutageenid (lämmastikushape, heterotsüklilised aluste analoogid, alküleerivad ja interkaleeruvad agendid). (keemilised mutageenid põhjustavad peamiselt vist valesid paardumisi).
Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. 67)Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 68)Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskonnaoludest tulenevat dünaamikat. 69)Mis on diferentsiaalne paljumine? Erinevuse populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 70)Seleta mõiste ökoloogiline niss. Mõiste võttis kasutusele zooloog G.E.Hutchinson 1957. aastal. Näitab liigi või populatsiooni kohta ökosüsteemis. Väljendub liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike biootiliste ja abiootiliste tingimuste näol. 71)Mis on keskkonna kandevõime?
· Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus · Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes · Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda · Geenivoog : geenide sisseränne teistest populatsioonidest · Asutaja efekt : väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke · Geograafiliselt isoleeritud populatsioonid · Kaks varianti Vikareerumine algpop
biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks 126. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. 128. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 129. Valik - mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus. 130
Populatsiooni efektiivne arvukus - (populatsiooni) efektiivne arvukus Ne on sigivate isendite arv populatsioonis, mis on populatsiooni koguarvukusest sageli tunduvalt väiksem. Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv - iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Populatsiooni pudelikael - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
