65. Hardy-Weinbergi reegel- pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1
tavaliselt suurusjärgus 700 kuni 2500 aluspaari ja kodeerivad ainult valke, mis mõjutavad transponeerumise aktiivsust Komplekstransposoonid- keskel kodeeriv ala ja mõlemas otsasa IS element ´´Selfish DNA´´ 11. Modifikatsiooniline muutlikkus Mittepärilik muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Keskkond kas pidurdab või soodustab tunnuste arengut aga ei saa kujundada ühtegi omadust, kui seda määravad geenid puudvad. 12. Spontaansed/indutseeritud mutatsioonid Spontaane DNA replikatsiooni ajal võivad toimuda iseeneslikud (spontaansed) mutatsioonid: paardumisvead. Kui DNA lämmastikalus on replikatsiooni ajal tautomeerses vormis (see on haruldane ja tähendab prootoni nihutamist), võivad paarduda valed alused. Tautomeerne vorm võib olla ahelas või see lisatakse uude ahelasse. See on püsiv muutus ning kandub edasistesse replikatsioonidesse. Transitsioonmutatsioon: pürimidiin asendab pürimidiini või puriin asendab puriini
65. Hardy-Weinbergi reegel- pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide) suhe ja vastavate alleelide sagedus konstantne. (p+q)²= p²+2pq+q²=1 p+q=1 66. geenide ja genotüüpide sageduste arvutamine populatsioonides - p²+2pq+q²=1 p+q=1
tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur. 2. Pärilikud haigused inimestel Geenides võivad esineda mutatsioonid. Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks. Eristatakse: X-liitelised pärilikud haigused Y-liitelised pärilikud haigused Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. X-liitelised retsessiivsed haigused: hemofiilia; daltonism; kanapimedus; Duchenne lihasdüstroofia, lühinägelikkus. Haigestuvad enamasti mehed, kuna neil on vaid üks X kromosoom ja puudub võimalus retsessiivse alleeli allasurumiseks dominantse alleeli poolt.
rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus
oma levila Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest Looduses sünnib hübriide harva (nt muul on homuse ja eesli järglane osane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: Arvukuse tõus Levila laienemine Ristumisbarjääri teke Geograafiline eraldatus Evolutsiooni tõendid Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega
kuid siiski on loomade pidamises ka palju positiivset ning keskkonnale kasulikku või vähemalt ohutut. Kahjuks on koduloomade mõju loodusele mõningatel puhkudel ka otseselt negatiivne. Sageli puutuvad kodustatud loomad kokku looduslike isenditega ning esineb palju juhtumeid, kus nad omavahel ristuvad, tekitades sel moel uusi hübriide. Hübridiseerumine mängib mitmete liikide puhul suurt rolli nende populatsiooni püsima jäämises ning kujundab suuri muutusi algsete loomade genofondis. Mutatsioonid omakorda nõrgestavad tihtipeale elusolendite vastupidavust erinevate haiguste suhtes. Seega võib öelda, et lemmikloomad mõjutavad väga suurel määral meid ümbritsevat loodust. Selleks, et loodus poleks ohustatud koduloomade pidamise poolt, tuleb neid õigetel meetmetel kasvatada ning nende eest hoolitseda. Sel viisil leiaksid inimesed endiselt palju rõõmu oma kodukaaslastest, samal ajal näidates hoolivust ka ümbritseva keskkonna vastu. Kasutatud kirjandus: 1) Hindrikson, M
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. 1 KROMOSOOMIS GENOTÜÜBI TASEMEL (Downi sündroom 46 asemel 47 kromosoomi, 21. kahekordistus, ovogeneesi meioos) Mehed steriilsed, naised võivad lapsi saada. Klinefelteri sündroom XXY suguvõimetud, naiselike kehaporportsioonidega Turneri sündroom X ei arene välja sekundaarsed sugutunnused ja nad ei saa järglasi. Põhjustaja: 1)esilekutsutud ehk indutseeritud 2)iseeneslik ehk spontaanne Toimumiskoht: 1)somaatilised mutatsioonid (keharakud) päranduvad vegetatiivselt 2)generatiivsed mutatsioonid (sugurakud) päranduvad sugulisel paljunemisel Fenotüübiline efekt: 1)osutub kasulikuks -0,1 % 2)kahjulikud -85-90% 3)neutraalsed-5-10% 4)surmavad -5-10% Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nimetatakse kantserogeenideks. Kombinatiivne muutlikkus (segunemine liigiomasel tasemel) · meioos · viljastumine Mittepärilik muutlikkus
Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub:
Allopatrilist liigiteket soodustavad mitmed tegurid, peamiselt toimub liigiteke väikestes 1eraldatud populatsioonides, seda peamiselt kolmel põhjusel: tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12
(nimetatakse ka limaks), mis ümbritseb ning ühtlasi ka kaitseb rakke peremehe kaitsereaktsioonide ja antibiootikumide eest. Stafülokokkide biofilmi moodustamine jagatakse kahte etappi: adhesioon ja rakukobarate kasvamine kihtidena. S. epidermidis'e puhul moodustuvad rakukihid tänu rakk-rakk adhesiooni mehhanismidele, mis on seotud polüsahhariid intertsellulaarse adhesiiniga (PIA). Maatriksi polüsahhariidsete valkude sünteesi reguleerib ica geeni lookus S. epidermidis'es. Mutatsioonid selles lookused takistavad biofilmi moodustumist, lõhkudes rakkude agregaadid. Adhesiooni faas sõltub nii meditsiinilise polümeeri füüsikalis-keemilistest omadustest kui ka bakteriraku pinna omadustest. Näiteks materjali hüdrofoobsus ja elektrostaatiline laeng mõjutavad polümeeri ja bakteriraku pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S. epidermidis'e kleepumist polüstüreenile vahendab peamine
Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna 4) Ajaliselt suhteliselt kiire paljunemisviis (protsessi toimumise ja ettevalmistamise aeg on lühike) 5) Järglased on pärilikelt omadustelt identsed. Erandiks on mutatsioon keharakkudes. 6) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks ongi mutatsioonid keharakkudes 7) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, kuna pärilik muutlikkus on väga väike. Rakutsükkel On raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. Koosneb kahest olulisest faasist: mitoosist ja interfaasist. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille puhul kromosoomide arv ei muutu. Interfaas periood kahe mitoosi vahel. G1 faasil on 2 nimetust: postmitootiline ja presünteetiline
See annab võimaluse teha röntgenogramme või filmidosimeetriat. Neeldunud energia võib salvestuda mõnedes kristallides, mis annab võimaluse TLD – ks. Ioniseeriva kiirguse toimel elusorganismis tekkivate molekulaarsete muutustega kaasneb risk kahjustada organismi. 2. 2. Keemiline faas, vabade radikaalide teke. Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu
Mitteparitavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi kaigus toimunud genotuubi muutuste tagajarjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus voi hukkumine enne sugukupsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude geenides, mille tottu defekt avaldub kull antud isendi jarglasel, kuid ei parandu edasi jargmistele polvkondadele. Geneetilisi anomaaliaid pohjustavaid geene saab jaotada soltuvalt fenotuubilisest avaldumisest jargmiselt: Letaalgeenideks nim geene, mis pohjustavad isendi surma enne tema sugukupsuse saabumist. Letaalgeenid on enamasti retsessiivsed ja nende toime avaldub valdavalt homosugootidel (aa)
rajajaid E. Zuckerkandl (1976). Tema väitel avalduvad regulaatorgeenide mis tahes mutatsioonid esmaste efektide tasemel kahesuunaliste kvantitatiivsete muutuste näol, kuna nad seisnevad regulaatorvalgu ja retseptormolekuli (valgu või DNA-lõigu) sugulusastme nihkes. Kuid sellised molekulaarsete interaktsioonide kvantitatiivsed muutused võivad põhjustada kardinaalseid kvalitatiivseid ümberkorraldusi raku või organismi tasemel. Veel enam, mingi ühe regulatsioonisüsteemi eri geenide mutatsioonid võivad põhjustada samasuunalisi muutusi (olgu kvantitiivseid või kvalitatiivseid). Kui geneetiliselt lähedaste liikide rühm allub samasuunalisele valikurõhule, siis võib neil ilmneda ortogeneetiliselt suunatud evolutsioon, st. eri liikidel kestvalt ja paralleelselt samas suunas, kuigi mingit ortogeneesi otseses (sisemise determinatsiooni) mõttes ei ole olemas. Ja kui valiku toime mõnele liigile mingis
Tegelikult ei jõudnud need pea kuhugi ja avastati 1900 paralleelselt mitme mehe poolt uuesti. Ja ka siis ei leidunud pikka aega kedagi, kes Mendeli pärilikkuse seadused oleks viinud kokku darvinistliku valikuga. Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT
tõusnud, midagi langenud, midagi samaks jäänud. Näiteks anname rakukle kuumasoki ja siis analüüsime 2000 geeni reaktsiooni. plussid: odavamad, paidlikumad, võrreldakse paralleelseid proove; miinused: vaja olla 100% kindel, mida kiibile paned, mõõdetakse suhtelist ekspressioonitaset (ekspressioonitasemete vahe). Spotterid e tilgutusnõelad -> tilk klaasile, kus igas augus on järjestus. Kasutamine: SNPd mutatsioonid ekspressioonianalüüs interaktsioon Põhiplatvormid: cDNA kiibid lühikeste oligote kiibid pikkade oligodega kiibid Põhiprobleemid: 9. Koekiibid Organiseeritud kudede prafiinilõigud, koostatud sadadest prooviblokkidest. Metoodikad:IHC, ISH, FISH, HC. Uute antikehade sobivuse testimine, prognostiliste antigeenide leidmine, arengubioloogilised küsimused, võimalused
ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis käitumine: nt. lehelind) Ristumis barjäär nii suur muutus, et nad ei saa enam omavahel ristuda. PILET 2 1.Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
siis 15q11-13 piirkonna esiletungiv lõug, seerumiuuring deletsioon, naeruhood juba imikueas (AFP, HCG, Ue3) uniparentaalne ultraheli uuringud, disoomia PCR (mõlemad 15. kromosoomid ühelt vanemalt) defektne vermimine ning ka mutatsioonid geenis Praderi-Willi Muutused 15. Andevaesus, Kromosoomiuuring sündroom kromosoomi pika õla ülekaalulisus, kitsas ud lootevee regioonis 15q11-1 kas otsmik, mandlikujuline rakkudest, siis 15q11-13 piirkonna silmalõige, väikesed seerumiuuring deletsioon, jäsemed, alaarenenud (AFP, HCG, Ue3)
BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...
2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid ...
Rakk->Tuum->Kromosoomid->DNA molekul->Geenid Geen DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. Tunnuste kujunemist mõjutab lisaks geenidele ka keskkond. DNA Desoksüribonukleiinhape Hemofiilia Vere hüübimatus Deltonism Rohe ja punavärvi pimedus Mõlemad eespool toodud haigustest on seotud X kromosoomiga. Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel? Kuna naistel on 2 X kromosoomi ja terve kromosoom ei lase haigusel avalduda. Mutatsioonid, mutageenid 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele. 2. Mis on geen? DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta. 3. Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja sugurakkudes? 46 keha - ja 23 sugurakkudes ( 23+23=46 [sugurakud ühinevad]) 4. Tee jada rakust geenini. Rakk Kromosoom - Geen 5. Millised sugukromosoomid määravad meessoo ja naissoo? X naine Y mees 6. Mis on mutatsioon
o Tunnuse uurimisel saame tunnuse ühesuunalistest muutustest variatsioonirea ja graafiliselt variatsioonikõvera(üles arv, kõrvale cm) · Inimese haigestumine on tingitud: o Pärilikkusest(hemofiilia) o Keskkonna teguritest o Mõlema koostoimest · Pärilikud haigused määratakse sügoodi genotüübi poolt! o Kombinatiivse muutlikuse tulemus(retsessivsete geenide kokkusattumine: pärilik kurtus, hemofiilia) o Mutatsioonid vanemate sugurakkudes(Downi sündroom) · Looteeas tekkinud vead ja haigused on keskkonnast tingitud(väärarengud punetiste tagajärjel) · Pärilikkus + keskkond = päriliku eelsoodumisega haigused o Geenid, mis põhjustavad tundlikust teatud keskkonnattegurite suhtes. Kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, teisene suhkrutõbi, kopsuvähk jne o Kopsuvähi areng suitsetamisel sõltub organismis oleva ensüümi hüdroksülaas
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
peamiselt loote kasvu- ja talitlushäired. Kuid samas näiteks silmad arenevad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja seega on nägemine ka pidevalt väga ohustatud. Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk mutatsioone. Neist eriti tugeva mutageense toimega on lämmastikuühend aminokarboliin. Geneetilised muutused on sellised muutused, mis päranduvad edasi teistele rakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist (ibid). Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. Geneetilisi muutusi võivad peale tubakasuitsus leiduvate ainete kutsuda esile ka alkohol ja teised mürkained ning mitmed kiirgused
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks
o Anorgaanilised ühendid süsiniku allikaks (süsihappegaas) o Orgaanilised ühendid o Nende kahe kombinatsioon Energiavahetus (energia-allikad) o Redoksreaktsioonid o Valgus o Teiste rakkude ATP varud Muutlikkus. Bakterirakkudes on suhteliselt vähe mutatsioone, kuid selle kompenseerib kaks eripära: o Kiire põlvkondade vaheldumine 24 o Mutatsioonid avalduvad ka tunnustena (valdav osa) Kõik elutegevusprotsessid kulgevad bakterites 10...100 korda kiiremini kui eukarüootsetes rakkudes. Bakterid on looduses laia levikuga: väiksed mõõtmed, kiire paljunemine, äärmuslike tingimuste talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2
Samuti põhjustavad osoonikihi hõrenemist veel vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstused ja õhukonditsioneerid. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel toimuvad muutused meie taimede keemilises koostises ja nende kasv pidurdub ning aeglustub fotosüntees. Osoonikihi hõrenemine kahjustab inimeste immuunsüsteemi ning ning võib põhjustada nahavähki ning silmahaigusi ja tekivad mutatsioonid. Me saame osoonikihi hõrenemist ära hoida, kui vähendame freoonide tootmist ja kasutamist, kasutame lämmastikväetisi õigeaegselt ning teeme koostööd teiste riikidega (nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987. aastal). 3. Osoonikihi hõrenemine maailmas Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud ise...
G2-faasi-kontrollpunkti läbimine G2 faasi lõpul suunab raku mitoosi. 3. Mis on p53 ja tema funktsioonid inimesel? P53 valk, mille kontsentratsioon tõuseb, kui DNA on kahjustatud: rakutsükkel peatub. TP53 geeni poolt kodeeritud kasvaja supressorvalk inimesel. Reguleerib rakutsüklit ja liiga suurte kahjustuste korral viib raku apoptoosi. Aktiveerib DNA parandamise ensüüme ja blokeerib rakutsükli üleminekul G1/S. TP53 mutatsioonid on põhjuseks rakkude kontrollimatule proliferatsioonile. 4. Mitoosi mõiste, etapid ja millistel organismirühmadel esineb? Üks rakujagunemise viis. Mitoos on raku tuuma jagunemine koos tsütoplasma jagunemisega kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. Esineb ainurakseil, taime- ja loomarakkudes. Mehhanism geneetilise materjali ja tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Toimub organismi kõikides kudedes. Mitoos jaotatakse viide
4. Viljastumises osaleb sugurakk, milles ühte kromosoomi polegi 5. Vanemate sugurakkudel on erinev arv kromosoome, sest nad kuuluvad eri liikidesse(liikidevahelised hübriidid) 6. Keharakkude ühinemine hulktuumsete rakkude teke nt levinud seentel, protistidel ja ka üksikutel loomarakkudel. Genoommutatsioonid rohkem omased seentele ja taimedele, oluliselt vähem loomadel. Mutatsioonide mõju vähendamine 1. Diploidse faasi suurendamine elutsüklis - diploidses faasis mutatsioonid nii kergelt ei avaldu. Bakter on kogu elu haploidses faasis (haplo). Sammaltaim on põhiliselt haploidses faasis. Sõnajalg on rohkem diploidses faasis. Inimene valdavalt diploidses faasis. Evolutsiooni käik. 2. Heterosügootsus rajaneb diploidusel. Heterosügootsuses surutakse retsessiivsed geenid alla. 3. Polügeensus - ühte tunnust määrab korraga mitu geeni. Nt vaimsed võimed 4
Organismide mitmekesisus: Riigid (looma, taimeriik)>Hõimkond>Klass>Selts>Sugukond> Perekond> Liik>Asurkond… Geneetiline mitemekesisus: Asurkonnad, indiviidid, Kromosoomid, Geenid jne 3. Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust? - Geneetiline mitmekesisus suureneb •Mutatsioonide toimel •Sugulise paljunemise käigus rekombineerumise teel - Põhiline varieeruvuse allikas – mutatsioonid - Rekombineerumine – suurendab siiski märkimisväärselt mitmekesisust 4. Millisest kahest komponendist koosneb liigi geneetiline mitmekesisus? Liigi geneetiline mitmekesisus = asurkonna sisene +asurkondade vaheline varieeruvus 5. Missuguseid liigi definitsioone sa tead? Bioloogiline definitsioon – see on grupp tegelikult või potentsiaalselt omavahel ristuvaid isendeid, mis on sigimise mõttes eraldatud teistest samalaadsetest gruppidest.
elektromagnetväljale füsioteraapilised omadused! Saad end oma mobiiliga aidata, kui haigestud ja/või tunned valu ning seda olenemata sellest, kas asud kodus, tööl, reisil või puhkusel. Meditsiinis kasutatakse millimeeter laineid ravimiseks juba aastakümneid. Milline on mobiiltelefoni kiibi Micro Fa tervistav mõju? Töötav e. sisselülitatud mobiiltelefon, millel on mobiilikiip Micro Fa, hoiab ära rakkude mutatsioonid ja vähendab onkoloogiliste haiguste riski Pikaajalisel telefonikõnelusel ei toimu aju eri osade temperatuuri ohtlikku tõusu Võimalik igas olukorras kodus, tööl või turismireisil kõrvaldada häireid organismi töös või ennetada onkoloogilisi haigusi mobiiltelefoni abil Raviefekt saadakse madala intensiivsusega elektromagnetvälja abil ja on ohutu igas vanuses inimestele Ei ole vaja meeles pidada, millal ja kuidas kasutada ning pole ravi unustamise ohtu. Kiip paigaldatakse
Kiirguv energia neeldub nii aine aatomites kui ka molekulides, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusil. Ioniseeriva kiirguse ja eluskudede vahelise mõju võib jagada kolme tüüpi: · füüsikaline vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid · keemiline keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad? Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur
materjali evolutsiooniteooria loomiseks. Tema teooriad olid, et kõik taimsed ja loomsed olendid on arenenud varasematest primitiivsematest olenditest ning, et evolutsioon on loodusliku valiku tagajärg. Galapagose saartel avastas ta, et igal saarel on linnud erineva nokaehitusega, mis olenes nende peamisest toiduallikast. Ta arvas, et on toimunud evolutsioon, mis põhines tugevamate isendite ellujäämisel. Neodarvinistid arvasid, et vanematest erinevad järglased tekivad mutatsioonid tagajärjel. Rakkude jagunemine tagab sama liiki järglaste saamise, kuid muutused rakkudes toovad esile mutatsioonid. Darwin arvas, et elu algas ühest väiksest kuumast veekogust, kus olid olemas kõik elemendid ja loodusjõud, millede koostööl sünteesiti valguühend, millest hakkas arenema rakk. Seal ei tohtinud olla hapnikku ja pidi olema kosmiline kiirgus. Sigmund Freud sündis 1856 Austrias. Ta töötas välja oma psühhoanalüüsi, kus käsitleb alateadvust ja mõttemaailma toimimist
kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutumise korvavad. 51. Autökoloogia uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid 52. Ökoloogiline niss: 1) populatsiooni püsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu 2)liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituutide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt (fundamentaalne põhiniss ja realiseerunud e. tegelik niss) 53. Mutatsioonid: Mutatsioon kromosoomide struktuur või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel. b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid: mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gramm ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused Kunstlik valik e
Aine „Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin“ (ARMP.01.036) KORDAMISKÜSIMUSED Andres Salumets 1. Kromosoomi mutatsioonid sugurakkudes, embrüotes ja lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus
ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Tre...
-on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused
valguerinevusi lugedes määrata lahknemise aega. -ei olene põlvkonna elueast! -eri molekulidel on erinev molekulaarne kell*** 7. Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria *varieeruvus säilib, ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta seda otse (vaid järgmisi põlvkondi) *Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslike muudatuste tulemusena: mutatsioonid, rekombinatsioonid *Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni.
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
deleteerunud Faagide geneetiline kaardistamine – geeni peenstruktuuri määramine Benzeri laboris Põhitulemused: 1) Kõige väiksemaks mutatsiooniüksuseks on üks aluspaar (bp) 2) Rekombinatsioon võib toimuda kahe külgneva aluspaari vahel 3) Lükati ümber varasem seisukoht nagu oleks geen jagamatu ja seega kõige väiksem mutatsiooni ja rekombinatsiooni üksus Faagi T4 rII lookuse geneetiline kaart Lookus koosneb kahest geenist rIIA ja rIIB Osades kohtades toimuvad mutatsioonid sagedamini – kuumad punktid Faagi T4 geneetiline kaart on esitatud rõngasmolekulina, kuigi kromosoom on lineaarne Miks on T faagide geneetiline kaart esitatud rõngasmolekulina? Lineaarse genoomi replikatsioonil jäävad DNA molekulide otstesse üksikahelalised alad, sest DNA süntees toimub ainult 5´- 3´suunas: Geneetiline info lineaarsete DNA molekulide otstest läheb replikatsiooni käigus kaotsi Lahendus:
metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- mürgine suits+ udu
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
o tsüstiline fibroos XD - suguliiteline dominantne Esineb mõlemal sugupoolel, kuid mehed annavad tunnuse edasi ainult tütardele. Ei jäta põlvkondi vahele. o D-vitamiini resistentne rahhiit o normaalne vere hüübimine o normaalne värvide nägemine XR - suguliiteline retsesiivne Esineb peamiselt meestel, jätab põlvkondi vahele o Hemofiilia o Daltonism o Duchenne lihasdüstroofia Y liiteline mutatsioonid Y-kromosoomis. Mehed ainukesed haiguse kandjad. o Viljatus 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutused kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused geenmutatsioonid väike muutus DNA nukleotiidide järjestuses Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: kaod; kahekordistumised; ümberpöördumised; ümberpaiknemised.
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, ...
Teadlased jõudsid järeldusele, et toiduvõrku pidi inimorganismi sattunud kaduvväike kogus mürkkemikaale ei oma ainult toksilist toimet, vaid ka mutageenset mõju. 2.2.1 Mõju inimorganismile Niisamuti nagu radiatsioon omavad ka keemilised mutageenid toimet, mis väljendub inimorganismi somaatiliste ja sugurakkude muudatustes. Arstid teavad, et somaatiliste rakkude väärarengud põhjustavad erinevate kasvajate teket, aga mutatsioonid sugurakkudes põhjustavad tõsiste pärilike muutustega laste sündimisi. Lisaks sellele on teada, et mürkainete stabiilsed ühendid või nende toksilised produktid tekitavad hulga ohtlikumaid tagajärgi kui isegi radioaktiivne kiirgus nende sattumisel inimorganismi. Geneetilised muutused on pöördumatu toimega, see tähendab, et mürgitatud organism toob ilma ainult mürgitatud organismi, kui üldsegi toob. Veelgi hullem on see, et muutusi, mis mürgitatusega kaasnevad,
9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus populatsioonis, võib olla nii kasulik, neutraalne kui ka halb. 11. Geenivool, geenitriiv, looduslik valik Genotüüp on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
