ühendid: sahariidid,lipiidid,valke,nukleiinhappeid 9.Dissimilatsioon on organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10.Valkude süntees 11. Eluslooduse organiseeritud tasemed molekulaarne tasand,rakuline tasand,kude,elund ehk organ,elundkond,organismitasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand 12.Mutatsioon- on muutus raku raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus mutatsioonid jagatakse 3 rühma 1)geenmutatsioonid-need on väikesed muutuised DNA nukleotiitses järiestuses nad hõlmavad tavaliselt geeni siseselt 1 või mõnda nukleodiidi gm tulemusena võivad tekkida uued alleelid , DNA-sse võib lisanduda uus nukelodiidi paar 2)kromosoomimutatsioonid- need on kromosoomide pikkuse ja struktuuti muutused,mida saab jälgida mikroskoobi abil km korral võib mõne kromosoomi lõik kaduma minna või mitmekordistuda. 3)Genoommutatsioonid-on kromosoomide arvu muutused 13
d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist,
Kodominantsus heterosügootides (Aa) üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad (N: verest testitavad nii M kui N antigeen). Mitmealleelsus N: küülikute karvavärvust määrava geen c. Sel geenil on 4 erinevat alleeli: albiino (c), himaalaja (ch), chinchilla (cch), metsiktüüp (c+). Homosügootses (AA;aa) olekus igal alleelil kindel toime karva värvusele. 8. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse uurimiseks. Toime: Nähtavad mutatsioonid muudavad mõnd morfoloogilist tunnust (N:seemnete värvust, tekstuuri). Steriilseteks mut.id takistavad organismi paljunemisivõimet. Letaalsed mut.id kahjustavad organismi elulisi funktsioone. Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida testertüvega ristamise teel. Kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. N: äädikakärbsel on kirjeldatud 2 retsessiivset mutatsiooni. Nii ei saa
Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid Broom-normaaltingimustel vedel aine, mis on pruuni värvusega Br bromo.bromiid
Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe. Tuumareaktor osad peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad, ülesanne juhitav ahelreaktsioon. Sünteesireaktsioonid kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, vaja kõrge temperatuur. Tuumafüüsika rakendusi energia tootmine, isotoopide ainete saamine, sõjategevus, rakettide kütus, meditsiin, arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid, surm, mõõtmine aktiivsus, kiirgus, neeldumine,bioloogiline efektiiv,ühikud Grei, Siivert, Curii. Rad. isotoobid looduses haruldased- sest on jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. Igal keemilisel elemendil on ainult üks stabiilne isotoop, sest neutronite ja prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda. Mõnikord tuum neelab elektronkattest ühe elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron, koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni
Mutatsioonid Downi sündroom Kõige levinum kromosoomhaigus Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel Väliseid sümptomeid on palju(väike pea, kõrvad väiksed,sõrmed lühikesed, suu on poolavatud, kõõrdsilmsus jne.) Esieb ka kaasasüninud südamerike Ravim puudub Edwardsi sündroom Esineb rohkem tüdrukutel 18. kromosoon on kolmekordistunud Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed, puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem sõrmi, jalad väljapoole) Surevad väga noorelt Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton Edwards Turneri sündroom Esineb ainult tüdrukutel Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud või see on kahjustunud Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole pain...
Pärilikkus organismide võime säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus
Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik) Indutseeritud esile kutsutud mutageenide toimel Mutageenid tekitavad vigu DNAs tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse. On ka kasulikke geenmutatsioone:
Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni
Geenikonversiooniks nimetatakse nähtust, kus kahe kõrgelt homoloogse järjestuse vahel toimub geneetilise info vahetamine ühesuunaliselt ilma ristsiirdeta. Geenikonversiooni näol on tegemist olulise faktoriga geeniperekondade ning teiste kõrgelt sarnaste alade evolutsioneerimisel ning homogeniseerimisel. On rekombinatsiooni üks vorme. 1. Geenikonversioon on...(valik vastus, õige: rekombinatsioon + reparatsioon) ???? 2. Kirjelda populatsiooni kui mutatsioonid ja valik on tasakaalus. Populatsioonis püütakse hoida tasakaalu uue kahjuliku alleeli tekkimise ja tema valiku kaudu kõrvaldamise vahel. Kui kahjulikud mutantsed alleelid on retsessiivsed, toimub nende kõrvaldamine populatsioonist seda alleeli homosügootses olekus kandvate isendite kõrvaldamise teel või geenitriivi kaudu. Juhul, kui kahjulik mutantne alleel on dominantne, toimib valik negatiivselt seda alleeli heterosügootses olekus kandvate isendite vastu.
duplikatsioon; translokatsioon; inversioon) Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused 37. Mis on kombinatiive muutlikkus? Kombinatiivse muutlikkuse korral toimub vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. 38. Geenimutatsioonide tekke põhjused ja olemus. Tekkepõhjuse järgi jagunevad mutatsioonid: Spontaanseteks valede nukleotiidide lülitumine sünteesitava DNA koosseisu replikatsiooniprotsessis või lämmastikaluste modifitseerumine hüdrolüütiliste reaktsioonide tulemusel. Reparatsioonimehhanismid korrigeerivad enamiku esialgselt valesti lülitatud nukleotiididest. Mutageenide poolt esilekutsutud ehk indutseeritud mutatsioonideks. Geenmutatsiooni korral on kahjustatud üks geen:
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Komb...
DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on
2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus 4) Pärilik e. geneetiline muutlikkus 5) Mis on mutatsioon? 6) Mis on mutageen ja kuidas neid jaotatakse? 7) Mis on kantserogeen? IV Monogeensed haigused 1) Millised pärilikud haigused on monogeensed haigused ja millest nad on põhjustatud? 2) Mida tähendab uus- või uudikmutatsioon e
Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet.
Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet
mutatsiooniline Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugulisel paljunemisel / Geenm. Kromosoomm. Genoomm. Muutused Muutused Kromosoomide geenide kromosoomide arvu muutus ehituses ehituses Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris ja arvus. Tekivad iseenesest või mutageenide mõjul. Sugurakkudes tekkivad mutatsioonid päranduvad järglastele! Mutageenid mutatsioone tekitavad tegurid. Jagunevad: 1. Bioloogilised mutageenid : viirused, bakterid, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid (nikotiin, kofeiin jt) 2. Keemilised mutageenid:olmekeemia, ravimid, alused, happed. 3. Füüsikalised mutageenid: kiirgused - radioaktiivne, UV- ja röntgenkiirgus. Organismide tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul!
muutus ! Elutõendid: · kivistised · jäljendid · skeleti osad · elutegevuse tagajärjed KÜSIMUSTE VASTUSEID: · liigi isendid on geneetiliselt sarnased · kohastumused tekivad populatsioonides · liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid · geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides · liigilised kohastumused on alati suhtelised · stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist kahjulikud mutatsioonid · liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. · Populatsiooni geneetiline struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus · Mikroevolutsioon on uue liigi teke · Mingil geenil võib populatsioonis olla alleele määramata arv · Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on suguline valik · Geenivool populatsioonide vahel vähendab nende erinevusi · Mürgiastlaga putukad on ereda värvimustriga
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
Variatsiooni kõver aga reaktsiooni normi e. muutlikuse ulatust ja variantide sagedust. Modifikatsiooniline muutlikus on jälgimisel aianduses, põllumajanduses, metsanduses ja mujal. Pärilik muutlikus muudab genotüüpe. Mutatsiooniline muutlikus tekitab mutatsioone, mille põhjusteks on mutageenid. N: kiirgus või kemikaalid. Kui muutused tekivad geeni nukleotiidide järjekorras, või kadumises või lisandumises, siis on need geen mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikus sõltub sugurakkude ühinemise tulemusest. Sugurakkudes on poole väiksem kromosoomide ja geenide arv, kui keha rakkudes. Sugurakkude küpsemisel eelrakkudest , väheneb nende arv 2x. Sellest ka see, et tunnust määrav geen tuleb mõlemalt vanemalt kokku. 5. Geneetika ja meditsiin: - Mitte pärilikud
integriinid ja mitteintegriinid, mis on raku tsütoplasmapoolsed valgud, mille külge kinnitub ECM süsteem), kinnitades rakke basaalmembraanile. Funktsioon: laminiinid on ECMi aktiivseimad komponendid, nende kaudu levivad signaalid. Laminiini retseptorid on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arenemises ja organogeneesis. Peale selle mõjutavad need teiste kudede funktsioneerimist. Lamininopaatiad: mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide tagajärjel; epidermolysis bullosa haigust põhjustab laminiin-5 puudumine (kinnitumise filamentide
Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine. Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Elu evulutsioonis säilivad ka paljud primitiivsed organismitüübid. Peale progressi võib mõnede organismivormide juures aset leida ka ehitusplaani lihtsustumine, regress. Selliseid muutusi põhjustavad alati kk-tingimused loodusliku valiku kaudu.
Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust. Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine. Selle tõttu on võimalus, et artikuleeritud kõne oli olemas juba 500 000 aastat tagasi või ennem. Kõne olemasolu pani aluse sotsiaalsele evolutsioonile ehk inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja
Aeglane individuaalne areng Järglased vajavad hoolitsust pikka aega Puudub innaaeg Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist Homo Sapiens Sapiens Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Neandertaallane ja inimene Inimese areng tänapäeval Teadlaste väitel pole liigi Homo sapiens evolutsioon kaugeltki veel lõppenud Järeltulijaid ootavad uued mutatsioonid Inimeste nahk tumeneb märkimisväärselt, nad muutuvad pilusilmsemaks ja jäävad ilma hammastest Inimese areng tänapäeval Haistmine on tänapäeva inimesel eelkäijatega võrreldes muutunud palju kehvemaks: 72% geenidest, mis vastutavad haistmismeele eest, on muteerunud, kuna muutunud keskkonnas pole inimesel neid lihtsalt enam vaja. Inimese areng tänapäeval Ka hammaste tulevikuväljavaated pole just eriti roosilised. Futuroloogide väitel
Kristiine Algpeus 12c Bioloogia viktoriiniküsimused Lk.107 1. Mis on albinism? Albinism on retsessiivne pigmentatsioonipuue, mida põhjustavad mutatsioonid mitmes geenis. 2. Kuidas kutsutakse melaniinipuudega inimesi? Albiinodeks. 3. Mis on mongoliidele rassile iseloomulik? Mongoliidsele rassile on iseloomulik väike keskmine kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. 4. Millistest inimestest on kõige väiksem aju maht? Kõige väiksem aju maht on inimestest Austraalia aborigeenidel. 5
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Kromosoomhaigused Geenihaigused (kromosoom- ja genoommutatsioonide
Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku t...
- Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed) Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on
Ksenobiootikute toimel võib rakkude paljunemine immuunsussüsteemi kontrolli alt väljuda ning selle tagajärjel tekib leukeemia või lümfoom. Immuunsussüsteemi vastutoime toksilistele ainetele võib avalduda allergiana või ülitundlikkusena. 20. Mis on teratogeensed, mutageensed, kantserogeensed ained? Teratogeensed ained põhjustavad sünnidefekte, mis tavaliselt on tingitud embrüonaalsetest või looterakkude kahjustustest. Mutatsioonid sugurakkudes võivad esile kutsuda sünnidefekte, näiteks Down'i sündroomi. Teratogeneesi mehhanismid võivad varieeruda. Nad võivad olla seotud ka ensüümide inhibeerimisega ksenobiootikude mõjul. Mutageensed ained muudavad DNA-d. Vaatamata sellele, et mutatsioon on looduslik protsess, mis võib kulgeda ka ilma ksenobiootikumideta, on enamus mutatsioonidest ohtlikud. Mutageneesi mehhanismid on kantserogeneesi mehhanismidega üsna sarnased. Kui DNA
kärbse sugu määrava geeniga tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone tal on vähe kromosoome (4 paari) isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatavad teda on lihtne kasvatada laboritingimustes tema paljunemiskiirus on suur, keskmiselt kahe nädalaga annab üks emaskärbes üle 100 järglase aasta jooksul on võimalik uurida ligikaudu 20 põlvkonda Mutatsioon - DNA järjestuses toimunud muutused (Juhuslikud muutused ehk mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) (anti)Onkogeen mutantne geen, mis põhjustab kasvaja teket(takistavad kasvaja arengut) Mutatsiooonid loovad esmase päriliku muutlikkuse ning ilma mutatsioonideta ei saaks toimuda looduslik valik, poleks evolutsiooni ja vaevale elu ennastki MUTATSIOONIDE TÜÜBID Deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad kaduma Duplikatsioon DNA-lõigu kahekordistamine
2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida. 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda. Transgeensete taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
Fenotüüp Hemofiilia Daltonism Autosoomid ja sugukromosoomid Selgita kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu x-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis naine y-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis mees miks esineb meestel suguliitelisi haigusi rohkem kui naistel miks tegi mendel katseid hernestega kt küsimused pärilik ja mittepärilik muutlikkus? kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus geen-, kromosoom- ja genoom- mutatsiooni polüploitsus indutseeritud ja spontaansed mutatsioonid somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid reaktsiooninorm kaksikute meetod downi sündroom mutatsioon mutageen ja kantserogeen (3 näidet) pärilik haigus ja päriliku eelsoodumusega haigus (näited) kuidas võib tekkida pärilik haigus? (2) kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikus?(2) kuidas saab ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? (2) mis põhjustab vähkkasvajaid? kt küsimused mis on bio tehnoloogia? too näiteid selle rakendamisest toiduainete tööstuses, tööstuses
Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenie paiknemises ja kordsuses. See võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ja sellega kaaasneb ka uute geenide eristumise võimalus.
modifikatsioonid b) DNA metüleerimine (metüülgrupi lisamine nukleotiid tsüosiinile DNA järjestuses) Mõisted 2: - Multifaktoriaalsed tunnused tunnus, mis on hääratud rea geneetiliste ja keskkonnafaktorite kombinatsiooniga - Polümorfsus kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1% - Steriilsed mutatsioonid rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni. - Geenide interaktsioon - - Epistaas mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju - Genotüüp organismi geneetiline struktuur - Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA sünte...
-) Heterosügootses olekus dominantse alleeli poolt määratud tunnus avaldub ning retsisiivse alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu. -) Heterosügootide omavahelisel ristumisel on moodustuvas järglaspõlvkonnas fenotüübiline lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1. -) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage
Liik on looduses reaalselt olemasolev organismide rühm, kes sarnanevad üksteisega väga palju. Populatsiooni kuuluvad organismid, kes kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Liigid võivad asetseda laiali üle Maa, populatsioon asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse
Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv) 3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid Ül. 5 Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist? Ristumisbarjäär Ül. 6 Kuidas nimetatakse hobuse ja eesli hübriidi? Muulaks Ül. 7 Seleta lahti, mis juhtub kui koer ja hunt saavad lapse? Neil tuleb viljatu järglane. Ül. 8 Miks putukatel esineb genitaalide mittesobimatus? Sest nende genitaalid on moodustunud välisskeletti materjalist kitiinist, seetõttu jäigad. Küsimused 1. Mis on süstemaatika ühik? 2. Nimeta eluslooduse klassid + näide 3
Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast. Kõige teravam toidukonkurents on hariliku kärnkonna ja kõre kulleste vahel. Neljandaks oluliseks ohuks on Inbriidingu depressioon e lähisuguluses olevate isendite omavaheline ristumine.Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad genotüüpide tasakaalu muutumisest tingituna avalduma mutatsioonid. Selline olukord kahandab asurkondade elujõulisust. Peamiseks ülesandeks on säilitada ja taastada kõre olemasolevaid elupaiku, et liiki säilitada. Tuleks eemaldada võsa ja roog, et tagada avatud maastik. Peaks rajama veelompe ja olemasolevaid liigsest mudast puhastada ning süvendada. Kõrele on eluliselt tähtsad ühenduskoridorid(kõre liikumisteed), mis tuleks hoida avatud. Viimasel ajal on populaarseks saanud ka kõretalgute korraldamine. Talgutel tutvustatakse
Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naiste sugukromosoomid on XX ja mehe omad XY. Inimese geene, mis paiknevad X kromosoomis, nimetatakse suguliiteks. Kõigil organismidel esineb geneetiline ja modifikatsiooniline muutlikkus. Geneetiline muutlikkus jaotub kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Eristatakse geen-, kromosoom-, ja genoommutatsioone. Keskkonnategureid, mis tekitavad mutatsioone, nimetatakse mutageenideks. Valdav osa mutageene on ühtlasi kantserogeenid. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel teel, somaatilised mutatsioonid aga vegetatiivsel paljunemisel. Modifikatsioonile muutlikkus on mittepäralik ja seda põhjustavad mitmesugused keskkonnategurid. Inimese haigestumine on tingitud kas pärilikkusest, keskkonnateguritest või mõlema koostoimest. Vastavalt sellele eristatakse pärilikke ja mittepärilikke ja päriliku eelsoodumusega haigusi. Vähkkasvajaid põhjustavad
Soo määramine 1. Keskkond · Krokodillid 2. Geneetiliselt · Inimesed · Määravad soo sugukromosoomid · Mehel X ja Y kromosoomid · Naisel kaks X kromosoomi I XY x XX Gameedid XY XX II XX XX XY XY · Inimese sugu määratakse viljastumishetkel spermis sisalduva sugukromosoomi poolt Suguliitelised haigused · Geenides võivad esineda mutatsioonid · Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides nim neid suguliitelisteks · Tulevad vigastest geenidest sugukromosoomides · Eristatakse: Xliitelised pärilikud haigased Yliitelised pärilikud haigused · Xliitelised retsessiivsed haigused Hemofiilia(vere hüübimatus); daltonism(värvi pimedus); kanapimedus(pimedas ei näe); Duchenne lihasdüstroofia(lihased hakkavad taandarenema) Haigestuvad enamasti mehed Tekivad retsessiivsest viljastumisest
tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Muutlikkus organisimi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus jaotatakse: - pärilik muutlikkus ehk geneetiline muutlikkus - mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline muutlikkus Pärilik muutlikkus pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides. Pärilik muutlikkus jaotatakse: - kombinatiivne muutlikkus - mutattiivne muutlikkus Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga. Kombinatiivne muutlikkus vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. - meioos - viljastumine Esineb kõikidel suguliselt sigivatel organismidel.
(langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses. Pärilikud haigused jagunevad: 1)Geenihaigused(geenmutatsioonide tagajärjel). Geenihaigusi tekitavad defektsed geenid,kas üks (monogeenne pärilik haigus) või mitu (polügeenne pärilik haigus).
Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3.Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega o 4.Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt
ÖKOLOOGIA - Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga - Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks Ökoloogilised tegurid jagunevad: 1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluli...
Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale? Neeldunud doos 0,002 Gy HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv (ekvivalentdoos) Efektiivdoos maksale: WT=0,05 E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45 Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi? Nimeta suurimaid tuumaenergia tootjaid, kanna kaardile? Oska tuua näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele? Kus paikneva...
Kui erinevused on piisavalt suured, võib seda populatsiooni määratleda omaette liigina. Liigiteke on küllaltki aeglane protsess. Kui eelnevast liigist tekkinud liik satub ühele levialale eelneva liigiga võivad nad taas ühte sulada või jätkata eksisteerimist erinevate liikidena. Teisel juhul on nende ristumisel sündinud hübriidid viljatud, mis väldis liikide välja suremist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimstega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
