Arenemine käib ainult muutumise kaudu. Kui regulatsioonid on liiga jäigad, ei saa ka muutumist toimuda. Selline hälve on ka arenguks selgelt hädavajalik. Bioloogiline näide: käib paljunemine, millega muutub genotüüp (aeglaselt, aga kohati toimub ka tugevaid genotüübi muutusi). Tekivad mutatsioonid, mille tagajärjeks on surm tavaliselt. Kui temast ka tuleb isend, siis selline, kes järglasi ei anna. Selleks, et praegune keeruline indiviid olla saaks, pidi toimuma palju mutatsioone. Kui neid mutatsioone poleks toimunud, siis oleksime ainuraksed. Kui õnnestuks inimeste käitumist 100% reguleerida, et mingeid rikkumisi ei oleks, siis seal ühiskonnas paremaks minna ei saaks. 2. Paratamatult kriminaliseerimisel vahepeal eksime ja kohtame kriminaliseeritud tegude hulgas tegusid, mille toimepanemine tegelikult on ühiskonnale kasulik. Kui õnnestuks kuritegevus 100% mahasuruda, suruksime maha ka selle kuritegevuse, mis on kasulik. On olemas kurjategijad, kellel
§ Transposoonide insertsioon (sisse viimine) põhjustab geeni lineaarse organisatsiooni muutuse läbi geeni inaktivatsiooni. § Trasposoonid on üheks olulisemaks ravimiresistentsuse levikufaktoriteks. Mikroorganismide muutlikus § Modifikatsiooniline muutlikus ainult fenotüübis, olemasoleva reaktsiooninormi piirides. § Mutatsiooniline muutlikus seotud DNA primaarstruktuuri muutustega, rakku ei tuua infot väljastpoolt. Enamus mutatsioone on kahjulikud, mõningad on neutraalsed ja väga väike osa on kasulikud! § Kombinatiivne muutlikus muutused DNA primaarstruktuuris, rakku tuuakse uus geneetiline informatsioon väljast. Eluslooduse kaks info levitamise strateegiat § Elusorganismides esineb kaks info ülekande strateegiat vertikaalne ja horisontaalne. § Vertikaalne ülekanne informatsiooni ülekanne toimub põlvkonnalt põlvkonnale. § Horisontaalne ülekanne ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite
Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla nähtavad ehk nad muudavad fenotüüpi, steriilsed ehk organism, kellel esineb mutatsioon ei saa järglasi ning letaalsed ehk elujõulist organismi ei arene. Haploidses mutatsioon avaldub koheselt Diploidses mutatsioon avaldub dominantses olekus või on retsessiivne ainult homosügootses olekus. Dominantsed mutatsioonid kõrvalduvad kiiresti, enamus mutatsioone populatsioonis on retsessiivsed 74. Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas mõjutavad erinevat tüüpi punktmutatsioonid geeni poolt kodeeritud polüpeptiidi funktsiooni? Punktmutatsioonid asendusmutatsioonid, kus aluspaar DNA järjestuses asendub teise aluspaariga või insertsioonid ja deletsioonid ühe või mõne nukleotiidid ulatuses
tekstuuri). Steriilseteks mut.id takistavad organismi paljunemisivõimet. Letaalsed mut.id kahjustavad organismi elulisi funktsioone. Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida testertüvega ristamise teel. Kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. N: äädikakärbsel on kirjeldatud 2 retsessiivset mutatsiooni. Nii ei saa testida dominantseid mutatsioone, sest dominantne alleel avaldub nii või teisiti, hoolimata, millist mutatsiooni kannab ristamisse võetav testertüvi. 9. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus & ekspressiivsus. Kk: sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud produktid võivad olla erineva temperatuuri tundlikkusega. Inimestel: Fenüülketonuuria (PKO) retsessiivne haigus, häiritud ah. metabolism.
tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. · Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks · Valik- · Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. · Looduslik valik- iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste
kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) – muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. Looduslik valik- iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide
Nt nägemisprobleemid, eelsoodumused mingile vähile jms. On tehtud katseid mardikatega, mille tulemusena selgus, et kunstlikku valikut pole võimalik lõpmatuseni rakendada; looduslik valik sekkub mingist hetkest vahele. Inbriiding e lähedalt suguluses olevate isendite ristamine. Võib toimuda järglaskonna nõrgenemine. Nt taimedel iseviljastumist rakendades suureneb kiiresti homosügootsete järglaste aste, mis omakorda soodustab kahjulikke mutatsioone kandvate rets. alleelide avaldumist. Inimeste puhul nt teatud kogukonnad ja hõimud, kus abiellutakse ja saadakse järglasi lähisugulastega. Tulemusena on lapsed väärarenguga. Ka nt albinismi esinemine mustadel: seotud mutatiivsete geenidega, mille alleelid heterosügootsetel vanematel varjatult esinevad, ent lapsel homosügootsesse olekusse satuvad (= tunnus avaldub). 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta,
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
elektrostaatilise ühiku elektrilaengut (1,61 x 10 12 ioonpaari grammi õhu kohta). See vastab absorbeerunud energiahulgale 83,8 ergi. Kasutatakse veel ühikuid “rad” ja “rem” mis vastavad mõlemad adsorbeerunud energiahulgale 100 ergi grammi kohta vastavalt kas igas keskkonnas või inimorganismis. 4. Bioloogiline toime ja rakendused meditsiinis. Oma ioniseeruva toime tõttu radioaktiivsus kahjustab elavaid organisme. DNA (sellest edaspidi) kahjustused põhjustavad mutatsioone , mis viivad kasvajate ja sünnidefektide tekkele. Radioaktiivsuse toime elavale sõltub doosi suurusest ja sagedusest, radiatsiooni tüübist ja tema allika asukohast (kas keha sees või väljas). Välise emisiooni puhul on kõiege ohtlikumad kiired, organismisisese emissiooni puhul on kõige ohtlikumad kiirgajad. Looduses esineb paratamatult radioaktiivsuse foon (nn. looduslik foon), mille peamiseks põhjustajaks on radoon massiarvuga 222, mis
piires konserveerunud järjestuse elemendid, mis koosnevad lühikestest lõikudest, aga need lõigud peavad olema kindlas järjestuses. Pööratud geneetika – järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Otsib 4 funktsiooni muutust järjestuse muutmise tulemusel ja funktsioone olemasolevatele järjestustele Tavaline geneetika – otsib mutatsioone funktsiooni muutuste kaudu. DNA järjestuste võrdlemine on aluseks molekulaarsele evolutsiooniteooriale – eksonid ei varieeru (loodusliku valiku tõttu) ja intronid varieeruvad suuresti. Makromolekulide struktuur Geneetiliselt kodeeritud makromolekulid – nukleiinhapped ja valgud – on polümeerid, mis koosnevad väikesest arvust monomeeridest. Monomeerid sisaldavad identset osa, nad on omavahel ühendatud ja moodustavad polümeeri selgroo. Selgroo küljest
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). 2.millised on keskkonnastrateegia 2010.aasta põhimõtted. Põhimõtted Sisu lühikirjeldus keskkonnahoidlikkuse
Kui me tahame kujutada inimese genotüüpi – st tema alleelide kombinatsiooni, siis dominantse homosügoodi genotüüp oleks AA ja retsessiivse homosügoodi genotüüp aa. Heterosügootsel indiviidil esinevad aga ühes homoloogiliste kromosoomide paaris erinevad alleelid: üks dominantne ning teine retsessiivne (Aa). Sügootsuse mõju praktikumi kontekstis- 134. Polümorfismi/mutatsiooni erinevus. Mutatsioon on organismi DNA (või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks - looduslik valik kõrvaldab pikapeale ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldaseima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu
kodanikel majad on ehitatud mahajäätud kaevandusaladele või kaevanduspinnast on kasutatud täitematerjaliks, UV kiirgus eeskätt ohustab pindmisi rakke, tugev elektromagnetkiirgus mitte kodumasinad, mobiiltelefonid kõrgepingeliinide kaitsetsooni ehitatud majad, mittetäielikult põlemisel (utmisel) tekkivad produktid ja tahmaosakesed. Supermutageen mutageen, mis igal juhul põhjustab mutatsioone. Lämmastik ja fostori orgaanilised tsüklilised ühendid, mida kasutatakse uurimistööks. Keemiarelvad Vietnami sõjas kasutatud diefoliante, mis sunnib taimede lehti langetama. Kanserogeen mutageenide erivorm, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Geenmutatsioonid: Muutused DNA nukleotiidses koostises, mis haaravad tavaliselt ühe nukleotiidipaari. Sünonüümmutatisoonid. Olemuselt saab jagada: 1) nukleotiidipaari kadumine 3) kahekordistumine
UV-B ja UV-C on toimelt sarnased, aga UV-C on tugevam, kuna DNA neelab seda lainepikkust tugevamini (neelamismaksimum). Selle toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate T-aluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid, mis takistab DNA transkriptsiooni ja replikatsiooni. Vigutegevad DNA polümeraasid suudavad 50 seda aeglaselt sünteesida, aga kopeeritavasse ahelasse on sisestatud mittekomplementaarsed nukleotiidid, põhjustades mutatsioone. Fotoreparatsioonisüsteem- fotolüaas ja VALGE VALGUS- lagundab tümidiindimeerid, taastades normaalse olukorra. Peale kiiritamist rakke hoida pimedas tekib rohkelt mutatsioone. Rakkudes eksisteerivad ka pimedas töötavad (valgustamisest sõltumatud) DNA reparatsioonimehhanismid: näiteks NER (nucleotide excision repair), milles teatud valgud tunnevad ära kahjustatud (näiteks ka tümidiindimeeridega DNA) ja seostuvad sellele. See algatab protsessi, milles kahjustatud
homoloogiaga lõigud valgu geenide võrdlemisel. Valkudes on järjestuse motiivid, perekondade piires konserveerunud järjestuse elemendid, mis sageli koosnevad lühikestest lõikudest, aga need lõigud peavad olema kindals järjestuses. Näiteks DEAD motiiv on omane RNA (ja vahel ka DNA helikaasidele). Järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Siit tuleneb pööratud geneetika. Tavaline geneetika otsib mutatsioone funktsiooni muutuse kaudu, siis pööratrud geneetika otsib funktsiooni muutust järjestuse muutmise tulemusel. Teiselt poolt otsib ta funktsioone olemasolevatele järjestustele. DNA järjestuste võrdlemine on aluseks molekulaarsele evoltusiooniteooriale. Näiteks tuleb tuua eksonid, mis ei varieeru kuigi suures ulatuses ja intronid, mis on suure järjestuse varieeruvusega. Oletatavasti hoiab eksonite järjestusi varieerumast looduslik valik.
endonukleaasina. Chi sait inaktiveerib RecBCD eksonukleaasse aktiivsuse ning edasi käitub RecBCD kompleks ainult kui helikaas. RecA valgu abil moodustub dupleks homoloogilise alaga. Tekib "Holliday" struktuur kus DNA ahelad on risti. Kuna "Holliday" riststruktuur liigub helikaaside RuvA ja RuvB toimel edasi, võivad moodustuda dupleksid uuesti sünteesitud DNA ahelate vahel, mis ei ole veel metüleeritud. Sellistes regioonides on rohkem mutatsioone, kuna metülatsioonist sõltuv DNA "mismatch" reparatsioon ei toimi. "Holliday" struktuuri lahutab hiljem RuvC ning replikatsioonikahvel saab edasi liikuda. NHEJ nonhomologous end joining Kui bakterirakus on vaid üks kromosoomikoopia, ei saa kaksikahelalisi katkeid HR teel parandada. SOS mutageneesi tulemusena DNA ahelast vigu ei kõrvaldata, vaid jätkatakse vigaderohket DNA replikatsiooni. Vigaderohkel DNA replikatsioonil osaleb UmuD2'C kompleks. Kui replikatsioon peatub vigase
Aerosoolide kasutuse piiramine kasutatavad freoonid ja 2.tööstusest, Maale jõudev liigne UV- kiirgus 2. Osooni mittelõhustuvate ainete transpordist ja mineraalväetistest vabanev hävitab elu: kasutamine külmutusseadmetes lämmastikoksiid lagundavad Maad 2. Elusorganismis kutsub esile 3- Lämmastikväetiste kasutamise ümbritsevat osooonikihti mutatsioone piiramine 3. Häirub taimede fotosüntees 4. Põhjustab inimesel haigusi nt. nahavähki Globaalne soojenemine. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on veeaur(62%), CO2 1.Kliima soojenemine. 1.Kasvuhoonegaaside tekke
............................................................................................................................. Mutatsioon B: ............................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... Nimetage üks mutageen ...................................................... Enamus mutatsioone on organismile kahjuliku mõjuga. Selgitage, millistel juhtudel mutatsioonide kahjulik mõju ei avaldu. 1) ................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................... 2) ..............................................................................................
ellujäämiseks ja sigimiseks. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageen mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Kunstlik valik e selektsioon. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Teadlik valik tehakse omale meelepäraste tunnustega taimede või loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsetega suurema saagi või toodangu saamiseks
säilitavad oma funktsiooni. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise (N: Imetaja maksa regeneratsioon - ei kasvata uut sagarat, vaid suurendab teisi sagaraid ) Vananemine ja mis seda põhjustab? Vananemine on elamiseks ja paljunemiseks vajalike füsioloogiliste funktsioonide ajast sõltuv mandumine/allakäik. Vananemist põhjustab: 1. Mutatsioonid DNA reparatsioonimehhanismides. Mutatsioone põhjustavad enamasti kiirgus ja hapniku reaktiivsed vormid (ROS). 2. DNA replikatsiooni seiskumine telomeeride vigastamise tõttu, sest siis aktiveerub p53, mis peatab rakutsükli 3. Insuliini signaaliraja suurem aktiivsus 4. Kromatiini modifikatsioonid. Sirtuiin-geenid vaigistavad kromatiini ja seeläbi takistavad vananemist. DNA ahela katkete korral peavad Sirtuiinid
out) või allasurutud (knock-down). 12. Geeniteraapia inimesel Reproduktiivne ja terapeutiline kloonimine. Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend. Terapeutilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid. 13. Pöördgeneetika pöördgeneeetika (ingl. Reverse genetics)- Geneetilise uurimise viis, mispuhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada selles geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine. 14. Transgeensed putukad Roosa puuvillakoi (Pectinophora gossypiella) tõrjeks kasutatakse transgeenset putukakindlat puuvilla või viiakse populatsiooni modifitseeritud (allareguleeritud) kasvuregulaatoriga edukamalt paljunevad putukad. Malaariasääsk 2010, aretati malaria-resistantsed moskiitod (WTO: 2008.a. malaaria tappis maailmas 1 miljon inimest)
.............................................................................................................................. Mutatsioon B: ............................................................................................................................. .................................................................................................................................................... Nimetage üks mutageen ...................................................... Enamus mutatsioone on organismile kahjuliku mõjuga. Selgitage, millistel juhtudel mutatsioonide kahjulik mõju ei avaldu. 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................
Kriidi lõpus surid nt dinosaurused. Asteroid Mehhiko lahte ja selle plahvatuse tulemusel moodustus Jukatoni ps, mis moodustus merest ülesküntud lubjakividest. See tõestus on kaudne, kuid üsna kindel. Trilobiidid nende liigitekke kiirus oli kiire, kuid eluiga lühike. Õisloomad (korallrahne), okasnahksed (merisiilikud), nende tekkekiirus aeglane, kuid elavad kaua. Arvatavasti genotüübiga seotud omadus mutatsioone edukalt parandada, teistel aga strateegia, kuidas paremini kohastuda ja kõik mutatsioonireparatsioonid on vähe arenenud. 38. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Dominantsuse diversiteedi kõver graafik, kust on võimalik välja lugeda mõlemat diversiteedi komponenti (liigirikkus ja ühtlus). Ohtruse järjekorras kantakse liigid x teljele. S liikide arv koosluses ja y-teljel on log-ohtrus
nukleotiide. H ja L ahelate kombineerumine Somaatilised hüpermutatsioonid- Toimuvad põrnas ja LN-des (eelnevad kolm protsessi toimuvad luuüdis). B- raku rekombineerunud DNA ahela V piirkonda tekitatakse punktmutatsioonid (single nt mutations). Suureneb Ab ja ag vaheline afiinsus (seondumise tugevus). Ensüüm AID (activation induced cytidine deaminase) tekitab mutatsioone. Eelis: tekitab lisa mitmekesisuse CDR3 hüpervariaablis regioonis Puudus: võivad tekkida paardumata nukleotiidid, lugemisraam võib minna katki. 11. Monoklonaalsete antikehade valmistamise põhimõte ja kasutamine teraapias. Milline peaks olema edukas ravim? Monoklonaalne antikeha on antikeha, mis on produtseeritud ühe raku või rakuliini poolt, mis on ühest rakust arenenud. On identsed ja omavad unikaalset aminohappe järjestust, kasvavad identselt. Reageerivad vaid
eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele. Ravi ja protseduure tehti 18. saj-19. saj algus vähe, eesmärgiks oli valude vähendamine ja elukvaliteedi tagamine. Haiglal ka 19. sajandil oli tugev sotsiaalne roll - aidata vaeseid. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks. 7.LOENG Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja natsimeditsiin) avastati geenid, kromosoomid. märgati mutatsioone. lamarkism andis hoogu hügieenile ja kehakultuurile. mendeli seadused pidasid paika. nähti võimalusi, kuidas sünniks vaid parimate omadustega järglased jne. avastati pärilikud haigused. no ja siis sellega hakkas kaasas käima ka kogu eugeenika krempel, mille kohaselt need ''ebaväärtuslikud'' olid halbade geenidega ja pidid hävitatama. christian nasse seletas hemofiilia pärandumismehhanismi. baer avastas munaraku.
praegugi inimpopulatsioonis aktiivne? Nimeta selle alarühma kolm enim kirjeldatud mobiilset elementi. Retrotransposone liigitatakse viiruslikeks ja mitte viiruslikeks, mitteviiruslikud on praegugi aktiivsed. Suurimad rühmad neist LINE, Alu, Sva elemendid. 40. Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Puudub ühene vastus. Aktiivsed transponeeruvad elemendid põhjustavad erinevaid mutatsioone, mis võivad olla kahjulikud, kui mõnikord ka kasulikud, sest võisid evolutsiooniliselt tuua kaasa kasulikke kohastumisi (DNA duplitseerumis ja ümberkorraldusi).LINEd võivad olla eellasteks telomeraasile ning võisid mängida suurt rolli immuunvastuse spetsiifika välja kujunemisel. 41. Milleks rakutuuma olemasolu hea võiks olla? Rakutuuma olemasolu võib hea olla selleks, et transkriptsioon ja replikatsioon
Morgani seadus - ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mükoplasma - väiksemõõtmeline bakter (0,1...0,3 m) bakter, mis võib põhjustada inimeste hingamisteede haigusi. Mükoriisa - ehk seenjuur on seene ja taimejuure kooseluvorm, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükotoksiin (seenetoksiin) - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mutageen - mutatsioone tekitav tegur võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant - päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Mutatsiooniline muutlikus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris. Mutatsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t.
teiste organismide genoomidega varieerub suuresti, seost genoomi suuruse ja organismi keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui LTR-tüüpi ja mitte-LTR-tüüpi (LINEd ja SINEd)) ning klass II ehk DNA transposoonid. Evolutsiooniline tähtsus. Transpositsioon võib esile kutsuda mutatsioone ja geenide duplikatsioone. 6. Kuidas tekkisid pseudogeenid? Eellasgeeni korduvate duplikatsioonide tulemusena, samas on aga evolutsiooni käigus lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi tulemusena rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA
Järgneb lüütiline tsükkel. 4 erinevust T4 ja Mu vahel T4 on keerulisema ehitusega. Mu mõõdukas faag, lüütilise tsükli ja lüsogeense staadiumiga. Mu transponeerub suvalistesse kohtadesse bakteri kromosoomi ja põhjustab seal oma genoomi replikatsiooni käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi. Mu faagi välja tulekul haaratakse faagi genoomiga kaasa ka külgnevat DNAd. Mu faagiga nakatunud bakterid sisaldavad palju erinevaid mutatsioone. T4 nukleiinhape on modifitseeritud, kaitsmaks teda faagi-spetsiifiliste nukleaaside ja rakuliste restriktaaside eest. Struktuursed osad (pea, saba, fiibrid) moodustuvad teineteisest sõltumatult. Infektsiooni tagajäjel inaktiveeritakse raku geenide transkriptsioon ja translatsioon. Vastavalt avaldumise ajale klassifitseeritakse geenid: varajased, keskmised ja hilised geenid. Levioni geenid: kapsiidivalk, RNAst sõltuv polümeraas, replikaas, lüüsivalk, A-valk (antiretseptor)
diferentseerumisele. Misregulationit seostatakse kasvaja tekkega – suur proliferatsioon Beeta-kateniini kontsentratsiooni tõus (mutatsioon, Wnt ligandide rohkus, inhibiitorite kadumine jne) 121. Mitme-etapiline kasvajateke käärsoole kasvaja näitel. 1) vt tüviräkud sooled – tüviraku nišš, toimub muutus DNAs (nt metülatsioon), Tuumor- supressorgeen muteerub 2) Muteerunud tüvirakk liigub hattude suunas – tekib polüüp 3) Adenoom – mutatsioone tekib juurde, nt onkogeen aktiveerib; angiogenees 4) Kartsinoom – pahaloomuline, kasvab suuremaks 5) Metastaasid? 122. Millised faktorid ja protsessid soodustavad kasvaja teket, arengut ja kasvu? Vähenenud apoptoos, suurenenud jagunemine, telomeraasi sünteesimine (et vältida raku vananemist), et vähendada replikatiivset vananemist (kuna jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel.
elamiseks. Erand: spooride abil paljunevad aind aktrnomütseedid. 4. Suhe hapnikuga: · Aaeroobid, hapnik on nende jaoks mürk. Nt. Põhja, muda bakterid · Aeroobid, kasutavad hapniku hingamiseks, elavad naha pinnal vees jne. · Vahepealsed, neid on väike rühm. Võivad elada hapnikuga ja hapnikuta. Bakterid võivad ka teisi oksüdeerijaid peale hapniku. Nt: SO4(astmel-2) 5. Muutlikus, võrreldes päristuumsetega on mutatsioone päristuumsetel vähem. Põhjus: avalduvad kõik mutatsioonid ja põlvkonnad vahelduvad kiiresti. 6. Ainevahetus · Autotroofid nt. FS-d kemosünteesivad · Heterotroofid nt. Saproobid, sümbiondid, patogeenid Ainevahetuse kiirus on 10-100 x kiiremad kui päristuumsetel Inimene ja bakterid: Bakterhaigused · Nakkusviisid: · Aerosoolne: tuberkoloos · Toit/jook: salmoneloos, düsenteeria · Siirutajad: borrelioos, erlihhioos
4) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e. suguline valik. Keskkonnas hea kohanemisvõime tagavate omadustega isenditel on suurem tõenäosus anda hea ja rikkalik järglaskond. Halvemad (vähem kohased) omadused kaovad ajaga, kuna nende kandjad ei ole paljunemises edukad. Head pärilikud omadused saavad selle passiivse valiku kaudu iga põlvkonnaga tavalisemaks, halvad aga kaovad. Kuna geenides toimub kogu aeg väikesi juhuslikke muutusi mutatsioone, saab looduslik valik aeg- ajalt uusi omadusi edasi töötamiseks. Suurem osa uuendustest pole organismidele head ja kaovad valiku kaudu. Mõni üksik geneetiline muutus võib aga olla positiivne ja saab looduselt eelistuse. Iga põlvkonnaga muutuvad need omadused tavalisemaks. Kohastumine toimub selle läbi, et paljud väikesed positiivsed muutused kogunevad. Endla Reintam, 2008/2009 47 Kunstlik valik e
- Eutroofne üleliigne taimetoitainete(N ja P ühendid) sisaldus soodustab veetaimestiku vohamist - Bakterid, viirused, kunstlikud hormoonid- olmereovetega, loomheidetega jne. - Keemilised reoained o Toksilised mürgised ained, kahjustavad inimese tervist sissehingatuna, neelatuna või naha kaudu. o Ohtlikud ained ohustavad inimese tervist või keskkonda. o Kantserogeensed ained vähki tekitav. o Mutageensed ained mutatsioone tekitav, geenide muutusi põhjustavad. o Teratogeensed ained põhjustavad loodete väärarendeid. Leviku mehhanism: Levinuna õhu, tuule vooludena hingatakse sisse, imenduvad naha kaudu ja neelatakse. Lahustuvad ja levivad vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu. Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla. 3.4 Inimmõju keskkonnale ja selle vältimise teed
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
Et muldkatte kui kasvukeskkonna omadused oleksid elukeskkonnaks sobivad, tuleb muldkatet kaitsta negatiivsete kõrvalmõjude eest. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e. sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Muutlikkus organismide omadus milleski eellastest erineda. Mükoriisa e
aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975). Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi. 12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid? Elusloodus on jaotatud viide riiki- Animalia (loomad), Plantae (taimed), Fungi (seened), Protista (protistid), Monera (bakterid). Need riigid on inimese loodus ehk kunstlikud.
2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus – selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. Partenokarpa – olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 38. Süstemaatika põhiühikud. Suurte taksonite taksonväärtuse varieeruvus. 39. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga
2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod
fragmentide sedastamist hübridisatsiooniga. Nukleiinhapete sekveneerimine ja ensümaatiline restriktsioon SEKVENEERIMINE on meetod, mille puhul määratakse nukleiinhappe täpne nukleotiidne järjestus. Sekveneeritud mikroorganismi nukleiinhappe lõigu järgi saab: (1) avastada ja klassifitseerida seni tundmatuid mikroorganisme; (2) identifitseerida juba tuntud mikroorganisme ja nende alavariante; (3) leida mutatsioone ja hinnata nende seost fenotüübiliste tunnustega; (4) hinnata erinevate mikroorganismide tüvede omavahelist seotust. NUKLEIINHAPETE ENSÜMAATILINE RESTRIKTSIOON pole nii täpne meetod kui sekveneerimine. Samas on restriktsioonanalüüs oluliselt odavam ja kiiremini teostatav. DNA ensümaatiliseks lõikamiseks kasutatakse endonukleaase e. restriktsiooniensüüme. Iga ensüüm tunneb ära kindla nukleotiidse järjestuse, mille pikkus on tavaliselt 4 kuni 8
uurimisega tegeleb koguni paleontoloogia eriharu – ihnoloogia. Käitumise evolutsiooni uurimisega seonduvad järgmised põhiküsimused: • kas käitumisel on piisav geneetiline tagapõhi, et bioloogiline evolutsioon saaks üldse toimuda? • millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid? • milline on olnud mingi konkreetse käitumise evolutsiooniline areng ehk fülogenees? Käitumise geneetika uurimisel püütakse selgitada, kuidas erineb omavahel mingi geeni erinevaid variante või mutatsioone omavate isendite käitumine. Juba esimestest uuringutest peale on selgunud, et geenide mõju käitumisele võib olla väga mitmekesine. Vaatleme neist mõnda. • Üks geen mõjutab üht konkreetset käitumismustrit • Üht käitumismustrit mõjutavad mitmed geenid • Üks geen mõjutab mitut käitumismustrit Need ja paljud teised uuringud on näidanud, et (a) käitumisel on oluline geneetiline tagapõhi ja et (b) populatsioonides on piisavalt käitumise geneetilist varieeruvust
kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Partenokarpa-olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili-banaanid, pirnid, seemneteta viinmarjad. 3. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki- loomad, taimed =ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3- loomad, seened, taimed=ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5)- loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused)- eluvormi meetod d) 5- loomad, seened,
inimese eluea kestel, lisaks, et pärilikkus võib tähendada vaid eelsoodumust teatavateks haigusteks. 1820. aastal seletas saksa arst Christian Nasse (1778-1851) hemofiilia (veritsustõve) pärandumismehhanismi (Nasse seadus). 1876. aastal leiti, et samamoodi pärandub daltonism. Taimehübridiseerija Joseph Koelreuter (1733-1806) märkas, et hübriid omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõuetumad, märkas ka mutatsioone. Oli sisuliselt Mendeli eelkäija. Kaasaegse geneetikateaduseni jõutigi läbi taimede hübriidimise (eksperimentaalne ristamine läbi kunstliku tolmendamise). (Kuivõrd need ristandid olid teinekord elujõuetud, said tuge teooriad, mis eitasid nn rasside segunemist Gobineau, Hitler, jt). G. Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi hübridiseerimise. Mendel avaldas oma töö juba 19. sajandi keskpaiku (1865, trükis 1866),
evolutsiooni hoopis kiirendanud. On ju viimased paarkümmend tuhat aastat olnud inimeste elus tormiliste muutuste aeg: on kogetud paljusid uusi haigusi, üle mindud põllumajanduslikule dieedile, kohanetud linnaeluga, omandatud pikem eluiga ning harjutud istuva eluviisiga. Kõik see on tekitanud lausa põletava vajaduse kiirete evolutsiooniliste muutuste järele. Sel perioodil on inimkond suure kiirusega fikseerinud või fikseerimas mutatsioone, mis küttimise ja koriluse ajastul oleksid olnud kahjulikud või vähem kasulikud. Tänu rahvaarvu meeletule kasvule on ka mutatsioonide tekkesagedus paljukordistunud. Seega, inimese evolutsioon on seoses tsiviliseerumisega edenenud enneolematu kiirusega. Näiteks mõned rahvakillud on omandanud võime ka täiskasvanuna seedida laktoosi ehk piimasuhkruid, millega ükski teine imetaja enne inimest hakkama ei saanud. Selle vajaduse
Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja
läbilõikamise teel- eraldasid 2 HF-i järjestust • Tulemused: – oluline suuraju ja hüpofüüsi arengu seisukohalt Epileptiline aktiivsus ↓. IQ ja mitmete NP testide tulemused paranesid • kirjeldatakse 4.erinevat tüüpi mutatsioone, mis erinevad ka fenotüübilt, Paradoks: kuidas HF ühenduste kahjustamine ei oma otsest kahjustavat mõju psüühilistele • heterosügootsetel indiviididel on kliiniline pilt kergem kui homosügootidel funktsioonidele ??? Septo-optilise düsplaasia (SOD)
informatsioon, kuna geenide omavahelisi kombinatsioone ei saa olla siiski lõpmatult palju, sest geenide kombinatsioonide varieeruvus lihtsalt väheneb. Liigi genofondi vaesumine sõltub ajast ja ka isendite paljunemiskiirusest. Liigi genofondi vaesumise tõttu pole isendite järglased enam unikaalsed ( s.t. ainulaadsed ), sest nad sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide ( põlvkondade ) isenditega või esinevad nendel üha enam uusi geneetilisi mutatsioone ehk geenihaiguseid. Kuni lõpuks pole enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama eelmiste põlvkondade vanu isendeid. Juba tänapäeval leiab teadus, et igal inimesel on maailmas vähemalt 6 teisikut. Nendest ühega kohtuda loetakse tõenäosuseks 9 %. Liigi genofondi vananemine tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda piiramatult ja mitte sellepärast, et liik hävib mõne keskkonna katastroofi tõttu ( mis on ka muidu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama vanu isendeid. Selles mõttes liik vananebki. See tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda lõpmata kaua aega. Mitte sellepärast, et liik hävib, vaid sellepärast, et geneetiline informatsioon hakkab otsa saama hakkab kordama ning vastavalt sellele genofond vaesub. On võimalik seegi, et levima hakkavad siis ka üha rohkem ja uusi erinevaid haigusi ja geneetilisi mutatsioone ( vaimu või füüsilise puudega isendeid ). Geneetilisi omavahelisi kombinatsioone ei saagi tegelikult olla lõpmatult palju, sest kombinatsioonide varieeruvus väheneb. Inimsoo lõid tulnukad sellepärast, et rikastada tulnukate enda genofondi. Selle realiseerimiseks käivad praegu katsed, mis väljenduvad tulnukate inimröövides. Inimsugu on praegu veel väga noor liik ja veel väga vähe omavahel geneetiliselt kombineerunud. Inimkond annab uut geneetilist
enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama vanu isendeid. Selles mõttes liik vananebki. See tähendab ka seda, et mitte ükski liik Universumis ei saa paljuneda lõpmata kaua aega. Mitte sellepärast, et liik hävib, vaid sellepärast, et geneetiline informatsioon hakkab otsa saama hakkab kordama ning vastavalt sellele genofond vaesub. On võimalik seegi, et levima hakkavad siis ka üha rohkem ja uusi erinevaid haigusi ja geneetilisi mutatsioone ( vaimu või füüsilise puudega isendeid ). Geneetilisi omavahelisi kombinatsioone ei saagi tegelikult olla lõpmatult palju, sest kombinatsioonide varieeruvus väheneb. Inimsoo lõid tulnukad sellepärast, et rikastada tulnukate enda genofondi. Selle realiseerimiseks käivad praegu katsed, mis väljenduvad tulnukate inimröövides. Inimsugu on praegu veel väga noor liik ja veel väga vähe omavahel geneetiliselt kombineerunud. Inimkond annab uut geneetilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
