Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere
protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod. Monitooring e. seire - on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul. Kõige sagedamini peetakse "seire" all silmas loodusseiret või sellele lähedast keskkonnaseiret Mutageen - on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. utageenid võivad olla: Mutatsioon - on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutualism - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). Mükoriisa - ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Müra - on akustikas, raadiotehnikas ja infoedastuses ilmnevad juhuslikud elektrilised
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
12. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni 3 domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. N-terminuses asuva domääni mutatsioon võtab ära võime DNA-le seonduda. C- terminaalse domääni muteerimine vähendab transkriptsiooni aktiivsust. On leitud, et üks või enam transkriptsiooni aktivatsiooni domääni on seotud järjestus-spetsiifilise DNAd-siduva domääniga linkeralade abil. Mõnedel juhtudel laiub aktivatsioonidomään DNAd-siduva domääni sisse. 13. Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis? Olemas on 13 TAF-i, TAF TBP associated factor. TAF-1, TAF-2, TAF-6 (nõrgalt), TAF-11, TAF-12, TAF-13 14
esineb valgeid märgiseid. Sarved on suhteliselt väikesed ja paksud, kasvavad väljapoole koos ettepoole suunatud kõverusega on isasel ja ülespoole lehmal. Dexter tõug on tavaliselt kaheotstarbelised, kuigi üksikute karjade omanikud sageli keskendunud kas kas liha või piima loomade kasvatamisele. Dextereid on kahte erinevat tüüpi: lühijalgne ja pikajalgne. Lühijalgne loom on chondrodysplasia või "Bulldogi" mutatsioon kandja ning teda ei tohiks paaritada teise lühijalgsega. Pikajalgne Dexters ei ole mutatsiooni kandja.(Dexter) See tõug on varavalmiv. Liha on väga hea kvaliteedi ja maitsega, koos hea marmoriseerimisega ja mis kõige tähtsam seda saab tooda säästlikult. Dexteri pullid võib viia realiseerimisele 20 -24 kuuselt, seda siis kui nad on kasvanud ainult rohu peal, ilma lisa söötmiseta. Keskmine rümba kaal on 145 - 220 kg vahel. Tänu nende hea
DNA STRUKTUURI MUUTUSED -GEENMUTATSIOONID Nukleotiidijarjestus DNA molekulis pole absoluutaselt muutumatu, vaid ainult suhteliselt pusiv. Lammastikaluse jarjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informatsiooni muutuse -mutatsiooni. Mutatsioonid voivad tekkida iseeneslikult, vigade tottu DNA replikatsioonil voi tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel juhul kandub mutatsioon jargmisse polvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lahtevorm, mistottu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse jargmiselt: 1 Tahenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tahendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tahenduslikud mutatsioonid voivad tekkida kolmel pohjusel: 1) nukleotiidipaari (de) valjalangemisel mikrodeletsioon A-T-C-G-A-T-T-G T-A-G-C-T-A-A-C
võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Kasvajate supressorgeenid - geenid, mille muteerumisel kaob nende õige funktsioon ning mille tulemusel arenevad kasvajad. Onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide dominantne ja retsessiivne olek kasvaja tekkel. Dominantne mutatsioon, mis viib onkogeeni üliaktiivsusele Kaks retsessiivset mutatsiooni, mis inaktiveerivad tuumorsupressor geeni Rakkude jagunemist ja kasvu kontrollivad valgud, mille muteerumine võib viia kasvaja tekkele. Viirusi aktiveeriv signaalretseptor, signaal molekulid, signaal retseptorid, intratsellulaarsed andurid, intratsellulaarsed retseptorid, transkriptsiooni faktorid, raku tsükli kontroll valgud, DNA parandu valgud, apopoosi valgu. Geeniekspressiooni regulatsiooni tasemed rakus.
keerulistest regulaatorühendustest mäena. Mäetipus on totipotentne rakk, mäe all on täielikult diferentseerunud rakud 13. Kasvajate teke ja areng. 107. Kirjelda kasvajarakkude klonaalse evolutsiooni mudelit. Normaalne rakk organismis läbib pärilike ja keskkonnateguritest põhjustatud mutatsioonide tõttu somaatilistes rakkudes. Suureneb tema jagunemisvõime ja seeläbi väheneb tõenäosus tema surmaks. Rakk suureneb kloonidena, millel on kõigil sama mutatsioon ja tekib kasvaja. 108. Kirjelda kasvaja-tüviraku mudelit. CSC – cancer stem cell hierarhiline mudel – osa CSC’d on pluripotentsed ja iseuuenevad, neil on võime luua uusi kasvajaid. Nad jagunevad asümmeetriliselt et luua uusi CSCsid, ja eellasrakudest saavad diferentseerunud kasvajarakud, mis tekitavad kasvaja põhimassi. Nad on väga resistentsed kiiritustele ja kemoteraapias kasutatavatale ainetele. – kuna nad on aeglaselt prolifereeruvad ja ei reageeeri paljudele rakutsükli
Ka inimese ensüümide puhul on kirjeldatud ulatuslik polümorfism. Näiteks 24-st oksüdoreduktaaside lookusest on 7 polümorfsed, transferaaside 29-st lookusest aga 10 (vt. Tabel 28.2). Valkude analüüs geelelektroforeesil ei võimalda tuvastada kõiki mutatsioone. Mõnede alleelide puhul võivad mutatsioonid olla toimunud hoopis väljapool polüpeptiidi kodeerivat ala, näiteks intronis, promootoralas või kodeerivatest järjestustest tahapoole jäävates alades. Samuti võib mutatsioon kodeerivas järjestuses muuta ainult koodoni viimast nukleotiidi, kuid mõlemal juhul kodeerivad koodonid sama aminohapet (näiteks UUA ja UUG kodeerivad mõlemad leutsiini); või siis toimub ühe aminohappe asendumine teisega, millel on eelmisega võrreldes sama laeng (näiteks valiini asendumine alaniiniga). Muutusi DNA järjestuses kirjeldab näiteks restriktsioonifragmentide pikkuse polümorfism RFLP (restriction fragment-length polymorfism)
Geenmutatsioonide tagajarjel tekivad uued alleelid. Enamik letaalmutatsioone ja parilikke vaararendeid pohjustavaid mutatsioone on geenmutatsioonid, mida iseloomustab lihtne mendeleerumine. Defektgeeni toime mingi koe voi organi arengule voib olla otsene voi kaudne. Otsene -ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne -blokeeritakse mone ensuumi suntees. Mutatsioonide kromosomaalse lokalisatsiooni jargi jaotatakse nad autosoomseteks ja gonosoomseteks (suguliitelisteks). Kui mutatsioon on tekkinud ontogeneesi kaigus somaatilistes rakkudes, on tegemist somaatilise mutatsiooniga. Sellisel isendil on seega normaalse genotuubiga rakkude korval ka mutantsed rakud. Sellist isendit nimetatakse mosaiikseks. Funktsionaalselt eristatakse jargmisi geenmutatsioone: amorfsed (inaktiivsed alleelid)-tingivad tunnuse kadumise hupomorfsed (alatoimelised alleelid)-tingivad tunnuse norgenemise hupermorfsed (uletoimelised alleelid)-tingivad tunnuse tugevnemise
olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks 126. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. 128. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 129
matemaatikas ja muusikas kui naised paistavad silma verbaalses väljendusvõimes · Naine on X-kromosoomi mosaiik (aktiivne vorm on rakkude vahel juhuslikult jaotunud), mistõttu vigade esinemissagedus on väiksem. Meestel on üks X, ja selles olev omapära (dementsus või geniaalsus) väljendub alati · NB! Kontrolli ämma tarkust enne pere loomist! S.t. Poja rumalus pärineb ~50% ämmalt Mutatsioon · Geneetilise koodi muutus (vt. ka SNP ehk Single Nucleotide Polymorphism) Muutus võib olla valku mitte- kodeerivas DNA osas · ja midagi ei juhtu · või mõjutatakse n. valgu ekspressiooni läbi CIS/TRANS lõikude vmt Muutus valku kodeerivas lõigus võib (juhul kui AH kood muutub*) kajastuda n.
Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke.
Avastati leukeemiat soodustav geen Briti teadlased on avastanud enamlevinud leukeemia vormiga seotud geenivariandi. Aastaid on teatud geeni p53 rollist vähi tekkes. Normaalsel kujul vastutab p53 organismi geneetilise materjali tervise eest, kaitstes organismi vähi ehk ebanormaalsete rakkude leviku eest. Juhul kui vigase geenivariandiga rakku pole võimalik parandada, see hävitatakse geeni p53 abil. Briti Leukeemia Uurimise Fondi teadlased on avastanud, et geeni ATM mutatsioon võib avaldada pärssivat mõju p53 geenile. Normaalne ATM geen osaleb vigaste geenide või DNA järjestusega rakkude identifitseerimises. Muteerunud kujul võib ATM geen takistada p53 toimet ja seega aidata kaasa vähirakkude levikule. Geenimutatsiooni identifitseerinud teadlased loodavad, et avastust on võimalik rakendada leukeemia ravimiseks. A pill that can reduce the progress of a deadly form of cancer called chronic myeloid leukaemia (CML) is being launched in the UK.
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja- Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid, kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte) Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed- panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid, mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.(Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on
valmistamisel. Colombard- Hea tööhobusesort Lõuna- Prantsusmaal; seda kasvatatakse laialdaselt ka Lõuna- Aafrikas, Californias ja Austraalias. Furmint- Kirjeldatakse "tulisena", on suurepärane sort Ungari tokai valmistamisel ja sel on eeldusi lauaveinina. Garganega- Neutraalne sort, kuid Soaves valmistatakse sellest suurepärase tekstuuri ja karakteriga veine. Gewürztraminer- On vähehappeline tumeroosade marjadega mutatsioon Itaaliast pärit viinamarjasordist Tramini, mille nimetust mõnedes maades kasutatakse tänapäeval Gewürztramineri sünonüümina. See on viinamarjasort, millest valmistatud vein on kõige täidlasem valgete veinide hulgas. Veini aroom on väga parfüümne, selles on tunda mitmesuguste eksootiliste troopiliste puuviljade lõhna. Suure täidluse ja madala happesuse tõttu sobib neile, kes ei armasta kuivi veine nende happesuse tõttu.
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...
vastus (Th abiga). Kahjustatud vaktsiinid on tõhusad, piisab ühest doosist, kuid nad pole alati ohutud elusa mikroobi tõttu. N: tüüfuse vaktsiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen. Katsetel saadi head tulemused, see tüüfuse vaktsiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S. typhimurium'i kahjutuks tegemiseks. Selles tüves sisaldus teine, esialgu avastamata jäänud mutatsioon, mis tagas tegeliku avirulentsuse. Kahjustatud vaktsiinide kõige suurema probleem on tasakaalu leidmine ohutuse ja tõhususe vahel. · SURMATUD E BAKTERIAALSED VAKTSIINID - tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante. N: kõige tuntum on tüüfuse vaktsiin; järgnesid teiste bakteriaalsete kõhutõbede ja läkaköha vastu . Probleemideks olid, et paljud
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
püsiv. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informatsiooni muutuse - mutatsiooni. Mutatsioonid võivad tekkida iseeneslikult, vigade tõttu DNA replikatsioonil või tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lähtevorm, mistõttu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse järgmiselt: 1. Tähenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tähenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel: a) nukleotiidipaari (de) väljalangemisel mikrodeletsioon b) nukleotiidipaari(de) lisandumisel insertsioon c) nukleotiidipaaride asendumine - asendusmutatsioon (A-G või T-C).
kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutumise korvavad. 51. Autökoloogia uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid 52. Ökoloogiline niss: 1) populatsiooni püsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu 2)liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituutide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt (fundamentaalne põhiniss ja realiseerunud e. tegelik niss) 53. Mutatsioonid: Mutatsioon kromosoomide struktuur või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel. b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid: mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gramm ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused Kunstlik valik e. selektsioon valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
vöödilisi isendeid (heterosügootsed mitteaguuti alleeli suhtes). 82. Mis on geneetilised markerid, DNA mikrosatelliidid, SNP-d, PCR-RFLP? Geneetilised markerid – DNA järjestus, mille asukoht on teada kromosoomil ja saab kasutada indiviidide või liikide tuvastamiseks. Sinna alla kuuluvad SNP, RFLP, DNA mikrosatelliidid PCR-RFLP - restriktsioonifragmentide pikkuspolümorfism - uuritava piirkonna järjestus on juba väljaselgitatud. Valitakse restriktsiooniensüüm, mis lõikab. Kui mutatsioon esineb, siis DNA ahel ei lõigata katki või just lõigatakse. Esmalt uuritav lõik paljundatakse PCR-iga, seejärel lõigatakse restriktaasiga ja siis lahutatakse fragmentide segu agaroosgeelil. Suurusmarkeri abil määrame, millise suurusega produktid tekkisid, saab määrata selle alusel heterosügootsust või homosügootsust ja ka mutatsioonide esinemist. DNA mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused. Korduste arv on indiviiditi erinev.
võttes on 2% vastsündinutest määratud põdema mõnd geneetilist haigust. Enamasti pole nende vastu veel mõjusat ravi. Kuna geneetilised haigused ei levi nagu nakkushaigused, nimetatakse neid vahel sündroomideks või düsfunktsioonideks. 13 14 Näiteks vähk on geneetiline haigus, kuid mitte alati pärilik. Vähi tekke üks võimalusi on geneetiline mutatsioon. Iga geen sisaldab pärilikku informatsiooni, mille alusel rakud toodavad valke, mis n.ö. ehitavad organismi.Moondunud informatsiooni sisaldavatest geenidest pärineva informatsiooni alusel toodab organism valke, mis ei vasta tema vajadustele.Tavaliselt suudab rakk võtta vigase informatsiooni leviku kontrolli alla. Harvemini juhtub, et see ei õnnestu ja tulemuseks võib olla vähi teke. Pärilikud geneetilised haigused tulenevad sugurakkude DNA-s toimunud muutustest.
ATGCTGCAGACGCGTTACGTATCGGATCCAGAATTCGTGATT TGAATTCGAGACC AACCTTTCCACCAAGATCTCCATCCTGGAACCCGAGACGGGGAAGGACATGT CCCCATACGAGGCCTACAAGAGGGGCATCATCGACAGGGGCCAGTACTTGC AGCTGCAGGAGCTCGAGTGTGACTGGGAGGAGGTCACCACCTCGGGGCCCT GTGGGGAGGAGTCTGTGCTCCTGGACCGCAAGAGCGGGAAGCAGTACTCCA TCGAGGCCGCCCTCCGCTGCCGGCGCATCTCTAAGGAGGAGTACCATCTGT ACAAGGACGGCCACCTGCCCATCTCCGAGTTTGCGCTGCTTGTAGCTGG GG AGACCAAGCCAAGCTCCGGATCCA Tumedaga allajoonitud osa on vektoris tagurpidi. Sinisega märgitud A kohal on toimunud mutatsioon, selle asemel on C. Selle tulemusel muutub ka valgu järjestus. b) Sekveneerimise tulemuse järgi kloneerisin inimese envoplakin geeni (Homo sapiens envoplakin (EVPL)) c) i. Saadud sekventsi pikkus oli 1049 bp. Sekventsi algus ning lõpp olid kehvema kvaliteediga, keskmise osa kvaliteet oli küllaltki hea, piigid joonistusid selgelt välja ning olid loetavad. ii. Sekveneeritud sai terve sisestatud insert. iii
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
On küll alguses Met, kuid pärast sünteesi protsessitakse, N-terminus lõigatakse peaaegu alati maha. AH võib olla destabiliseeriv või stabiliseeriv. Tuntakse N-terminaalse reegli järgi. Paljud chaperonid on kuumaehmatuse valgud – sünteesitakse siis, kui on kõrge temperatuur. Hsp 70 suunatud voltumine. Hsp 40 kofaktoriga. Suunavad mingi konformatsiooni muutust, on DNA replikatsiooniga seotud valgud . Suunavad vajalikke struktuuri muutusi. Kui on mutatsioon, siis DNA sünteesiks vajalikud valgud ei moodusta õigeid struktuure. Töötavad sageli ribosoomsõltuvalt. Haaravad sünteesitud valgu kaissu juba siis, kui sünteesiti. Osalevad ruumilise struktuuri katkes. Vabaneb korrektse struktuuriga valk. Proteasoom – koosneb 20S ja kahest 19S otsast, palju monomeere, torujas struktuur. Kui valk ubikvitiiniga läheb toru sisse, ei pääse välja muud kui AH-d ja väikesed polüamiinid. Esinevad destabiliseerivad AH-d.
süstides ja aneemia vältimiseks teha in utero vereülekandeid. 59. Millisesse raku piirkonda liikuvad valgud korjavad kokku vesiikuli kesta valgud COPI, COP II ja klatriin? COP I - Golgi ER COP II - ER Golgi Klatriin - 1) transGolgi endosoom 2) rakumembraan endosoom 60. Milline tähtsus on järjestustel KDEL ja Man-6-P sekreteeritavatel valkudel. KDEL on järjestus, mis hoiab valku ER-st sekreteerumast. Kui selles on mutatsioon, valk sekreteerub. KDEL järjestus tagab ka nende residentsete valkude transpordi tagasi Golgist ERi, millel on õnnestunud KDEL retseptorit vältida. Man-6-P markeeritud valgud liiguvad Golgist lüsosoomi. Samuti vastutab see järjestus selle eest, et lüsosoomi valgud jõuaksid oma määratud organellidesse. 61. Millised valgud ja milleks on vajalikud tagamaks vesiikuli membraani ja õige märklaudmembraani ühildumist.
analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller) *mutatsioonid tekivad äkki; puuduvad nii ülemineku kui ka vahevormid *uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused: -gammakiired (elektromagneetilised) -röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid
Onkogeenid – ühiseks omaduseks on soodustada rakkude jagunemist. Onkogeenide liigne faktor rakus võib viia kasvaja tekkeni. Need on meie rakkudes niigi olemas aga probleem tekib, kui neid on aktiivsel kujul liiga palju. Lisaks onkogeenidele on rakkudes tuumorsuppressorid. Need peaksid onkogeenide liigset aktiivsust kuidagi kompenseerima. Probleem tekib, kui tuumorsuppressorites on omakorda mutatsioon, mis viib alles siis kasvaja tekkeni. Vähk – onkogeenid on üleekspresseeritud; samas rakus on tuumorsuppressorid muteerunud ning kiirelt paljunevad rakud hakkavad liikuma – siis on tegemist pahaloomulise kasvajaga. Erinevad mutatsioonid annavad kokku vähi. Kontaktinhibitsioon – rakud tunnetavad üksteist ning kontaktis olles enam ei jagune. Kasvajates kontaktinhibitsiooni mehhanism kaob.
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises...
kaarte ning analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller) *mutatsioonid tekivad äkki; puuduvad nii ülemineku kui ka vahevormid *uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused: -gammakiired (elektromagneetilised) -röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid
Penitsiliin võib põhjustada ka L-vormide tekke. 2. Mutatsiooniline muutlikkus seotud DNA primaar struktuur muutlikkusega. Kuid erinevalt eelmisest ei tooda geneetilist infot mujalt juurde. On omakorda evolutsiooni edasiarendavaks jõuks. Evolutsioon toimub vaid seetõttu, et loodus armastab varjatsioone. Mutatsioonide puhul on tegemist juhusliku sündmusega, kuid see aitab paremini kohaneda keskkonnaga. Olemuselt on mutatsioon bakteri raku DNA koodi muutumine. Ja toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks. Ning muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Mutatsioone põhjustavad muutused, DNA-d või RNA-d moodustuvates nukleotiidides. Enamus mutatsioone on kahjulikud, osa neutraalsed ja mõned ka kasulikud vahest harva. Enamus mutatsioone on kahjulikud. kuna nad põhjustavad valgu aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime
Penitsiliin võib põhjustada ka L-vormide tekke. 2. Mutatsiooniline muutlikkus seotud DNA primaar struktuur muutlikkusega. Kuid erinevalt eelmisest ei tooda geneetilist infot mujalt juurde. On omakorda evolutsiooni edasiarendavaks jõuks. Evolutsioon toimub vaid seetõttu, et loodus armastab varjatsioone. Mutatsioonide puhul on tegemist juhusliku sündmusega, kuid see aitab paremini kohaneda keskkonnaga. Olemuselt on mutatsioon bakteri raku DNA koodi muutumine. Ja toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks. Ning muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Mutatsioone põhjustavad muutused, DNA-d või RNA-d moodustuvates nukleotiidides. Enamus mutatsioone on kahjulikud, osa neutraalsed ja mõned ka kasulikud vahest harva. Enamus mutatsioone on kahjulikud. kuna nad põhjustavad valgu aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
toimemehhanism NNRTI-d nevirapine, delavirdine, efavirenz 2 Sidumiskohas toimub interakteerumine AH-dega (Lys, Pro, Tyr, Val, Leu, Trp). Tegemist on hüdrofoobsete molekulidega, mis seostuvad hüdrofoobse allosteerilise tsentriga. Seostumine DNA polümeraasiga on väiksemal määral kui NRTI-de puhul, mistõttu kõrvaltoimeid vähem. Sellegipoolest ei saa neid üksi kasutada, kuna vastasel juhul tekib nende sidumise kohas mutatsioon. Kasutatakse koos NRTI-dega. HIV proteaasi inhibiitorite toimemehhanism Proteaasi inhibiitorid on disainitud siirdeoleku inhibiitoritena, mis sisaldavad hüdrolüüsile vastupidavat siirdeoleku tetraeedrilist isosteeri. Inhibiitor peab olema mittepeptiid ja väikese molekulaarmassiga suukaudse manustamise võimaldamiseks. Siirdeoleku isosteer seostub aktiivtsentrid tugevamini kui substraat või produkt, mistõttu peab inhibiitor olema siirdeolu isosteeri (hüdroksüetüleenamiini) sarnane.
doosist, kuid nad pole alati ohutud elusa mikroobi tõttu. Näiteks tüüfuse vaksiin, kus Salmonella typhimurium'i kahjutuks tegemiseks eemaldati bakteriaalne O-antigeen, rakupinna LPSi kõige välimine osa. Loomkatsetes ja inimuuringutes saadi head tulemused, see tüüfuse vaksiin litsenseeriti, võeti kasutusele. Tunduvalt hiljem selgus, et O-antigeeni eemaldamine polnud piisav S. typhimurium'i kahjutuks tegemiseks. Selles tüves sisaldus teine, esialgu avastamata jäänud mutatsioon, mis tagas tegeliku avirulentsuse. Kahjustatud vaksiinide kõige suurema probleem on tasakaalu leidmine ohutuse ja tõhususe vahel (kuid samas pole kasu ka vaksiinist, mis on ohutu, kuid tal pole immunseerivat toimet). Surmatud ehk bakteriaalsed vaktsiinid- tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante
Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad Ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu Fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik. Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga
rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ....on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm en zume st pärmiraku sees (kreeka k) Ferment fermentum st kääritama (ladina k)
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Inversioon geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. Translokatsioon geenide asukoht on muutunud ümberpaiknemise tõttu. >genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu muutused (n Downi, Turneri) Mutatsioonide liigitus tekkekoha alusel: >generatiivsed hulkrakse organismi sugurakkudes, päranduvad ainult sugulisel paljunemisel, mutatsioon võib hõlmata suuremaid kehapiirkondi. >somaatilised keharakkudes, kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel, sugulisel mitte. Hõlmab piiratud kehaosi >mittepärilik (modifikatsiooniline) muutlikkus On keskkonnatingimustes tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega puuduta genotüüpi. Pärilike haiguste ravi
asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon
rRNA – osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ….on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm – en zume st pärmiraku sees (kreeka k) Ferment – fermentum st kääritama (ladina k)
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ....on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm en zume st pärmiraku sees (kreeka k) Ferment fermentum st kääritama (ladina k)
asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
