arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita.
Need koodonid ei määra ühtegi aminohapet (nonsenss) Ühetähendlikkus- koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelates Universaalsus-tõestab põlvnemist *Eluea jooksul isendi genotüüp ei muutu Mutatsioonid: DNA struktuuri muutused Punktmutatsioon-lämmastikaluse muutus DNAs Polümorfism-kui mutatsiooni sagedus popuatsioonis >1% Somaatilised- keharakkudes tekkinud mutatsioonid Generatiivsed-sugurakkude mutatsioon Geenimutatsioonid jaotatakse: Tähenduslikud-1)nukleotiidipaari väljalangemine (mikrodeletsioon) 2)nukleotiidipaari lisandumine (insertsioon) 3) nukleotiidipaaride asendumine (asendusputatsioon) Mõttetu- tekib triplet, mis ei kodeeti ühtki aminohapet (merevaik, ooker, opaal) Sünonüümsed-üks koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappeline järjestus ei muutu Kromosoom koosneb geenidest, mis koosneb lookustest.
kiiruse. HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda.
kiiruse. HOX- geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. · Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused · riik · hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda.
8. Pleiotroopsus,polümeeria - pleiotroopsus (pleiotropy), ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). )
Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2. lõhestav valik soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust. 3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur? Mutatsioonid on juhuslikud. Need on metsikud sündmused, mis on täiesti kontrollimatud. Kui mutatsioon toimub, on see juhuslik ilming, ootamatu. Mutatsioonid on kohasuse suhtes juhuslikud ega mõjuta alleelisageduse muutumise suunda populatsioonis. LV annab evolutsioonile suuna kasutades ilma kindla eelissuunata muutusi. Mutatsioonijõu ekstreemne näide on HIV. Tema ja teised gripiviirused on RNA viirused. Mitmed põhitõed, mis kehtivad DNA
pole (eelkõige putukate) rühmas elamine kasulik - võita pole midagi, aga kahjulik on see vähemalt seeläbi, et tõuseb kogu rühma leitavus kiskja seisukohalt). Siiski siiski - "päris" agregatsioonid pole hüpoteesi töötamiseks vajalikud, piisab, kui sugulased (nt ühe ema järglased) pole üksteisest väga kaugel, mis piiratud levimisvõimega putukate puhul sageli nii ka on. Ka on võimalik et putukad, kelle populatsioonis tekkis keemilise kaitstuse mutatsioon , said olla agregeerunud seetõttu, et neil oli muul põhjusel varem juba tekkinud kiskjaid ehmatav välimus. Aposemaatilisus tähendab seda, et lisaks mittesöödavusele viivatele kaitsemehhanismidele, on elukatele evolutsioneerunud ka selline välimus, mis annab potentsiaalsele kiskjale teada (signaliseerib), et kõnealusel saakloomal need kaitsemehhanismid on. Tüüpilisel juhul on aposematismi puhul tegemist hoiatusvärvusega, st enamasti ereda kontrastse silmatorkava
a. näiteks see, et raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega, elamine kõrgmäestikus tagatakse hemoglobiin ja erütrotsüütide hulga suurenemisega jne. ) Veelkord: mitte kaugeltki alati ei saa muutust kutsuda adaptatsiooniliseks siis ja seal, kus on tegemist vastusega keskkonnatingimuste muutumisele. Osa füsioloogilisi vastureaktsioone ei ole mitte kohanemine, vaid organismi ebaadekvaatne "proov" kohaneda. Piiri tõmbamine pole alati lihtne. Fitness Fitness kasulik mutatsioon. Nt valk, mis lõhustab ka mingit teist ainet. Finessiga iseloomustatakse genotüüpide sigimisedukust Fitness suhtearv, mis näitab, isendi suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv jagatud populatsiooni vastava keskmisega. Kui see arv on suurem kui 1, siis selle fenotüübi taga peidus olev genotüüp omab olulist tõenäosust hakata tasapisi populatsioonis levima. Suguliselt paljunevas populatsioonis on tema levik märksa kiirem kui
(populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12
võivad olla jalad pea külge kinnitunud või asuvad näiteks silmad jalgadel. Selliseid veidraid muutusi põhjustavad mutatsioonid pärilikkuse vead. Rakkude jagunemisel ei suudeta sugugi alati kindlustada, et pärilik informatsioon muutumatul kujul edasi kandub. Aeg ajalt tuleb ette äpardusi. Tegelikult juhtub päriliku info ülekandel vigu kogu aeg. Õnneks pole sugugi kõik mutatsioonid nii erakordsete tagajärgedega nagu puuviljakärbse puhul. Mutatsioon võib seisneda ainsa tähe vahetumises DNA ahelas, aga see võib tähendada ka tervete sõnablokkide kadumist või liikumist hoopis uude 5 ahela piirkonda. Mutatsioone põhjustavad ka mitmesugused keskkonnas levivad kemikaalid ja kiirgus. Statistika näitab, et meie planeedil sureb neljast inimesest üks mingit liiki vähki. Enamiku vähivormide põhjuseks on muutused geenides, mille
uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 11.Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita.
Võib arvata, et tema kujunemine on miljonite molekulaarsete muudatuste tulemus. Kui suur on neis muudatustes GT, kui suur LV osa? 1968 esitas Motoo Kimura teooria, mille kohaselt molekulaarsel tasemel esinevate muudatuste hulgas on GT osa valdav. Kimura ei väitnud, et GT oleks kõigi muudatuste põhjustaja - jutt oli enamusest. Modifitseerime siinkohal mõnevõrra selektsioonikoefitsiendi arvulist tähistamist ja võtame 0 väärtuseks olukorra, kus valik geeni sagedust ei mõjuta - st mutatsioon ei ole selektiivselt ei kasulik ega kahjulik - ei mõjuta kohanemust. Pea kõik bioloogid usuvad, et kaugelt suurem osa mutatsionidest on kahjulikud, kuid puudub üksmeel kasulike ja neutraalsete muudatuste vahekorra osas. Kui enamus evolutsioonis tekkinud muudatustest on LV tulemus, siis peaks kasulikke mutatsioone olema rohkem. neodarvinism neutralism panneutralism Panneutralismi pooldajaid on vähe ja see ei ole ilmselt hea mudel.
pärilik mittepärilik / kombinatiivne mutatsiooniline Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugulisel paljunemisel / Geenm. Kromosoomm. Genoomm. Muutused Muutused Kromosoomide geenide kromosoomide arvu muutus ehituses ehituses Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris ja arvus. Tekivad iseenesest või mutageenide mõjul. Sugurakkudes tekkivad mutatsioonid päranduvad järglastele! Mutageenid mutatsioone tekitavad tegurid. Jagunevad: 1. Bioloogilised mutageenid : viirused, bakterid, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid (nikotiin, kofeiin jt) 2. Keemilised mutageenid:olmekeemia, ravimid, alused, happed. 3. Füüsikalised mutageenid: kiirgused - radioaktiivne, UV- ja
Räägitakse otsekoheselt Lootediagnostika võimalustest Kunstliku viljastamise ja adopteerimise võimalustest Prognoosist tuleb rääkida ettevaatlikult, kuid ei tohi olukorda ilustada 2. Teadlikkus haigusest Küsimustele tuleb alati leida vastused, konsulteerides arstidega, erialateadlastega või otsides vastuseid kirjandusest Haiguse nimi viitab sageli vaid sümptomitele, selleks et ennustada pärandumise tõenäosusi on vaja määrata mutatsioon Pärilike haiguste kohta tuleb teadmisi juurde väga kiiresti (kuudega), seetõttu tuleb olla raamatutega ettevaatlik ja viia kurssi ennast teadusartiklitega 3. Otsuste tegemisel ei suunata patsienti Pärilikkusnõustaja, arst, õde või füsioterapeut ei saa anda parimat vastust küsimusele kas teha abort või mitte. Ei tohi oma seisukohta avaldada, nt ,,ärge teie küll rohkem lapsi saage!" 4 Konfidentsiaalsus
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini keha...
Nukleotiidijärjestus DNA molekulis pole absoluutselt muutumatu, vaid ainult suhte- liselt püsiv. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informat- siooni muutuse - mutatsiooni. Mutatsioonid võivad tekkida iseeneslikult, vigade tõttu DNA replikatsioonil või tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutat- sioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel juhul kandub mutatsioon järgmisse põlvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lähtevorm, mistõttu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse järgmiselt: 1. Tähenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tähenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel: 1) nukleotiidipaari (de) väljalangemisel mikrodeletsioon A-T-C-G-A-T-T-G T-A-G-C-T-A-A-C
(näiteks on suhkruhaigus põhjustatud millises osas paikneb uuritavat tunnust oluliselt mõjutav (haigust põhjustav) geen. insuliini sünteesi juhtiva(te) geeni(de) Kui ka see etapp on läbitud, jääb veel üle hinnata üksiku geeni mõju suurust või muteerumisest). siis leida haigusega assotsieeruv mutatsioon. Kromosoommutatsioonid (joonis 9) seis- Kõigi nende kolme sammu läbimisel mängib olulist rolli matemaatiline statistika. nevad kromosoomide pikkuse ja kuju Vastavate meetodite tutvustamine leiabki aset järgnevais loengutes. nähtavates muutustes. Kromosoom- mutatsiooniga võib mõni kromosoo- milõik kaduma minna (deletsioon) või mitmekordistuda (duplikatsioon). Muu- tuda võib kromosoomisisene geenide
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
ülitundlikkusena. 20. Mis on teratogeensed, mutageensed, kantserogeensed ained? Teratogeensed ained põhjustavad sünnidefekte, mis tavaliselt on tingitud embrüonaalsetest või looterakkude kahjustustest. Mutatsioonid sugurakkudes võivad esile kutsuda sünnidefekte, näiteks Down'i sündroomi. Teratogeneesi mehhanismid võivad varieeruda. Nad võivad olla seotud ka ensüümide inhibeerimisega ksenobiootikude mõjul. Mutageensed ained muudavad DNA-d. Vaatamata sellele, et mutatsioon on looduslik protsess, mis võib kulgeda ka ilma ksenobiootikumideta, on enamus mutatsioonidest ohtlikud. Mutageneesi mehhanismid on kantserogeneesi mehhanismidega üsna sarnased. Kui DNA lämmastikalused muunduvad vahetus-, liitumis- või eraldumisreaktsioonide käigus, siis muutub sünteesi käigus tekkinud RNA, mis võib muuta elutähtsaid protsesse, näiteks mõnede ensüümide sünteesi. Ksenobiootikute poolt tekitatud kahjustavad mutatsioonid kanduvad tavaliselt progeenidele
Hõberebase karva pigmenti määrav alleel on temperatuuri-tundlik. Kiilaspäisust põhjustav alleel avaldub meestel ka heterosügootses olekus, naistel vähesel määral ainult homosügootses olekus. Alleeli avaldumismäär sõltub testosterooni tasemest Penetrantsus sagedus protsentides, millega mingi genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis (sõltub nii geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast). Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise taset. Mutatsioon lobe mõjutab äädikakärbsel silmakuju ja suurust . 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas ühe geeni tõkestav, varjutav toime teise geeni avaldumisele. suvikõrvit on roheline, kui retsessiivsed alleelid c ja g on mõlemad homosügootsed. Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
· Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ökoloogiline niss on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu · fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
• Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C b) Mis on raaminihe? • Lugemisraam muutub ja DNA hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid c) Mis on onkogeenid? Mis antionkogeenid? • Onkogeenid on mutantsed geenid, mis põhjustavad kasvaja teket • Antionkogeenid on geenid, mis hoiavad rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda d) Osata kasutada sõnu mutant, mutageen, mutatsioon • Mutant - • Mutageen – mutatsioone tekitav keskkonnategur • Mutatsioon – DNAs toimunud muutus 23. Mis on eugeenika. Kuidas seda on rakendatud? • Eugeenika on õpetus, mille eesmärk oli muuta ühiskond paremaks inimeste tõuaretuse kaudu. Eugeenola pidi soodustama „ heade geenidega” inimeste sigimist ja välistama „halbade geenidega” inimeste paljunemise
muutumatuks. - Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket. - Sarnase toimega geenid(geeniperekonnad) paksid päranduma koos. Muutlikkus : - organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb : 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) 2. Pärilik. 1) Mutatiivne a) geenmutatsioonid b) kromosoommutatsioonid c) genoommutatsioonid 2) Kombinatiivne. a) mittehomoloogiline b) homoloogiline Mutatiivne muutlikkus : · mutatsioon juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil. · Mutant mutatsiooniga isend a) mutatsioon avaldub tunnusena b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits
2) Spontaansed ja indutseeritud . DNA vead spontaansed. Indutseeritud esilekutsustud mutageeni poolt. 3)Somaatlised ja generatiivsed keha ja sugurakkudes. 4) Pärilikud ja mittepärilikud. Vegetatiivsel paljunemisel päranduvad ka somaatilised mutatsioonid. 5) Fenotüübilise kasuteguri alusel: a) ~80% nõrgalt kahjulikud alandab eluvõimekust mitte üle 25%, b) ~10% letaalsed ehk surmavad, c) ~10% neutraalsed nukleotiidses koostises toimub mutatsioon aga valgutasandil ei toimu mutatsiooni d)alla 1% on kasulikud bakterite vastupidavus antibiootikumidele, võime lagundada piimasuhkrut elu lõpuni. 6) Jaotus lähtuvalt mõjust tunnusele: a) tunnus tugevneb c) tunnus kaob b) tunnus nõrgeneb d) tekib uus tunnus. Kromosoommutatsioonid: 1) mis muudavad geneetilise materjali hulka. a) deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud, veised, sead, närilised, koerad, kassid, aga ka lemmikroomajad nagu kilpkonnad. Eestis on salmonelloos levinud eeskätt haigustekitajatega saastunud toore linnuliha ja ...
isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 41) Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 42) Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 43) Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 5 44) Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon
Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna 4) Ajaliselt suhteliselt kiire paljunemisviis (protsessi toimumise ja ettevalmistamise aeg on lühike) 5) Järglased on pärilikelt omadustelt identsed. Erandiks on mutatsioon keharakkudes. 6) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks ongi mutatsioonid keharakkudes 7) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, kuna pärilik muutlikkus on väga väike. Rakutsükkel On raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. Koosneb kahest olulisest faasist: mitoosist ja interfaasist. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille puhul kromosoomide arv ei muutu. Interfaas periood kahe mitoosi vahel.
Geenivahetus + Vanematelt saadud geneetiline materjal kombineeritakse järglase sugurakkudes ringi + tagab ulatusliku päriliku muutlikkuse (sugulisel paljunemisel on kõik järglased erinevad) + annab materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessis. Muutlikkus 1. Pärilik Mutatiivne kombinatiivne 2. Mittepärilik Mutatiivse muutlikkuse väljundiks on mutatsioonid. Mutatsioon on juhuslik muutus kromosoomide struktuuris või arvus. Mutatsiooni kandvaks isendiks on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub või mitte. Inimeste tasandil oleme kõik mutandid (keskmiselt kanname 6 kuni 8 mutatsiooni). Mutageenid Tegurid, mis suure tõenäosusega põhjustavad mutatsioone. Mutageenidel on kvalitatiivne toime (ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsioone). Bioloogilised mutageenid Vead DNA kahekordistamisel Viirused
puudumist või inaktiivsust, millega blokeeritakse fenüülalaniini-türosiini metabolism, fenüülalaniini ülehulgal koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu, lapsele aitab väga range dieet, täiskasvanule kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306
Geeni ehitus Prokarüootide kromosoomides geenid, mis kodeerivad teatud ainevahetusrea valke, paiknevad kõrvuti ja moodustavad ühe transkriptsiooni üksuse e operoni. Operoni promootorilt lähtuvalt sünteesitakse üks mRNA, mis on seega polütsüstroonne. (Tsüstron on ühte valku kodeeriv osa DNA-st). Polütsüstroonne mRNA sisaldab infot mitme erineva valgu sünteesiks. Translatsioon selliselt mRNA-lt algab erinevatest kohtadest ja annab erinevad valgud. Mutatsioon operonis võib põhjustada kõikide kodeeritud valkude defektsust või puudumist. Transkriptsiooni regulatsioon toimub regulaatorvalkude vahendusel. Repressorid seostuvad DNA lõiguga promootorist DNA 3' otsa poole mida nim operaatoriks ja RNA polümeraas ei saa sünteesida mRNA-d (negatiivne kontroll). Aktivaatorvalkude seostumine DNA-ga tagab RNA polümeraasi seostumise promootoriga ja transkriptsiooni algamise.
Näidisülesanne: Kui tervetel vanematel on sündinud üks fenüülketonuuriahaige laps, siis milline on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid? 25% tõenäosusega sünnib haige laps. A terve (dominantne) a haige (retsessiivne) Aa haiguse kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa Fenotüüp F1 terve haiguse kandja haiguse kandja haige - Sirprakne aneemia pärilik haigus, punased vererakud on sirbi kujulised *Põhjus mutatsioon hemoglobiini tootvas geenis- hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku ja verelibled on C-tähe kujulised *Haigust põdev inimene ei haigestu malaariasse, sest malaariat kandev sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada. Näidisülesanne: Lasterohkes Nigeeria peres on tervetel vanematel sündinud sirprakset aneemiat põdev laps. Kui suur osa selle pere lastest on terved ja malaaria suhtes resistentsed? a haige A terve Aa kandja P Aa X Aa
Täiskasvanutel on kuulmiskahjustuse põhjustajaks ka ealised muutused organismis. Kuulmislanguse klassifikatsioon etioloogia järgi: - Kaasasündinud KL 50% geneetilised - 75% mitte-sündroomsed (üle 100 erineva mutatsiooni) Isoleeritud geneetiline KL, millega ei kaasne ühtegi teist anomaaliat • Leitud üle 100 erineva mutatsiooni, millest kõik ei ole rutiinselt määratavad - autosoom-retsessiivsed - autosoom-dominantsed - X-liitelised - mitokondriaalsed Kõige sagedasem põhjus on mutatsioon Connexin26. Mondini sündroom: Autosoom-dominantne. Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia, kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon Prenataalsed (sünnieelne) põhjused: Infektsioonid: punetised, toksoplasmoos, CMV, herpesentsefalii, süüfilis Teratogeenid: alkohol, talidomiid, kiiritus, aminoglükosiidid
Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus. Esineb kahte tüüpi mutatsioone: pärilik ehk geneetilised ja mittepärilikud ehk modifikatsioonilised mutatsioonid. Eristatakse kolme erinevat mutatsiooni liiki: geenmutatsioonid (hälve on mõnes nuleotiidis geeni sees), kromosoommutatsioonid (muutused on kromosoomide - pikkuse või struktuuri muutused) ja genoommutatsioonid (muutused on kromosoomide arvus) (nt. Downi sündroom).
Selle muutmiseks, mutatsioonid tekivad somaatilistes valgule mõjub inhibiitor Gleevec, mis seostub rakkudes, ei pärandu, teatud kudede rakkudel valguga ja blokeerib ära ATPga seostuva koha, on muteerumiseks eelisvõime. ei teki kinaasset aktiivsust. 8. Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed geenid · Aktiivsuse muutumiseks peab mutatsioon toimuma mõlemas alleelis, mutatsioonid tekivad nii somaatilistes kui sugurakkude eellasrakkudes, esineb oluline koeeelistus. Loeng 5. Rakkude diferentseerumine · 7. Millised struktuursed ja funktsionaalsed 1. Mis on rakkude diferentseerumine ja kuidas muutused toimuvad rakkudega ta on seotud arenguga
(Smart, 2012, lk 251) Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252) Retti sündroom Retti sündroom on neurogeenne sündroom, mis sisaldab eelnevalt omandatud kõne kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood. Sellele järgneb omandatud vilumuste ja
· Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega. Populatsiooni geneetilised muutused: muutub geenide ja kromosoomide struktuur ja arv; muutub alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Mikroevolutsioon: populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (surma põhjustav), siis pärandub see ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. · Kombinatiivne muutlikkus: suguliselt paljunevate organismide sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine. Ei põhjusta evolutsioonilisi muutlikkusi, sest populatsioon läheb tasakaalu. · Geenivool: isendite immigratsioon, kui nad ristuvad kohalike isenditega. Muutub
(andmed) ja populatsioonigeneetika (teooria). Molekulaarset evolutsiooni uuritakse liikidevaheliste erinevuste ja liigisiseste polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid. Kui selline mutatsioon tekib ja on kahjulik, kõrvaldatakse see LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga
Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. Hemofiilia juhtumeid esines ka Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. Tal oli 4 tütart ja üks poeg. Poeg Aleksei kannatas hemofiilia all, olles vastava alleeli saanud oma emalt, kes oli heterosügoot. Tsaarinna
Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B). Nii moodustubki heterosügootsetel järglastel (F1 põlvkond) neli tüüpi gameete. Seega tagab kromosoomide lahknemine meioosis geenide sõltumatu lahknemise. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. Hemofiilia juhtumeid esines ka Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. Tal oli 4 tütart ja üks poeg. Poeg Aleksei kannatas hemofiilia all, olles vastava alleeli saanud oma emalt, kes oli heterosügoot. Tsaarinna
organeid kesknärvisüsteemiga. Jaguneb 2-ks: 1.)kehaline ehk samaatiline närvisüsteem- teadvustamine, tahtlik tegevus. 2.)autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem-ebateadlik, tahtele allumatu. Pärilikkus-organismi geneetilise informatsiooni side kandumine järgnevate põlvkondade vahel. Geenid antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele paljunemise teel. Mutatsioon-raku geneetilise materjali muutus, mis toimub DNA-s. kui mutatsioon tekib sugurakus, siis kandub see edasi ühelt põlvkonnalt teisele (muutus võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka neutraalne). Muutlikkus-erinevate elusolendite erinevus üksteise suhtes. Näiteks inimene on inimese, mitte jänese näoga. Liigikaaslastest organismid siiski erinevad, sest neil on erinev genotüüp. Veel mõistete tähendusi ja selgitusi bioloogia raudwara raamatus!!!!!! Inimese areng-inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Loodetakse kasutada ulatuslikel populatsiooniuuringutel Kasutusvõimalused meditsiinis: · Haigusseoseliste geenide leidmine · Õige ravikuuri määramine · Ravimite kõrvalmõjude ja vastuse ennustamine · Täpse diagnoosi andmine, sadade eri parameetrite põhjal · Geenikoopiate arv (array CGH) · Uute ravimite sihtmärkide leidmine, ravimite testimise ning avastamise hõlbustamine jpm. Kontrollimaks, kas patsiendil on uuritav mutatsioon näiteks võetakse patsiendilt proov ning ka proov puhast, kindlasti muteerumata materjali. Proovid denatureeritakse, DNA lõigatakse lühemateks juppideks, märgistatakse erinevate fluorestseeruvate markeritega (patsiendi oma rohelisega, kontroll DNA punasega). Mõlemad proovid siiratakse kiibile ning lastakse kiibil olevate (normaalsete) geenijuppidega hübridiseeruda/seostuda. Juhul, kui patsiendil mutatsiooni ei esine, senduvad mõlemad kiibile
Väikesed RNAd võivad moodustada mikroRNPd mille funktsiooniks on translatsiooni regulatsioon. Tsütoplasmas on peamiseks RNP-ks ribosoom, mis viib läbi translatsiooni. Ribosoomid assotsieeruvad ka signaali äratundvate partiklitega (SRP) RNP mis suunab valgud ERi. tRNAd moodustavad tsütoplasmas komplekse aminoatsüül-tRNA süntetaasidega, mis aminoatsüleerivad tRNAd. • • • • • • • • Genoomi varieeruvuse klassikalised allikad, mutatsioon ja rekombinatsioon: • • Somaatilised ja idurakkudes toimuvad DNA nukleotiidsed asendused: olulisus evolutsioonis; nende ‘saatust’ mõjutavad faktorid (indiviidi, populatsiooni ja evolutsiooni tasandil) • Kui somaatilises rakus toimub asendus, mõjutab see ainult mutatsiooni kandva indiviidi fenotüüpi ning seega ei ole evolutsiooniliselt oluline. Kui aga idurakkudes toimub asendus, võib see päranduda ja levida edasi populatsioonis
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: · geenmutatsioonid ehk punktmutatsioon mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. (C T, A G). · kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. See jaguneb omakorda: 1 Ristsiirdeks nim, protsessi, kus homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel leiab aset DNA segmentide vahetus. Ristsiirde toimumis kohti kromosoomis nim kiasmideks. 1.Delektsioon- mõne piirkonna kadumine
ajal kui õhus peab olema võimalikult kerge keha · Kala, vaala, hülge kehakuju · Analoogiliste elundite teke - väliselt sarnased, sama ülesandega, eri päritolu, tekivad konvergentsil · Homoloogilised elundid - viitavad ühistele eellastele, kuigi kujunevad erinevaks, tekib divergentsi teel 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke · Uute geenide teke o Algab geenide kordistumisega + mutatsioon · Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub · Nende teket suunab looduslik valik 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm · Peamine põhjus - kliimamuutused · Praegusel hetkel - inimene · Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad(kiskjad); rändajad · Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad 8. Inimese evolutsioon · Miks ja millal algas inimese evolutsioon?
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
