Evolutsioooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus- suurendab mitmekesisust · Geenivool= geenisiire- ühe populatsiooni geenid satuvad teise (Muudab sarnasemaks) · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon- muutus DNA-s/ pärilikkus materjalis Hugo de Vries (1848-1935) Avastas mutatsioonilise muutlikkuse Mutant- organism, kelle on mutatsioon. Näiteks inimestel: · Karvaste nägudega mehed Mehhikos · Huntingtoni tõbi (tantstõbi) · Kääbuskasv jne Mutatsiooni ulatuse järg jaotatakse kolmeks: I geenimutatsioonid Muutus geeni sees nukleotiidid (DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid) A, T, C, G Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus sagedusega 1/miljoni nukleotiidi kohta. See toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis
KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik) Indutseeritud esile kutsutud mutageenide toimel Mutageenid tekitavad vigu DNAs tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus
5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus 4) Pärilik e. geneetiline muutlikkus 5) Mis on mutatsioon? 6) Mis on mutageen ja kuidas neid jaotatakse? 7) Mis on kantserogeen? IV Monogeensed haigused 1) Millised pärilikud haigused on monogeensed haigused ja millest nad on põhjustatud? 2) Mida tähendab uus- või uudikmutatsioon e. de novo mutatsioon? 3) Teada põhilisi monogeenseid dominantseid autosoomseid haigusi (polüdaktüülia, akondroplaasia, hüpokondroplaasia, Marfani sündroom, perekondlik hüperkolesteroleemia, Huntingtoni tõbi,
Näide küülikutest, kus karva värvust reguleerib 4 alleeli: c – albiino, ch – himaalaja, cch – chinchilla ja c+ – metsiktüüp. Homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime karva värvusele, kuid nad ei domineeri üksteise üle, vaid koos mõjutavad fenotüüpi. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid – muutub mõni morfoloogiline tunnus,nt värvus Letaalne mutatsioon – põhjustab isendi hukku Steriilne mutatsioon – põhjustab isendile viljatust. Testertüved - testib, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul, kui ka
otsad" ühinevad. DNA ühendatatkse ligaasiga töötlemisel. ) LIGAAS- ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise. GEENITEHNOLOOGIA RAKENDUSe eesmärgiks on välja lülitada mutantseid geene. "Sundida geene organismis tootma liiga vähe olevaid aineid."Panna neid kiiremini tööle. GEENI NOKAUT-nim. geen lüüakse rivist välja. Mõjutatakse geeni nukleotiidset järjestust. Suunatud mutatsioon. Mõjutatakse nukleotiide. GEENIVAIGISTUS, mille korral hävitatakse ära nim geeni pealt infot võttev M-RNA. DNA LÕIKUDE meetod, mis otsib rakkudest mutatsioone. Selleks kasutatakse vigastele rakkudele vastavaid DNA-lõike, mis on ühendatud mingi signaalelemendiga. DNA SÕRMEJÄLJE meetod- selle abil püütakse leida sugulussidemeid või kiriminaale. Kasutatakse eelmise sajandi lõpust/selle sajandi algusest. Sai alguse metoodikast, mille
liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon
Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsi- meetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. a. Reportergeen viiakse uuritavasse rakku... 20. Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused. Missuguseid analüüsi-meetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks? a. Enhancer lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi. b. Tuvastamiseks kasutatakse linkerskaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. 21. Nimeta vähemalt 3 üldist bioloogilist protsessi, kus enhancerite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid? a. Splaissing, translatsioon, transkriptsioon. 22. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust. a. *5' cap lisamine guanosiinijääk, mis lisatud mRNA 5' otsa 5'-5'
Indiviid, kes on pärilikult erinev looduslikus populatsioonis levinud tavavormidest (nn. metstüüpi isendeist). Mutatiivne muutlikkus e. mutatsiooniline muutlikkus, geneetilise muutlikkuse osa, mis on tingitud mutageneesist populatsioonis. Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli, viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke. Suur osa mutatsioone on organismidele kahjulikud (sh. letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt
repressorid vastutavad selle eest, millised geenid aktiveeritakse. Takistamine võib olla ajalise kontrolli all, vastutades selle eest kas esmalt seostub aktivaator või repressor. 4 VÄIKEAJU ARENG Kõigist käitumuslikest mutatsioonidest on lihtsaim identifitseerida neid, mis on seotud liikumisega. Stragger ja weaver on hiirte fenotüübid, mida põhjustavad vastavad geenid homosügootses olukorras. 4.1 Weaver mutandid, kaaliumikanali poori valgu defekt graanulrakkudes Weaver mutatsioon mõjutab väikeaju graanulrakke rakke, mida leidub kesknärvisüsteemis kõige rohkem. Nende rakkude puudusel on hiirte kõnnak tuikuv. Arvati, et mutatsioon mõjutab graanulrakkude eellasrakke ja Bergmanni gliaarakkude vahelist interaktsiooni, kuid hilisemad uurimused näitasid, et graanulrakud weaver hiirtel ei diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist. Seega peaks
paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi käigus õied ja viljad. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 3 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib Histoloogia bioloogiateadus, mis uurib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub hulkraksete organismide kudede ehtitust ja talitlust. sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele Homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis põlvkondadele. sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid Generatiivne paljunemine suguline paljunemine geene.
Seemnerakkude arv üle 100 milj. Liikuvate spermide osa üle 50% Normaalse kujuga spermide osa min 15-20% Kromosoommutatsioonid o Geenimutatsioonid Juhuslik teke ja mitteadaptiivsus Spontaanne teke Keemiline ja kiirgusmutagenees Näited mutatsioonidest: o Progeria (enneaegne vananemine) 1:8 000 000, LMNA geeni mutatsioon, karvkate puudub o Lesch-Nyhan`i sündroom Kusihappe üleproduktsioon, poisid, ettearvamatu liikumine o Uner Tan sündroom (tagurpidi evolutsioon) Türgi perekond, mutatsioon, kõndimine neljal jäsemel o Marrfan`i sündroom 1:10 000, pikad jäsemed, Lincoln?, Sergei Rachmaninov o Hüpertrihhoos (“libahundi sündroom”)
Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele ...sugulisel ...teel, somaatilised mutatsioonid aga.... vegetatiivsel paljunemisel..... 5.Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad eelkõige ...mittepärilikku... muutlikust. 3 Vasta küsimustele. 1. Mida nimetatakse daltonismiks? Daltonism on üks inimese enamlevinumaid suguliitelisi puudeid mis põhjustab punarohepimedust. 2. Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis põhjustab surma ainult homosügootses olekus. 3. Spontaansed mutatsioonid, indutseeritud mutatsioonid, generatiivsed mutatsioonid, somaatilised mutatsioonid. Kus nad tekivad? Spontaansed mutatsioonid tekivad iseeneslikult organismi normaalses elukeskonnas, indutseeritud mutatsioonid on mutatsioonid, mis eksperimendi käigus on kunstlikult esile kutsutud, generatiivsed mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ning kanduvad
Järeldused: 1. lacI+ toodab repressor valku 2. Laktoosi puudumisel repressor seondub operaatoriga ja inhibeerib struktuursete geenide ekspressiooni 3. Laktoosi olemasolul, repressor seondub allolaktoosiga ja sellega alustatakse valkude sünteesi (repressor inhibeeritakse) Mutatsioonid promootoris (Plac): See inhibeerib RNA polümeraasi seondumise, ei sõltu laktoosi olemasolust Iga mutatsioon promootoris inhibeerib kogu operoni struktuursete geenide ekspressiooni lac operon ehitus metsikul E. coli'l Regulatoorsete elementide ja struktuursete geenide järjakord lacI: promootorlacIterminaator operon: promootoroperaatorlacZlacYlacAterminaator Operoni funktsioon kui laktoos puudub: Kui laktoos keskkonnas: lac repressor on tetrameerne valk (neljast polüpeptiid ahelast) JacobMonod E. coli lac operoni mudel: 1
2. Pidevus – koodonid järgnevad vahetult üksteisele 3. Kattumatus – iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Aminohapete järjestus valgus on üksteisest sõltumatu 4. Kolineaarsus – koodonite järjestus mRNA-s ja aminohapete järjestus polüpeptiidide ahelas on lineaarselt kõrvutatud 5. Sünonüümsus – ühte ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti 17. Milline mutatsioon pärandub järglasele edasi? Generatiivne mutatsioon, sugurakkude mutatsioonid 18. Nimeta põhjuseid, miks mutatsioonid tekivad + Milliseid mutatsioone on olemas? Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes Generatiivsed mutatsioonid- sugurakkude mutatsioonid Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid Kromosoommutatsioonid Genoommutatsioonid Mutatsioonide tekkepõhjused: Replikatsioonil- punktmutatsioonid Rakutsüklis- kromosoom ja genoommutatsioonid Keskkonnamõjud - kõik mutatsioonid Kiirgused Kantserogeenid 19
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
jäid nälga. Sama lugu oli ka jahipidamisega. Jahiloomad ning tol ajal ka suured mammutid vajasid samuti toitu ja vett, mille kättesaadavus sõltus täielikult keskkonnast. Paikades, kus oli vähene taimkate või veepuudus, hoidsid eemale ka paljud jahiloomad, mistõttu ei saanud inimesed neile jahti pidada. Inimene, Darwini evolutsiooni teooria järgi, on arenenud ainuraksest organismist miljoneid aastaid tagasi. Mutatsioon on see, mille tagajärjel sai ainuraksest ja lihtsast organismist inimene. Mutatsioon, kuigi tihti juhuslik, on suuresti mõjutatud keskkonnast, seda võib ette tulla kiirguse tagajärjel või ka lihtsast temperatuuri muutusest või rakku ümbritseva keskkonna keemilistest muutusest, näiteks hapnikusisalduse langemisest või tõusust. Nagu ütleb ka Darwini teoora- "Tugevamad jäävad ellu." Seega on keskkond otseselt mõjutanud inimese arengut
● Hapniku evolutsioon Gaasiline evolutsioon: ● Happe põhine reaktsioon ● Topelt asendus reaktsioonid ● Mürgised ● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri muutused ● Struktuuri muutused stabiliseerumiseks Molekulaarne evolutsioon: ● Raku molekulide järk-järguline muutus ● DNA, RNA, proteiinid ● Üksikud nukleotiidi muutused ● Neutraalne evolutsioon vs. looduslikvalik ● Mutatsioon ● Rekombinatsioon Hapniku evolutsioon: ● Hapniku teke ● Vee oksüdeerumine ● Elektrolüütiline oksiididest ● Biosfääris Kasutatud kirjandus: ● https://en.wikipedia.org/wiki/Gas_evolution_reaction ● https://en.wikipedia.org/wiki/Stellar_nucleosynthesis ● https://en.wikipedia.org/wiki/Molecular_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Oxygen_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Bang
mõlemat sugupoolt mõjutavaid kui ka soospetsiifilisi Letaalsed mutatsioonid kahjustavad organismi elulisi funktsioone; fenotüüpselt väljenduvad organismi surmas (enamasti juba looteeas); dominantsed letaalsed mutatsioonid kaovad juba ühe põlvkonna vältel (kõik järglased surevad), retsessiivsed mutatsioonid võivad aga populatsioonis kaua püsida, sest on heterosügootses olekus. Nt yellow-lethal mutatsioon (Yl) hiirtel on dominantne nähtav (teoreetiliselt 3:1 värvuse jaotus kollane:hallikaspruun), aga retsessiivne letaalne (Y lYl genotüübiga järglane sureb embrüostaadiumis) => on värvuste suhe 2:1, mitte 3:1 sest homosügoot sureb enne sündi. · Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks Testertüvedega saab testida, kas mingi fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte
DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja. Kromosoom- üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Pärilikkuse kandja. Geen- DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Dominantne- valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, oled ühelt vanemalt saanud. Retsessiivne- allasurutud alleeel, oled mõlemalt vanemalt alleeli saanud. Mutatsioon- muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu muutsed Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada ...
suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Evolutsioonid mehhanismid ja protsessid Evolutsioon ei toimu liigi tasandil, evolutsioonivõimelised on organismide rühmad. Populatsiooni geneetilises struktuuris kutsuvad esile muutusi evolutsiooni tegurid: mutatsioon, suguline paljunemine, geenivool, looduslik valik. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsiooni tegurid: Mutatsioon geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Suguline paljunemine oluliseks teguriks on geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine. Geenivool Soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetilise ühtlustumine. Looduslik valik populatsiooni isendite valikuline
Turneri sündroom Kaasasündinud pärilik haigus Kromosoomhaigus Puudub osaliselt või täielikult 1 kahest sugukromosoomist Ainult tüdrukutel Munasarjad pole normaalselt arenenud Ei tooda munarakke ega naissuguhormoone Avaldub siis, kui oodatav puberteet ei alga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mutatsioon ja sümptomid Imikueas käe või jalalabade turse Voldid kaelal Lühikest kasvu (kuni 140 cm) Madal juustepiir Üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud Suured kõrvad Kõrge suulagi Sünnimärgid Kaasasündinud südamerike või neeruanomaalia Suurem vastuvõtlikkus teistele haigustele Ei alga puberteet Vaime areng normaalne Click to edit Master text styles Second level ...
Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele. Mutatsioon- geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või ...
- Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing - Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired
keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- ke...
Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt Kui muutunud raku jagunemist reguleerivate geenide avaldumine tekib kasvajarakk HeLa rakud Vähirakud ei allu teistelt rakkudelt tulevatele signaalidele, paljunevad lõpmata surematud HeLa rakud elavad tänaseni kasutatakse üle maailma tsütoloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid
Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Mutatsioon – muutus geneetilises materjalis. Mutatsioonide jaotus nende toime alusel: a. Nähtavad mutatsioonid – muudavad fenotüüpi b. Neutraalsed mutatsioonid – ei muuda fenotüüpi c. Steriilsed mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada d. Letaalsed mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi 1. Retsessiivne amorfne mutatsioon, funktsiooni kaotanud alleel – vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt homosügootses olekus 2. Retsessiivne hüpomorfne mutatsioon, kus polüpeptiidi funktsioon osaliselt säilib. Mutantne fenotüüp võib ilmneda aga tunduvalt nõrgemalt. 3. Dominantne neomorfne mutatsioon, on tekkinud uue funktsiooniga alleel – uute omadustega polüpeptiid, mis põhjustab uue, mutantse fenotüübi
toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Liigid ei ristu, sest on eluapigad nii-geogr.isolat. Biol.isol-liigi biol.iseärasusi(käitumine,biokeemilised,genetilised,ökoloogilised,mis
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Sugurakkude valmimisel kombineeruvad neis geenid ümber. Seega on suguliselt paljuneva organismi iga sugurakk mõnevõrra erineva pärilikkusega. Muutlikkus suureneb veel viljastumisel: isas- ja emassugurakkude ühinemise tagajärjel tekivad uued kromosoomikombinatsioonid. Järglane saab poole pärilikkusest ühelt vanemalt, poole teiselt. Mutatsioon- Juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus, sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte. Mutageen- Bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis põhjustab organismi rakkudes mutatsioone (muutusi pärilikkusaines) Pärilik muutlikkus- Muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda, võib olla mutatiivne või kombinatiivne Mittepärilik muutlikkus- Organismi pärilikkuse ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele. Muutlikkus on vajalik, sest see ta...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese...
pöördmutatsioonid, mis taastavad pärilikkuse esialgse oleku ja kergesti saavutatud kasulik omadus kaob. 4.Geneetiliselt muundatud toidu vastased rõhutavad, et kas taim on ikkagi taim, kui temas on looma geenid ja valgud, ja transgeense toidu võimalik kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning
Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid(lammastikaluste analoogid,kolhitsiin). Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis kiiresti.Moned tekkinud mutatsioonid pole isendile ei kahjulikud ega kasulikud.Nad sailivad genofondis ja voivad osutuda kasulikuks naiteks kliima muutumisel. · Geenivool(geenisiire)on migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel
sündroomi. Uuringute põhjal, mis on sooritatud erinevatel inimgruppidel arvatakse, et see arv võib kõikuda ühe ja kahe protsendi vahel. Arvatakse, et sündroom võib tekkida, kui kahjustada saab oimusagara ja kuklasagara vaheline ala, mis tegeleb nägude tajumise ja mäluga. Haigus võib avalduda peale insulti, peatraumat või mõne häire tulemusel. Vahel on sündroom ka kaasasündinud, sellisel juhul arvatakse, et haigust põhjustab pärilik mutatsioon, kuna sel juhul jookseb see tihti perekonnas. https://www.ninds.nih.gov/Disorders/All-Disorders/Prosopagnosia-Information-Page Prosopagnoosia diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid näotuvastusteste. Viimase aja üks kõige usaldusväärsematest on CFMT ehk Cambridge Face Memory Test. Antud testi tehes peab diagnoositav vahet tegema nägudel, ilma ühegi teise tundemärgita (juuksed, riided jne). https://www.researchgate.net/figure/38097339_A-Cambridge-Face-Memory-Test-CFMT-and-B-
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas...
Kinetohoor - tsentromeeris paiknev kromosoomi mehhaaniline keskus, millele kinnituvad kääviniidid. 13. Mis on eukromatiin ja heterokromatiin? Heterokromatiin - interfaasi tugevalt värvunud kromatiini piirkond, kus DNA kondendsatsiooni aste on suur ja on tavaliselt transkriptsiooniliselt inaktiivne. Eukromatiin - interfaasi kromosoomi piirkond, mis interfaasi tuumades paikneb hajusalt ning kondenseerub mitoosis. 14 .Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis pohjustab surma ainult homosügootses olekus. 15. Mis on eugeenika? Pärilikud haigused. Eugeenika - petus inimese tupuhtusest. Idee, et kunstliku valikuga saab parandada inimtugu voi rasse. Parilikud haigused on tingitud defektse geeni olemasoluga (sugurakkudes?) ja selle ekspressiooniga (nt. Hemofiilia, Huntingtoni haigus, tsüstiline fibroos). 16. Mis on homosügoot, hemisügoot ja heterosügoot?
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus Organismisiseselt: hormoonid ja ainevahetus Geenide avaldumise häireid Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Piisab ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et ahelasse lülitataks vale aminohape Downi sündroom (21.kromosoomi on 3, mitte 2) Organismivälised tegurid ja geenide avaldumine Ravimid, mürgised ained (alkohol, tubakas) Vähkkasvajad Healoomuline kasvaja kontrolli alt väljunud rakud ümbritsevatesse kudedesse tungida ei suuda Pahaloomuline kasvaja rakud suudavad tungida ümbritsevatesse kudedesse
Steriliseerivad mutatsioonid mutsatsiooniga isend on paljunemisvõimetu. Letaalsed mutatsioonid surmavad, tavaliselt juba looteeas. Testertüvedega ristamist kasutatakse retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks, selgitamaks välja, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Uuritav objekt ristatakse mingi retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootse testertüvega. Juhul kui ka järglaskonnal avaldub mutatsioon, on tegu sama geeni mutantse alleeliga, mille alleel on testertüvel retsessiivne. Äädikakärbeste silmavärvust mõjutavad kahes erinevad geenis olevad mutatsioonid: cinnabar ja scarlet, mõlemad põhjustavad erkpunast silmavärvi. 10. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus. Geenide fenotüübilist avaldumist ja mõju mõjutab tavaliselt keskkond. Näiteks võivad sama geeni erinevate alleelide
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunn...
Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed Bioloogilised mutageenid – bakterid, seened, viirused, algloomad Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang
liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad 4. Bioloogia haruteadused ja nende uurimisobjektid: molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus. fsioloogia - bioloogilised protsessid ning nende phjuslikud seosed. geneetika - geenide vanematel jrglastele edasikandumine ja tunnuste moodustumise seadusprasus isendi arengu vltel. koloogia - taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelised suhted neid mbritsevas looduses. viroloogia - viirused
Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik. Isegi samades tingimustes ühes rühmas elavad ühte liiki isendid pole täiesti sarnased. Evolutsioonis on tähtis pärilik muutlikkus. Kui mutatsioon on selline mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajalike tingimuste pärast. Eelisolukorras on need kellel on sobivam värvus, tugevamad, kiiremad jne. Järglased. Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest. Selleks, et leida tõendeid evolutsiooni toimumise kohta võrreldakse: kivistisi,
ühele regulatoorsele signaalile või promootorile. Geenid transkribeeritakse koos mRNA ahelasse. E. coli genoomi trp operon sisaldab viit geeni, mis kodeerivad trüptofaani sünteesiks vajalikke valke. Startsaidi lähedal asuv kontroll-ala reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse 7-kb polütsisroonne (üks mRNA molekul sisaldab kodeerivaid järjestusi, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessis osalevat valku) mRNA. Mutatsioon transkriptsiooni kontrollalas võib pärssida kõigi trp operoni valkude ekspressiooni. Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille geenis vastav mutatsioon esineb. 5. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? 2 Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. trp operoni kodeeriv mRNA)
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
avaldub RNA või valguna Geenide avaldumine mõjutab elutegevust sellisel viisil, kui kandes nt mingit haigust, siis avaldub see inimese puhul selle haiguse iseloomu järgi Promootor geeni piirkond, kus transkriptsioon saab alguse Terminaator - geeni piirkond, kus transkriptsioon saab lõpu DNA polümeraas on ensüüm, misviib läbi DNA replikatsiooni Komplementaarsus on molekulidestruktuuri ruumiline vastavus (DNAs: A ja T; C ja G)(RNAs: A ja U; C ja G) Mutant organism, millel on mutatsioon Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur Mutatsioonide tekkpõhjusteks: keskkond, mürgid, kiirgused Mutageenid: UV, röntgen, gammakiirgus; mobiil, monitor; benseeniühendid Oksüdant nitraat, alkohol, kuum. Rasvad jne,mis tekitavad mutatsioone DNAs Antioksüdant vähendavad oksüdantide toimet Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid kanduvad edasi järglastele, keharakkudes toimunud, ei kandu
enneaegset surma. Geneetiliste haigustega kokkupuutunud inimesi on palju: jämedalt võttes on 2% vastsündinutest määratud põdema mõnd geneetilist haigust. Enamasti pole nende vastu veel mõjusat ravi. Kuna geneetilised haigused ei levi nagu nakkushaigused, nimetatakse neid vahel sündroomideks või düsfunktsioonideks. Näiteks vähk on geneetiline haigus, kuid mitte alati pärilik. Vähi tekke üks võimalusi on geneetiline mutatsioon. Iga geen sisaldab pärilikku informatsiooni, mille alusel rakud toodavad valke, mis n.ö. ehitavad organismi.Moondunud informatsiooni sisaldavatest geenidest pärineva informatsiooni alusel toodab organism valke, mis ei vasta tema vajadustele.Tavaliselt suudab rakk võtta vigase informatsiooni leviku kontrolli alla. Harvemini juhtub, et see ei õnnestu ja tulemuseks võib olla vähi teke. Pärilikud geneetilised haigused tulenevad sugurakkude DNA-s toimunud muutustest. Vead
Lammastel oli alguses 15-16. sajandil skreipi, tiirutas enne surma ümber on telje, kuni suri krampides. Tapasaadustest tehti loomasööta, mis jagunes karusloomadele (naaritsatele) ja veistele, kellel tekkis hullulehmatõbi. Veistelt läks see edasi inimestele, tänu brittidele, kes sõid ajutoite. Inimeste surmajuhtumeid aastas 30 - 40. Haiguse peiteaeg väga pikk, kuni paarkümmend aastat. Haigestumise viisid 1. Iseeneslik - mutatsioon, mille tagajärjel normaalne valk muutub tõvestavaks 2. Nakatumine - tõvestav valk peab tungima organismi ja sealt närvidesse a) priionhaige looma meeleelundite, aju, või liha söömine b) meditsiiniline - ajuoperatsioonid, mitmekordsete süsteemide kasutamine, silma sarvkesta siiramine c) elukutserisk - talunikud, lihunikud, neurokirurgid. Eestis on olnud 2 kahtlust farmides, 1 inimene, kes suri haigusesse. Inimestel esineb: 1
Tõu- ja sordiaretus Tõuaretus: põllumajandusloomade ja lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärine...
mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt. Vegetatiivsel Osaleb vaid üks paljunemisel tekkinud vanemorgan organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega lühikese ajaga luuakse geneetiliselt identsed suurearvuline sarnane järglaskond Hüdra pungumine Kalanhoe paljunemine Bakteri pooldumine lehtedega Eostega paljunemine
4. liikidevaheline, kaudne KÜSIMUSED/VASTUSED: Charles Darwin- inglise teadlane, kes on nüüdisaegse evolutsiooniteooria üks rajajatest. Ta avaldas 19.sajandi keskel raamatu, milles ta seletas loodusliku valiku teooria abil taimede ja loomade evolutsiooni, seda, et uued liigid on arenenud olemasolevatest liikidest. On mõistlik anda palju järglasi, sest suur hulk neist järglastest hukkub enne, kui jõuab ise järglasi anda. Mõistlik on erineda, sest kui mutatsioon on selline, mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust, siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Kuidas tõestava evolutsiooni: 1. fossiilid- paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi 2. sarnase ehitusega elundid- eri liiki organismide elundid võivad olla põhijoontes sarnase ehitusega ja see tõendab nende organismide ühtset päritolu 3. mandunud elundid (ussripik, õdraluu, tagapurihambad ehk
Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Tehnoloogia on kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Mida tähendab geotermaalenergia? Maa siseenergia, mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks, seal kus on keisrid ja kuumaveeallikad. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Elektrienergia saamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
