Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

"mustmuld" - 56 õppematerjali

mustmuld - kõige Väga suured põllud, Enamus looduslikest Aasias stepp mandrite siseosades, Suvi on soe Puhmad ja pisiimetajad, kojott, viljakam, Huumus kasvatatakse: rohtlatest on P-Am preeria ja talv külm ja kuina kliimaga.
2
docx

Vastused geograafia kontrolltöö: Pedosfäär, 11.klass

klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus ­ mullasegamine suure...

Geograafia - Keskkool
14 allalaadimist
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
177 allalaadimist
64
ppt

Mullad

ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU  TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS  TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST  ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE  VEE-EROSIOON – 56%  TUULE-EROSIOON – 28%  KEEMILINE REOSTUS – 12%  FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID  EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE  LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS  SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS...

Pedosfäär - Keskkool
6 allalaadimist
8
docx

Suitsusaun

See on ka üheks suurimaks põhjuseks miks ei ole lagunevaid majaosi välistegurite eest rohkem kaitstud ning hoone laguneneb edasi. Alustades lahtiselt laotud maakividele rajatud vundamendist, mis on praktiliselt terviklikult maa alla vajunud. Kivid on laotud üksteisekõrvale moodustades sellise lahtise ja liikuva lintvundamendi. Põrand ei ole kaetud millegagi ning sealt vaatab vastu harilik mustmuld . Kolm väliseina ning sisesein on palkseinad, mis ühendatud tappidega. Ühendused püsivad veel kindlalt üksteise küljes, kuid näitavad juba väsimusmärke, sest palgid on hakanud vaikselt mädanema. Neljas sein on kaetud servamata laudadega, mis on neljast seinast kõige paremini säilinud. Saunal oli kaks akent, millest üks on säilinud. Teise aknaava asemel on laotud punaseid telliskive ning sealt tuleb välja saunakorstna metalltor...

Ehitus -
11 allalaadimist
36
docx

Eesti keele reeglid

Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld , noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthää...

Eesti keel - Keskkool
19 allalaadimist
4
odt

Pedosfäär ja bioomid

Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliim...

Geograafia - Keskkool
19 allalaadimist
2
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdle...

Parasvöötme metsad ja rohtla - Põhikool
30 allalaadimist
59
doc

Alajaamad II osa

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ___...

Elektrijaamad -
6 allalaadimist
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumival...

Eesti keel - Keskkool
2 allalaadimist
44
pdf

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011

4 64,01 64,95 51,03 63,12 64,77 4,4 22,9 28. (osaülesanne 86) Mis loodusvööndile on mustmuld tüüpiline? Õige vastus märkige X-ga. A. vihmamets B. X parasvöötme rohtla C. okasmets D. lehtmets E. tundra B parasvöötme rohtla – 1 punkt Sagedasemad eksimused: väärvastusena pakuti sagedamini vihmametsa (11%) ja lehtmetsa (11%). Ülesande nr 28 tulemu...

Geograafia - Kutsekool
246 allalaadimist
3
docx

Rohtlad - arvutitunni tööleht

geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud ­ inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud ­ tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti...

Loodusvööndid - Põhikool
2 allalaadimist
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega...

Geograafia - Keskkool
32 allalaadimist
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb mul...

Geograafia - Keskkool
11 allalaadimist
12
docx

PARASVÖÖTME ROHTLA

Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld , mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4. VEESTIK Jõed on r...

Geograafia - Põhikool
9 allalaadimist
12
docx

Geograafia eksam 2017

Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest ­ kivimiline koor ­ on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jao...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist
4
pdf

Biosfäär

1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2...

Geograafia - Keskkool
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun