Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mussoon" - 116 õppematerjali

mussoon - ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sensooselt vastupidiseks.Mussooni tsirkulatsiooni põhjustab ookeani j mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduv niiske õhuvool põhjustab palju sademeid ja pehmet talve, mida ida poole minna seda külmemaks läheb.
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Kõrgel temperatuuril on palju aurumist, seega tekivad tõusvad õhuvoolud mille tulemusel on seal pidevalt madalrõhuala. 14. Mis on mussoonid ? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. 9 Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Suvel on Indias maismaa soojem kui ookean seega tekivad seal tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhuala. Toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes...

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

Talvede soojenemine on esile kutsunud läänevoolu tugevnemise. Kui talv on külm, püsib lumi kaua maas, kevad jääb hilisemaks ja jahedamaks. Pehme talve korral sulab lumi kiiresti, kevad saabub varem ja tuleb enamasti soojem. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaar- ja pöörijooned, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, mussoon , passaat, läänetuuled polaarjooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev pöörijooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, need on paralleelis, kus päike on seniidis üks kord aastas (pööripäeval) õhumass-kindlatea omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal õhurõhk-õhu surve aluspinnale tsüklon-ehk madalrõhkkond, ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

50000 filipiinalast järgis üleskutset, võttes evakueerimisel kaasa ka osa oma isiklikust varast. Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon tekitas majandusele täiendavat kahju, sest vihmasajud muutsid Pinatubo nõlvadele ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas...

Geoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad

Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest . Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas. Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000- 6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi....

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

ATMOSFÄÄR

• Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Maateaduse alused

NAO indeks ­ Kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist islandi miinimumi ja assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust. Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Maateaduste alused II 2.kontrolltöö

Jugavool jargib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva ohuvoolu, kus ohu liikumise kiirus on suurim keskmes ja vaiksem voolu aareosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km korgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300 km/h. Jugavool on tingitud aarmiselt suurest ohurohugradiendist polaarfrondi kohal. · Selgitada moisteid mussoon , katabaatiline tuul, geostroofiline tuul- mussoon- pusiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seeparast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval maaral. Suvel on maismaa soojem, mistottu kujunevad seal valja tousvad ohuvoolud, mis moodustavad pusiva madalrohkkonna. Seetottu toimub pidev ohuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tottu suure niiskusesisaldusega ohu, mis pohjustab tugevaid sademeid...

Maateadused
9 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded km-d Jugavoole põhjustab põhjapoolse külma ja lõunapoolsesooja õhumassi temperatuuride erinevus. Mussoon­ püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad tuuled äärealadelt tsükloni keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled...

Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Maasfäärid ja energia

Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas 4. Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral Talvel on Lõuna-Aasia kohal kõrgrõhkkond- taevas selge ja tekivad põuad. Suvel on Lõuna-Aasia kohal madalrõhkkond- maismaa on soojem, mistõttu kujunevad välja tõusvad õhuvoolud, toimub pidev õhuvool merelt maale. Õhk on niiske ja on palju tugevaid sademeid. 5. Mis on ja kuidas tekib briis?...

Maateadused
18 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE

(Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim...

Eesti loodusgeograafia
3 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

Õhus oleva niiskusena võib energia kanduda sadade tõi isegi tuhandete kilomeetrite taha. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuultesüsteem, milles tuuled puhuvad suvel talvega võrreldes peaaegu või täiesti vastassuunas. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- ja Ida-Aasia, kus talvine mussoon on seotud kuiva ja jaheda ilmaga, suvine mussoon aga sealse peamise sajuperioodiga. 5. Mis on ja kuidas tekib briis?...

Maateadused
39 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Malai saarestik referaat

+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. El Nino mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub...

Keskkonna ja loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 4. Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis?...

Maateadus
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta

8. Aafrika riftilõhede järvedele on iseloomulik lahknemine ja ookeanilise maakore teke(saarte teke, pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon , passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on bambuskaru Tema tähtsaim iseärasus on toitumine toitub ainult bambusest 13...

maailma loodusgeograafia ja...
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun