30. laiuskraadides laskuvad õhuvoolud(kuiv piirkond) passaadid, 60. laiuskraadil tõusvad õhuvoolud( niiske piirkond) lääne- ja edela tuuled. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Mussoonid on püsivad tuuled. Tuul liigub kõrgemalt õhurõhult madalamale, maismaa ja ookeani vahel, mille suund muutub sesoonselt. Talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. · Osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm
püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas ja lõunapoolkeral kagust loode suunas Tuule suund madal-, ja kõrgrõhkkonnas maalähedases kihis. Antitsüklon e kõrgrõhkkond keskmest väljapoole, õhurõhk väheneb. Tsüklon e madalrõhkkond keskmest väljaspoole, õhurõhk suureneb. Põhja ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud tuule suund vastupidine Mussoon: õhurõhk ja valitsev tuule suund Lõuna-Aasia kohal, jaanuaris ning juulis on vastupidised Briis: on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul Mäe ja oru tuuled: olemuselt sarnaneb briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks Mistraal: külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele
mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused. Elustik sellele vastavalt kohastunud o troopiline vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, kuid aastane käik juba ligi 5 °C. Sademeid palju juunist novembrini, veebruarist aprillini suhteliselt kuiv. Sügiskuudel harilikud üleujutused ja paduvihmad. o Aasia mussoon: eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm päevas). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil o nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik,
elanikkonna hulgas ja õigeaegse evakueerimisega. 50000 filipiinalast järgis üleskutset, võttes evakueerimisel kaasa ka osa oma isiklikust varast. Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon tekitas majandusele täiendavat kahju, sest vihmasajud muutsid Pinatubo nõlvadele ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
(novembrist aprillini) ja kuiv (maist oktoobrini). Kuival ajal on peaaegu kõik päevad soojad ja päikesepaistelised, ning pärastlõunal niiskus on umbkaudu 30%. Väga vähe sajab maist septembrini. Kõige jahedamates kuudes, juuni ja juuli, keskmine madalaim temperatuur võib alla kukkuda kuni 14C-ni, kuid väga harva sellest veel allapoole ning jäidet pole siiamaani märgatud. Märg hooaega teatakse troopiliste tsüklonitega ning mussoon vihmadega. Kõige rohkem vihma sajab detsembrist kuni märtsini (lõuna poolkera suvi), kui äikesetormid on sagedased pärastlõunal kui niiskus on üle 70%. Keskmiselt sajab 1,570mm vihma põhja osas. Kesk osas on kõrb, kuhu kuulub Alice Springs ja Ayers Rock, ning pool põuane ala, kus vihma sajab harva oktoobrist kuni märtsini. Kesk-Austraalias sajab vähem kui 250mm vihma aastas. Kõrgeim temperatuur, mis on kirja pandud on 48,3C Finke-s 2.jaanuaril 1960.a
maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust. Asja muudavad keerulisemaks mussoonid. Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias näiteks puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. 19. SELGITAB JOONISE ABIL ÕHU LIIKUMIST TSÜKLONIS JA ANTITSÜKLONIS NING NENDEGA KAASNEVAID ILMASTIKUNÄHTUSI. SELGITAB JOONISE ABIL SOOJA JA
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
- Eesti kliima mõjutajad:Islandi miinimum=pehme ja sajune talv,Assoori maksimum=palav suvi Kuna eesti asub üleminekuvööndis(mereline kliima läheb üle mereliseks) siis ilmastik on vahelduv, suuresti sõltub Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvast niiskest õhuvoolust.Kui läänetuule mõju on suurem siis on talved pehmed ja suladega,kui aga nõrgem siis tuuled puhuvad valdavalt maismaa poolt kujundades külmemat ja püsivama lumekattega ilma. - Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades(nt.Lõuna-Aasia), milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.Seda põhjustab mandri ja ookeani ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.Tuul puhub talvel maalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaale. - Õhumass on tohutu suur õhu hulk,mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.(temperatuur,niiskus)
parasvöötme suunas. Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Poolustest liigub õhk ekvaatori suunas, kus on tekkinud madalrõhuala. Soojenes tõuseb õhk üles ja parasvöötmes tekib madalrõhuala. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, selle tõttu nimetatakse need idatuulteks. Musoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui
kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuri tõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Osooniauk ehk osoonikihi oluline hõrenemine. Osooni leidub atmosfääris kõigil kõrgustel, alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini. Ligemale 90 % sellest paikneb stratosfääris, kus tema suhteline sisaldus õhu ruumalaühikus on palju suurem kui madalamal ja kõrgemal. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku
tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus, navigatsiooni tingimused oma riigi nüüdsest tugevam India ookeani mussoon tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel reljeef, pinnase omadused, taimkate laevafaarvaateri osades. tagas maaviljeluse pioneeridele ka piisavalt jahedama õhuga õhumassid
ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuv kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ning madalmäestikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda Nepali piiri ja seal asub ka maailma kõrgeim tipp Dzomolungma 8846 m. Enamik Hiina alast asub seismilises vööndis ja seega on suur maavärina oht. Hiina kliima põhikujundajad on vahelduv pinnamood ja paikkonna kaugus merest. Hiina ulatub parasöötmest troopilisse vöötmesse. Idaosas valitseb mussoon, siseosas aga mandriline kliima. Sajab peamiselt suvel, talv on kuiv ja külm. Tiibeti kiltmaa on kuiv ja karm, igilumepiir on kuni 6000 meetri kõrgusel. Sageli on liiva- ja tolmutorme. Sademed vähenevad idast läände. Vetevõrk on tihe ainult Ida- ja Lõuna- Hiinas. Enamik suuri jõgesid (Huanghe, Jangtse) algavad Tiibeti kiltmaalt. Need jõed kannavad ka palju setteid. Lääneosas kaovad jõed kõrbeliiva või kasutatakse nad ära niisutamiseks. Järvi on u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
