sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
ajalugu tehnoloogia areng, kultuurikontaktid, sotsiaalne manifestatsioon esemete abil. Asjade kogumise algus Vanade asjade kogumine ja eksponeerimine on nähtusena päris vana ning seostub kõrgkultuuridega. Juba Babüloonias on märke vanade esemete kogumisest (nt Uri kaevamistelt), kust on leitud juba omal ajal vanade asjade kogumisest märke. Selle eesmärgiks on tõenäoliselt olnud tagada valitseja legislatiivsus. Sõna muuseum pärineb kreekakeelsest sõnast museion. Vana-Kreeka muusade eluase või neile pühendatud templit nimetati museioniks. Hellenistlikul ajal nimetati museioniks ka üldiselt koole, kuid kõige olulisemaks oli siiski Aleksandria kool/museion. Kõige tuntumaks osaks Aleksandria museionis on kahtlemata raamatukogu, mis tänapäevaks on kahjuks hävinud. Seal olevat olnud 700 000 käsikirja. See püsis kuskil 3. sajandini pKr. Museioneid asustasid ka Platon ja Aristoteles. Taolistesse templitesse kogunes ka hulgaliselt
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15
tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur. Museion - ehk muusade (kirjanduse ja kunsti kaitsehaldjad) tempel, mis kujunes teadus- ja kultuurikeskuseks, kus töötasid õpetlased. Aleksandria luule - on hellenistlikul perioodil õukonnas loodud luule, mida isel. peen maitsekas stiil kangelaste seiklustest, karjuste armastusest, ülistati jumalaid ja maiseid valitsejaid. Hellenismi periood - 4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr. Kes ta on ja millega sai tuntuks?
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast. Aristotelese õpilane Theophrastos - "botaanika isa". Aleksandria matemaatikutest oli kuulsaim Eukleides (III) saj. Ta õpetas Museionis geomeetriat. matemaatika ja astronoomia suure tõusu oluliseks eelduseks oli vana- kreeka ja vana- ida, eriti babüloonia teaduse süntees. II saj. suur tõus meditsiinis.
· Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. · Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. · Idamaade omane talupoja allutatud seisund. 3. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. a) Keskused: · Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). · Antiookia (Süürias) · Peryamon (V. Aasias) · Ateena (Kreeka) b) Teadus: · Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. · Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi.
Pärast tema surma riik lagunes. Suremad riigid : egiptus , Makedoonia , mesopotaamia. Mindi üle palgaarmeele. Osati valmistada võimsaid sõjarelvi. Hellenistlikult perioodile on iseloomulikud : Kreeka kultuuri ja keele levik ida-maadesse. Ida-maade kultuuri levik Kreeka kultuuri. Aleksandria on linn mille Aleksander rajas niiluse kaldale. Sellest kujuneb kõige tähtsam linn. See oli väga puhas ja korras linn. Olulisem vaatamis väärsus oli tuletorn. Üle 100 m kõrge. Museion tegutses seal , ta oli teaduse , haridus keskus. Seal on kõige olulisem raamatukogu , kus oli üle 7000 käsikirja. Millest väga vähesed on säilinud. Seal tegeleti ka filosoofiaga. Palju huvitas seal teema , et kuidas saada hingerahu. Kerkis esile 2 filosoofia koolkonda. Epikurose koolkond- arvati et pärast surma ei ole midagi ja inimese hing laguneb ja inimene ei pea kartma. Teine koolkond oli Stoitsistlik koolkond nende
Selle tulemusena muutus Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, staadioneid ja väljakuid ümbritsevaid sammaskäike. Uutest linnadest üks suurimaid oli Ptolemaioste riigi pealinn Aleksandria Niiluse jõe deltas, millest kujunes üks Vahemeremaade tähtsamaid kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskuseid. Aleksandrias asus Museion (kr k muusade pühamu; teaduskeskus koos antiikaja suurima raamatukoguga) ja Pharose saarele rajatud 110 m kõrgune tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist
Selle tulemusena muutus Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, staadioneid ja väljakuid ümbritsevaid sammaskäike. Uutest linnadest üks suurimaid oli Ptolemaioste riigi pealinn Aleksandria Niiluse jõe deltas, millest kujunes üks Vahemeremaade tähtsamaid kaubandus-, haridus- ja kultuurikeskuseid. Aleksandrias asus Museion (kr k muusade pühamu; teaduskeskus koos antiikaja suurima raamatukoguga) ja Pharose saarele rajatud 110 m kõrgune tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid
1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles, nende kõrval austati ka paljusid idamaiseid jumalaid (näiteks Egituses jumalanna Isis). Ajaloolised isikud Perikles- demokraatliku Ateena kõrgaeg oli tema valitsusajal (5.saj) Zeus- peajumal Apollon- tema templis (Delfis) ´´tema käest´´ käisid inimesed end vaevavatele küsimustele vastust otsimas Athena- tarkuse- ja sõjajumalanna
Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud. · Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele. · Linnad sõltusid kuningavõimust. Kultuur: · Demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust (hellenistlikud valitsejad) · Egiptuse kuningad pöörasid kultuurile suurt tähelepanu. Aleksandria kui hellenismiaja silmapaistev kultuurikeskus. Museion ,,muusade pühamu", seal tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses.
Selle ülesande võttis enda peale arhitekt Sostratos. Töid alustati Ptolemaios I käsul ning lõpetati Ptolemaios II valitsemise ajal. See ehitis oli maailma esimene hiidtuletorn (üks antiikmaailma seitsmest maailmaimest). Ehitati 20 aastat, tööd lõpetati umbes aastal 280 eKr. Tuletorn asus linna ees Pharose saarel. Selle kõrgus oli arvatavasti 143 meetrit ja tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Aleksandrias asus ka maailma esimene teadusasutus Museion, kus tegeldi arstiteaduse, astronoomia, matemaatika jt. teadustega. Samas oli ka suurim raamatukogu, mis sisaldas antiikmaailma mahukaimad käsikirjad papüürusrullidekogu (700 000). Oma vallutusretkedel asutas Aleksander veel palju teisigi linnu. Tema asutatud linnadest tuntakse praegugi Hudandi ja Herati. Gaugamela lahing 331. a. kevadel suundus Aleksander, saanud Kreekamaa asevalitsejalt Antipatroselt oma
Caesar tungis 49 eKr enda ustavate vägedega Itaaliasse ja vallandas sellega kodusõja. Kuna Pompeiuse väed olid väljamaal, siis põgenes suurema osa senatiga Kreekasse. Rooma ja riigikassa langesid Caesari kätte. C läks Hispaaniasse, et Pompeiuse tagalaväed hävitada. Seejärel tungis Kreekasse ja võitis seal Pompeiust, kes põgenes Egiptusesse, kus tapeti. Caesar läks Egiptusesse ja osales Ptolemaios XV ja Kleopatra võimuvõitluses. Kodusõda, C ja K varjusid Aleksandria kuningalossis, Museion läks põlema, raamatukogu hävis L lisavägedega kinnitas Kleopatra troonile. Ise läks Väike-Aasiasse lühikesele võidukale retkele. Caesari diktatuur. 47 eKr oli Roomas tagasi ning 45 a-ks oli võitnud kõiki Pompeiuse toetajaid ning kogu Rooma oli tema valitsuse all. Caecari ametid: korduvalt konsul, eluaegne tribuunivõim, tsensor, vägede ülemjuhataja imperaator, pontifex maximus. 44.a tähtajatult diktaator.
Tegutsesid linnanõukogud, valiti ametnikke ja kutsuti kokku rahvakoosolekuid, kuid nende võim piirdus nüüd vaid kohaliku igapäevaelu korraldamisega. Tähtsamates asjades pidid nad alluma valitseja tahtele. Oluline muudatus leidis aset sõjaväekorralduses: hakati värbaama mitmelt poolt pärit palgasõdureid, kes elasid tihti linnast väljas sõjaväeasulates. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule. Aleksandria rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri.- ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Kultuurikeskused olid ka Pergamon ja Ateena Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma tähenduse. Komöödiate kirjutamine jätkus, käsitleti armastust, pereelu ja olustikulisi teemasid; tragöödiates piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Hellenistlikud poeedid teadsid kreeka kirjandusest kõike, ka tähtsusetumaid müüte
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri idamaadesse -> kreeka kultuur liitus idamaade kultuuriga. Koinee - kreeka keelel põhinev ühiskeel. Kunstis hakkas väljenduma emotsioon, ärevus ja ebakindlus. Kultuuri keskuseks muutus Aleksandria linn Egiptuses (Aleksandria nimelisi linnu on aasia selles osas, mis Aleksander Suur vallutas, kümmekond). Seal asus ka museion - hellenismi ajastu suurim raamatukogu (sellest nimest tuleb ka sõna muuseum) ja teadlaste tööstuskeskuse. 2. ALEKSANDRI SÕJAKÄIGUD 334-325. Philipos II pidas kreeklastega 338 eKr Chaironeia lahingu. Lahingust võttis osa ka kõnemees Demastienes, kes kreeklaste matusel peale lahingut ütles, et nende lahingutega maeti maha kreeka vabadus. Philipkad - kõned Philipos II vastu. Demastenes - kõnemees, kes õppis retoorikat mere rannas, sest tal oli väga nõrk hääl. Kuna tal oli
hulgast. Kreeka lüürika avab neile aristokraatide ellusuhtumise ja maailmavaate. Palju viljeldi armastusluu- let, millel oli nii mõnigi kord homoseksuaalne tagapõhi. Oli ka poliitilist luulet ning palju moraaliteemat kä- sitlevaid luuletusi. Üks silmapaistvamaid kreeka lüürilisi luuletajaid oli Pindaros (elas 5. saj. eKr). Hellenismiperioodil rajati Aleksandriasse (Egiptuses) muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Selle juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teatrietendus draama oli välja kasvanud jumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toi- musid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats (orkestra) ja selle taga enamasti puust lavakonst- ruktsioon (skenee)
agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste
Antiookia ja Pergamoni suurlinnad. Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati Aleksandria raamatukogu, tollane tähtsaim teaduskeskus. Luulest, kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega. Perioodi iseloomustavad kokkupuuted Rooma ja kreekaliku kultuuri vahel. 82. Mis oli Aleksandria museion? Aleksandria museion oli muistse Kreeka uurimisasutus Aleksandrias, kuhu kuulus ka Aleksandria raamatukogu, selle eesmärgiks oli tuua kokku parimad teadlased hellenistlikust maailmast. 83. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kallimachos oli 3. sajandi õpetlane, poeet ja kriitik, Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja. Oli ka Aleksandria raamatukogu pearaamatukoguhoidja. Temast on säilinud kuus kirjanduslikku hümni, 63 epigrammi ja palju fragmente, ka jambe
kohaliku maa tavad riigikorralduses. Linnadest said tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse. Sõjavägi ei koosnenud enam kõigist kodanikest vaid palgasõduritest. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule, eriti paistsid silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Museioni juurde kuulus ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Väike-Aasias tõusis enama ja enam esile Pergamon ning Kreekas püsis esiplaanil Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma senise tähtsuse. Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias) järgi
teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud
Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad · Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr · See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli · Museionis asusid ka observatoorium, botaanikaaed, loomaaed ja teadlaste eluruumid
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
aristpohanesel oli näitlejaid rohkem. Tegevuse, koha ja aja ühtsuse printsiip. Tegevus toimub 1 päeva jooksul, linna või küla tänaval. Rooma ajal töödeldi tema komöödiaid rohkelt. ( tõlgiti, panid ka mitmest komöödiast oma komöödia kokku. ) 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? Uurimiskeskus Museion. Aleksandrias tekkis ilukirjandus tänapäevases tähenduses. ( kirjandus oli eliidi pärusmaa, väljapaistvad kirjanikud kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud ). Luule keskendus indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele. Luules eelistati väikevorme epigrammi, idülli ( olupildikest), jutustavat
hiidskulptuuride populaarsus, mis oli selgelt Egiptuse mõjul). Kultuuriline keskus liikus ida poole, Ateenast Aleksandriasse (olulised ka Pergamon, Antiookia). Maailmakeeleks saab kreeka ühiskeel (koinee). Loodusteaduste eraldumine filosoofiast, üksikteaduste eristumine üldisest haridusringist, poliitilise temaatika kadumine luulest, kunstist ja filosoofiast 86. Mis oli Aleksandria museion? Suur universaalne uurimisasutus, mille üks osa oli Aleksandria raamatukogu. Aleksandria filoloogid tegutsesid seal (tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted, grammatikaküsimused). Oluline tolle aja tekstide uurimise ja säilitamise koht. 87. Kus paiknes geograafiliselt hellenistlik kultuur ja mis olid selle keskused? Hõlmas suurt ala: Euroopa, Põhja-Aafrika, Lääne-Aasia. Kultuuriline keskus liikus ida
Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta
Hellenismi kultuuri üldjooni Loodusteadused eristuvad filosoofiast Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon) ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel (koinee) Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud) Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks" 83. Mis oli Aleksandria museion? Rajas 3. saj eKr Ptolemaios I (või II), antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli Konkurent: Pergamoni raamatukogu V-As (üle 200 000 rulli) Ptolemaios III korraldus: Aleksandria sadamas randunud laevad pidid andma kõik pardal olnud teosed raamatukogule ümberkirjutamiseks, saades pärast tagasi kas originaali või koopia
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. – Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides – matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus
alluma. Teistest sõltumatumatumad olid Kreeka linnad. Mõned neist suutsid Makedoonia kuningatele edukalt vastu seistes oma iseseisvust maksma panna. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati nende poolt Muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajati ka rikkalik raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased
alluma. Teistest sõltumatumatumad olid Kreeka linnad. Mõned neist suutsid Makedoonia kuningatele edukalt vastu seistes oma iseseisvust maksma panna. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati nende poolt Muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajati ka rikkalik raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased
Ahoris/Hakoris peamine, ja veel kolm vaaraod. XXX dünastia vaaraod (380-363): Nektanebos I, (A.Suure `isa'), Teos/Tahos, Nektanebos II. XXXI. d. ajaks võib pidada teist Pärsia ülemvõimu aega (341-332). 332 vallutas Egiptuse pärslastest Aleksander Suur, kes esines vaaraode seadusliku järglasena. Makedoonia võim (332-305). Egiptus helleniseerus, rajati Aleksandria linn, millest Ptolemaioste ajal (305-30) sai pealinn ja riigi kultuurielu keskus (seal paiknes Museion koos suure raamatukoguga). Selle perioodi Egiptuse vaaraod: Ptolemaios I-XV, Kleopatra I-VII. Rangelt tsentraliseeritud riigivõim, maksurendisüsteem ja riiklik papüürusemonopol võimaldasid riigil toetada kunsti ja teadust. Caesar kehtestas Roomas Aleksandria kalendri. Pärast Octavianuse võitu Antoniuse ja Kleopatra (VII) üle saj Egiptusest 30 eKr Rooma impeeriumi provints ja viljaait.... Lihtsalt illustratsiooniks, ei vastuta sisu eest
esile uued linnad, eeskätt Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasias. 25 Aleksandria linna kavandas arhitekt Deinokrates, kelle plaani järgi rajati linna kaks laia peatänavat (3o m), mid ääretsasid marmorsammastikud. Tänavad olid sillutatud marmorplaatidega. Peatänavatega ristusid kitsamad põiktänavad. Linn jagunes valitsejakvartaliks (sinna kuulus ka teaduskeskus Museion ja tolle aja suurim raamatukogu) ning elukvartaliks. Linna sadama vaatamisväärsuseks oli aga Pharose saarel paiknev majakas ( 4. Saj. eKr. arh Sostrates Knidoselt, üks vana aja seitsmest maailmaimest, hävis maavärinas 1326.a.) Majakas oli kolmekorruseline 110 m kõrgune ehitis, mis paiknes marmorplaatidest alusel küljepikkusega 180 m. Majaka alumise, ruudukujulise osa küljepikkus oli 30 m, selle küljed olid orienteeritud põhiilmakaarte suunas, teise korruse moodustava kaheksatahkse osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
