Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31
Positive traits of character 1.lighthearted- muretu, kergelt võttes. 2.carefree, careful- muretu, hoolikas 3.honest, sincere, frank- aus, siiras, siiras 4.open, communicative- avatud, suhtlemis aldis 5.easy-going- hea suhtleja 6.strong-willed- tahtejõuline 7.determined- otsustuskindel 8.self-assured, self-confident- enesekindel, enesekindel 9.dominant, energetic- domineeriv, energiline 10.demanding, well-balanced- nõudlik, tasakaalukas 11.modest, reserved- tagasihoidlik, reserveetitud =kinnine 12.sensible, practical- mõistlik, praktiline 13.calm, realistic- rahulik, realistlik 14
meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada. Kuna Maril oli eneseväärikust, ei tahtnud ta alguses lepingule alla kirjutada. Algul üritas Tõnu Maris tekitada himu muretu elu vastu. Mari aga ei lase nnast illuioonidega ja muretu elu perspektiividega mõjutada. Marit ei huvita perenaise elu, raha ega ka linnaelu. Prillup muutub aina otsekohesemaks, kuid Mari seevastu hakkab aina rohkem Tõnule vastu. Kui Prillup loobub naise sundimisest, siis teatab Mari, et ta võttis ettepaneku ise vastu. Üheks põhjuseks, miks Mari ettepanekuga nõustus, võis olla see, et ta sai aru, et nüüd on mõisa minek tema ense vab valik. Kui ta oleks kohe laguses ettpankeuga
50ndatel erutas meie meeli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe. 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha ning ilu on alati olnud omaette tööstus, millega inimesi mõjutada. Fjodor Dostojevski romaani ,,Idioot" läbivaks teemaks on ilusad naisterahvad. Tol ajal, mil isikuomadustest, kommetest ja haritusest ei hoolitud, võis ainuüksi ilu sulle tagada kindlustatud ja muretu eluviisi mõne rikka vürsti või sõjaväelase tiiva all. Enam jaolt oli su tulevik otsustatud juba teismeikka jõudes, mil su vanemad olid sind mõnele meesterahvale maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase
Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega. Igaühel tekib kindlasti küsimus, kuidas ta oma naist siis niimoodi kaubaks pakkus. Eks siis ikka rikkus oli see, millest mees puudust tundis ning nüüd, kui Mäeküla kuulsad piimad Prillupi käes olid, pidi elu olema igati õnnelik ja muretu. Prillup on nüüd kõva tegija, uhked saapad jalas ning riided seljas. Tõnul oli ikka vedanud, et ta sellise õnne peale sattus. Emagi oli talle öelnud, et mees peab karvane olema, siis tuleb ka õnn ja rikkus. Tõnu Prillup läks uhkelt turule piima müüma, kuid see Mäeküla piim ei olnudki nii populaarne, kui ta arvas seda olevat. Hiljem tuli odavalt tänavatel maha müüa, et sellest lahti saada. Pikad ja väsitavad vankrisõidud turule ning koju olid kurnavad
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas
,,Kingsepp ja pankur" räägib kahest mehest: nagu pealkirigi ütleb - elurõõmsast kingsepast ning rikkast ning rahajanulisest pankurist. Tahes näidata, kui vähe on rahal sidemeid õnnega ning et see toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb rõõmu elust endast, väljendades seda oma lauluhääle ja muretu kõneviisiga. Tundes muret enda õnnetuse üle, milleks on elu nautimise oskuse puudumine, tahab pankur sama saatust ka oma lõbusale naabrile. Kinkides talle sada rahatähte, muutis ta kingsepa väga imestunuks. Sellest hetkes oligi rõõmsa mehe muretu elu kui käega pühitud. Enam ei olnud kuulda ta laulu ning undki nappis. Hirm selle ees, et raha ära varastatakse oli suurem kui see, et raha üldse polnud. Seega võttiski ta
Omadussõnatuletus Prefikstuletis Eitus -eba o Ebaselge, ebanormaalne, ebamugav Sufikstuletus Omadus -ne -line -lik o Mullane, usklik Omaduse puudumine -tu o Muretu Omaduse määr -kas o Hapukas Asukoht -mine o Alumine, ülemine Väline sarnasus -jas o Traatjas -ldane
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
uurida, mis on hea elu konkreetse inimese jaoks. 1 Luuletaja Doris Kareva on kirjutanud, et kolm märksõna, mis iseloomustavad head elu, on kindlasti muretus, rõõm ja rahulolu. Head elu elav inimene on enamasti hea, vähemasti enda arvates. Niisiis sellest seisukohast põhineb hea elu vaimsetel väärtustel. Sest seda ju muretus, rõõm ja rahulolu on. Jällegi saab arutleda selle üle, kas inimene saab olla muretu ja rõõmus, kui tal puudub peavari või on kehv tervis. Siin tulebki välja inimeste tohutu erinevus - üks saab selliste asjaolude juures olla muretu ja rõõmus, teine aga mitte. Palju oleneb inimese iseloomust ehk sellest, kas tal on elule positiivsed või pigem negatiivsed vaated. Kõigile on tuttav väljend: "ka rikkad nutavad". Inimesel võivad olla olemas kõik materiaalsed hüved, kuid ta ei pruugi siiski olla õnnelik ja tunda, et tema elu on hea.
Secretive salalik Intelligent intelligentne Careful hoolas Polite viisakas Rude ebaviisakas Responsible vastutusvõimeline Quick-tempered äkiline Generous helde, lahke (kind) Determined tahtejõuline Funny naljakas Unreliable ebausaldusväärne Self-confident enesekindel Caring hooliv Imaginative kujutlusvõimeline Outgoing vastutulelik, lahke Helpful abivalmis Easy-going muretu Stubborn kangekaelne Cooperative koostegutsev Selfish isekas Disorganised lohakas Forgetful unustaja Active aktiivne Loyal lojaalne, usaldatav
siffer snitsel sokeerima sokolaad soppama SÕNAD KUS ON H SÕNAD KUS ON F krahhi põjused SÕNAD KUS ON Z efektse boheemlane- muretu seif- seifi- seifi- tulekindel eluviisiga haritlane SÕNAD KUS ON Z brozüür rahakapp psühholoogi
Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest 632 Muhamedi surres Araabia ps on islami usku
romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta arvas, et pikk elu on kõigest pikk minevik. Et tulevik küündib üksnes järgmise hingetõmbeni. Selline ellusuhtumine muutis ta aga väsinuks. Ta oli väsinud
Kehamahlade teooria käis välja Hippokrates. Sapi , vere,lima jms värvus ja vedelus pidi määrama inimese iseloomu. Sangviinik-seltsiv, sõbralikavatud,jutukas,meeldiv,elavaloomuline,muretu,mugav,juhtiv. NT: kui sangviinik eksiks metsa ära, siis ta jääks rauhlikuks ja hakkas väljapääsu otsima. Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas ära, siis ta hakkas kartma ja läheks paanikasse. Ekstravert-aktiivne,kiireloomuline,lõbus,avatud,jutukas,eisolvu kiiresti,vastupidine introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:mä...
õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad Huvitav ja üllatav Sven-Allan tegi kõike halba endale ise ja pani uskuma, et keegi teine teeb talle seda Tsitaadid "Noorus on ilus aeg" "Noorus ei ole ilus aeg" Hinnang Meile meeldis see raamat, sest see oli väga noortepärane ja käsitles noorte probleeme Kuid raamatus oli liiga palju probleeme,
Ta lõpetab suhte Mariaga, kuna ta ei tunne Maria vastu muud kui ainult füüsilist tõmmet. Irisega lõpetab ta suhte sellepärast, et saab teada, et Iris oli Phili tüdruk. Mortimer vajab enda ellu kedagi tõelist. Ühel päeval, kui kedagi kodus ei ole, läheb Mort pubisse, et süüa ja kohtub seal Annaga. Algul pakub Anna ainult sõprust, kuid tasapisi hakkavad noortel tekkima tunded. Teoses kõlgub küsimus kus lõpeb ikkagi see ilus, muretu elu ja kus hakkab pihta see karm tänapäeva reaalsus. Teoses on kõike nagu ühes noorsooromaanis olema peaks. Raamat on suhteliselt sügava- mõtteline ja vahel päris raskesti loetav.
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
ROKOKOO · Tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgemal kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed.
novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu pidada, selles suhtes, et kui orkester saavutas haripunkti ja muusika väga valjuks läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgida. Kolmanda
samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad. Raamatu "Pea suu" tegelased Õpetaja Pudels, Ingrid, Kaspar Ville Tiina SvenAllan Missugused on peategelased? o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja nina on nagu kartul, seega probleemid v älimusega.
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
„Kevade“ Ma valisin selle filmi, kuna tegemist on eesti filmiklassikasse kuuluva kuldvaraga. Selle filmi muusikalise osa autor on Veljo Tormis, kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - mõist...
Esimese klaverimänfuoskuse sai ta emalt. 1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki.
deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik
Chapman's Homer" o Hiljem, kui see avaldati ühes väljaandes, John loobus oma meditsiinilisest karjäärist Elu o Keatsi meeled olid lahti kõigele, mis loomulik ja ahvatlev. Teda veetles Inglismaa graatsiline, kultiveeritus ja terve loodus o Tema sonetid ülistavad pikutamist kõrges su-vises rohus, sirtsude laulu heinamaal ja ritsika siristusi kaminatule valgustet talvises toas Tsitaadid · Pimesi kuulan, nii mõnigi kord armumas sinusse, muretu Surm. · ("Ode to a Nightingale", 1818) · Luule ei peaks üllatama ebatavalisuse, vaid elegantse liialdusega; rabama lugejat tema enda salamõtete sõnastamisega ning ülenduma mälestuseks. · On põline seadus: Kes ilu poolest rikkam, see väelt vägevam. · ("Hyperion", 1820) Tsitaadid o Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub olematuks.
kärkimist Joosep isegi tunda oli saanud. Kord vedas ta kooli kaasa oma koerakutsika Pitsu, kes halastamatult ülejäänud koolipäevaks üksildasse tuppa kinni pandi. Suurt huvi pakkusid Tootsile ka indiaanijutud, mis olenemata õpetajate vastuolule, siiski jütsi koolikapis seisid. Millaski lõiganud ta Kiire saabasteil nööbid eest ning teised põrandaprao vahele ära peitnud. Kuid vaatamata kõigile oma tempudele, mõjub Toots siiski sümpaatselt. Ta võis olla hea sõber, optimistlik, muretu ning elurõõmus, praktiline ja sõnakas teoinimene.
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õp...
Anekdoot- koomilise v pikantse sisuga üllatusliku lõpuga lühilugu Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendriaeg Defekt- puue, viga, rike Defitsiit- puudjääk Deklamatsioon- ilulugemine Delegaat- valitut või nimetatud esindaja Diagramm- joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve Distsipliin- korrahoidmine
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aa...
Ja selle tubli ennasttäis preislase üle pole sa kunagi vaimustust tundnud" (Vegesack 2009: 599). Tragöödia on traagilise lõpplahendusega lugu ja just sellise lõpu said baltisakslased ka Vegesacki romaanis "Balti tragöödia". Romaani keskmes oli küll üks kindel perekond ja suguvõsa, kuid tegelikult tabas sarnane saatus ka kõiki teisi baltisakslasi. Romaani peategelase lapsepõlv ja baltisakslaste elujärg üldiselt oli olnud väga pikka aega muretu ja lausa idülliline, kuid sõjaga lagunes traditsiooniline baltisaksa ruum. Baltisakslased seisid äkitsi silmitsi olukorraga, kus neil ei olnud enam oma kohta. Eesti ja Läti aladel ei olnud nende jaoks enam väga ruumi ja sõjast kurnatud Saksamaa ei oodanud neid tegelikult samuti. Nad olid jäänud üksinda. Ilma maa ja kindla tulevikuta. Sõjas oli palju hukkunuid, metsad raiuti maha ning maad ja mõisad võõrandati. "Heldeke! Halastust
ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad. Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses. Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv. Tänapäeval on tippsport saavutanud ülima taseme, rekordeid purustatakse pidevalt. Olümpiamängud on kõige tähtsamad spordisündmused, mida jälgivad sajad miljonid inimesed. Teatrist arenesid aegade jooksul välja veel mitmed zanrid. Lisaks spordile, võivad ka naised tänapäeval laval üles astuda. Menukad on antiikajast pärit näidendid ning mõeldakse ka uusi välja. Tehnika pidevale arengule on nüüdseks ,,kolitud'' lavadelt filmidesse
Küsitletu 4: Kodanikuvabadusi polnud. Kellegil polnud õigust midagi öelda. Kui kõrgemal pandi midagi paika, siis nii see asi oligi. Vabadustest ei osanud keegi puudust tunda. Küll hiljem, kui sugulased välismaalt külla tulid, nähti, et välismaal oli elu väga hea. 6) Hinnang sellele perioodile Küsitletu 1: Kogu periood oli talutav. Hirmu pole olnud, et kedagi taga ei ole kiusatud. Perioodi üle ei virise, aga uuesti ei tahaks. Küsitletu 2: Elu oli muretu sellel ajal, tulevik ja töökoht oli kindel. Pension oli hea. Inimestel oli suurem kindlustunne kui praegu. Küsitletu 3: Ei osanud midagi paremat tahta. Väikestest asjadest oli palju rohkem rõõmu kui tänapäeval ning paremast elust ei osatud unistada. Küsitletu 4: Lapsepõlv- muretu ja tore. Sellel ajal keegi ei nurisenud, et elu oleks halb olnud. Keegi ei osanud paremast elust palju unistada. Minu hinnang
Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks. Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on aga vajalik selleks, et olla seadusekuulelik kodanik. Seadusekuulelik kodanik on aga riigile parim mida tahta. Elades riigi seaduste järgi on inimesed ka ise palju õnnelikumad ja neil on lihtne ning muretu elu. Igas riigis on siiski ka kurjategijaid ja kriminaale kuid seadustega tutvumine annab õpilastele aimu, kuidas käituda hea ja väärika kodanikuna. Arvan, et ühiskonnaõpetus on üks praktilisemaid koolitunde, kuna kõik mida seal õpitakse pärineb elust enesest ja sellega peame me kõik varem või hiljem kokku puutuma. Parem on, kui lapsed juba noores eas teavad, millises ühiskonnas nad elavad ja mida selles elamine nendelt nõuab.
"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike Ei suutnud selgelt mõelda Esimene peatükk Mina-tegelane asus Hispaaniasse arheoloogilisele retkele Teel kohtas ta ühes orus Andaluusia kardetuimat röövlit Jóse Navarrot Koos mindi ventasse ööbima Mina-tegelase teejuht Antonio läks varga asukohast teatama Don Jose pääses enne ratsaväe tulekut põgenema Teine peatükk Mina-tegelane peatub Cordobas Koh...
Lossid koosnesid paljudest väikestest ja eriilmselistest ruumidest. Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika. Ornameetika oli looduslähedane. Kreeka kunsti põhiliseks sisuks on elurõõm, muretu kergus ja kiidulaul ilule ja loodusele. Kreeta saare kunsti on nimetatud ka minoiliseks kunstiks. VANAKREEKA KUNST Mütoloogiast eraldusid kirjandus ja teatrikunst. Teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati kõigis suuremates linnades, vabas õhus. Visuaalne kunst oli religiooniga seotud, kuid aja jooksul kujunes omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umb aastaks 600 e
1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline
Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade toimimisest. Näiteks kui inimene on elanud üle sõja, siis teab ta paremini, mis tunne on oma elu pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakogemused muudavad inimese mõttemaailma palju. Andrei Gelasimovi teose „Janu“ peategelane Konstantin oleks sõjas peaaegu hukkunud. Kui ei oleks olnud sõpru, oleks Konstatin jäänud põlevasse tanki. Pärast sõda hakkas Kostja väärtustama inimsuhteid. Sõbrad ja perekond muutusid tema jaoks tähtsamaks kui enne. Kui oled pääsenud surmast, siis hakkad alles mõistma, mis on elus tegelikult tähtis. Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel
Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane? Olen kindel, et igas maailma nurgas võib leida kuhjaga positiivsust, kuid mida tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks. Alustades selle romaani lugemist, jõudis mulle juba esimese tunni jooksul kohale, et peategelane Toomas Nipernaadi armastas vabadust ning see tundus talle peamise elumõttena. Raamatut lugedes võis järeldada, et vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks tegi asja see, et kunagi ei olnud mida uut tõi talle järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid ri...
üksnes sellele, võin vanduda! Tõlkinud Indrek Hirv Huvitavat 2005.aasta BBC rahvaküsitlus näitas, et kaks Keatsi luuletust- "Ood ööbikule" ja "Sügisele" olid inglaste 10 esimese lemmikluuletuse seas. Tsitaate "Ilu on tõde ja tõde on ilus," -- see on kõik, mida me siin maailmas teame ja teadma peame. Sa pole surmaks loodud, surematu Lind! Ei nälginud sugupõlved hambu haara sind. Pimesi kuulan, nii mõnigi kord armumas sinusse, muretu Surm. Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub olematuks. Tsitaate On põline seadus: Kes ilu poolest rikkam, see väelt vägevam. Luule ei peaks üllatama ebatavalisuse, vaid elegantse liialdusega; rabama lugejat tema enda salamõtete sõnastamisega ning ülenduma mälestuseks. http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_keats Tänan tähelepanu eest!
äikesevihma. Meie tähelepanu haarab kõigepealt põõsa ja ka kogu ülejäänud pildi värvirohkus ning taeva ebaloomulikult sinine värv, tekib küsimus, kas ka väljas ei peaks olema pime. Teose idee on näidata looduse värvilisust. Kunstiteos on seotud kodulooga, sest pildil on kujutatud justkui kellegi tagaaed maakodus. Kunstnik võib räägita taolist lugu, sest ta kujutab Hollandi looduse ilu, eriti aasal kasvavaid lilli. Teos paneb meid igatsema suve ja muretu, rahuliku elu järele. See teos tekitab seoseid isiklike mälestustega, nagu lapsepõlves vanavanemate juures suvel veedetud aeg. See teos suunab meid uurima, kas ka päriselt on olemas koht, mida pildil on kujutatud. Teose peateema on meie arvates see, et põõsas on jõu, tunnete ja energiaallika sümbol. Pealkiri ütleb, et teose keskmeks on põõsas, aga ei öelda, mida selle kaudu väljendatakse ning mis põhjusel on ka muid elemente, mis samuti tähelepanu köidavad
hoidma, kaos tasakaalustama Brosüür- kerges Avanss- Emigrant - väljarändaja; Spontaanne- iseeneslik; köites väiketrükis ettemakse pagulane tahtmatult, sundimatult esiletulev Defilee- pidulik Boheemlane- Globaalne- kogu Maad Stiihiline- loodusjõuline, möödamarss korrapäratu, hõlmav korraldamatu, iseeneslik muretu eluviisiga haritlane Dotatsioon- Buduaar- Homogeenne- ühtlik, Sedööver- meistriteos, pealemakse elegantselt ühtlane, samasugune. tippteos, tähtteos sisustatud intiimne daamituba Draama- näidend, Diskreetne- Immigrant- sisserändaja Tendents- kallak, vapustav sündmus tagasihoidlik, suunitlus taktiline,
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid
Igal inimesel võib olla oma teooria, tõekspidamine, mis on tema arvates õige. Me ei saa väita, et üks teooria oleks parem kui teine, kuid võime leida endale sobiva, mis tundub kõige meelepärasem ning õigem. Arvan, et kui tänaval kõndida ning pidada kinni üks kuueteistaastane hipiliku välimusega noor ning küsida, mis on ta elu kreedo, siis ta vastaks :"Panen pidu, elan päev korraga ning võtan elult, mis võtta annab." Sel hetkel oleks ta justkui liblikas, kes on rõõmus ja muretu, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Ta läheb iga tuulega kaasa, peaasi et oleks olemas lill, mille peal jalga puhata. Kuid kui tuleb pakane, elutingimused halvenevad, on ta abitu ning hävib. Hävineb alatiseks. Samasuguse küsimuse peale vastaks korstnapühkija, "Käin katuselt katusele. Olen õnnelik nii kaua, kuni on olemas korstnaid, mida pühkida ning kuni ma suudan oma palga eest elatada oma naise ning koolitada lapsed
Beethoveni ja Mozarti võrdlus: · Beethoven oli klassitsismi viimane ja romantismi esimene helilooja. · Beethoveni teoseid on vähem võrreldes Mozartiga, kuid need on pikemad. · Mozart kirjutas oma teoseid ilma mustanditeta. · Beethoven elas rahaprobleemideta, kuid Mozart kulutas kõik oma raha lõbustustele ja oli pidevalt rahaprobleemides. · Beethoveni elu oli sünge ja pingeline, kuid Mozarti elu oli lõbus ja muretu, kuni tema isa surmani. · Mozart komponeeris oma esimesed palad 5-aastaselt, Beethoven andis esimese kontserdi 7-aastaselt. · Beethoveni muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja kujunenud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid ja pateetilisus ja heroilisus. · Beethoven oli oma aja muusika maailmas üks mässajaid. · Mozart oli abielus, kuid Beethoven ei abiellunud mitte kunagi.
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionis- tide tööd.
rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi, sellest kasvas välja rühmitus Siuru, rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik, nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. SIURU (Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.) Aeg:1917-1919 Liikmed:A.Gailit, M.Under, J.Semper, Fr.Tuglas, A.Adson, H.Visnapuu. Stiil:Elujõuline, muretu, rõõmus, indiviidikeskne, romantiline, (erootiline), looduslähedus. Eesmärk:Kodumaa kirjanduse avadlamine,noorte kirjanike loomingu toomine rahva ette. Elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjandustegevust. Tähtsus:Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.
küsimusi Arabella, mereröövli tütar hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt Kuninga soov Kajastub mure ühiskonnas toimunud väärtushinnangute muutumise pärast Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
