vulkanism Malai saarestik, Indoneesia 4) mandrilaamade põrkumine maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud
6. Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolme viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimivad mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (näit. lõimis, orgaanilise aine ja toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu
kasvab. 14. Linnastu mitmest linnast kokku kasvanud linn, mis toimib ühtse tervikuna. 15. Linnastumine elanike ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse kasv kogu rahvastikus. 16. Tsüklon madalrõhuala. Iseloomustab niiskus, sademed, torm, tuuled, jahedam suvi, soojem talv. 17. Antitsüklon kõrgrõhuala. Iseloomustab kuivus, ilus ilm, soe suvi ja külm talv. 18. Keemiline murenemine (porsumine) niiske kliimaga aladel (humiidse kliimaga). 19. Füüsikaline murenemine (rabenemine) kuiva kliimaga aladel (ariidse kliimaga). Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa. 20. Erosioon vooluvee kulutav tegevus (jagatakse pinnaliseks erosiooniks ja lineaarseks erosiooniks). 21. Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel. 4. Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine. Illustreerige keemiliste võrranditega. Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed (kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4), lämmastikhapped (HNO2, HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas:
km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades (maapinnalähedased, kuni kümnete km sügavuse koldega koldega maavärinad).Maavärina ohtlikes alades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, loomade käitumist, maapinna kallakuse muutusi. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle.Kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas.Tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda kindlat lihkepinda, plokis eneses ei toimu muudatusi.Tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased:
kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim. nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e. geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine (a) või intensiivne murenemine (b). Varisemise tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b) äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest
Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4. Muldade kivisus. Muld koosneb kolmest osast: 1)Tahkest osast · Orgaaniline osa huumus · Mineraalne osa kivimid ja liiv 2) Vedelast osast vesi 3) Gaasilisest osast õhk Mullatekke tegurid: 1) Kliima murenemine 2) Aeg mullakihtide paksus 3) Inimtegevus 4) Taimekooslus (huumuseteke) 5) Väikesed organismid (lagundamine ja murendamine) 6) Pinnamood (muldade niiskusreziim) 7) Lähtekivim (mineraalne osa) Mulla protsessid: 1) Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess (sinakad horisondid) 2) Soostumine vesises keskkonnas toimuv mullatekke protsess, kus mullad tuhastuvad.
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
väga erinev sellest, mida me praegu ainuõigeks peame. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkas mustus paljudele inimestele nii Euroopas kui ka Ameerikas üha rohkem muret tekitama ning nad hakkasid taotlema aina suuremat puhtust. Arvatakse, et põhjus, miks keskklass hakkas 20. sajandi alguse poolel pöörama suurt tähelepanu isiklikule, kodusele ja avalikule puhtusele, olid töölisklassi kasvavast mõjust tingitud kiired sotsiaalsed muutused ning sotsiaalsete piiride murenemine. 19. sajandil Euroopa kodanlikus kultuuris kujunes kodu privaatseks pelgupaigaks välismaailma eest ning naiste põhitegevuseks kujunes kodu korrastamine. Kodu nähti kui utoopilist keskkonda, pelgupaika kogu maailma eest. Inimeste jaoks oli kodu paik, mida peab teadlikult kujundama ja perfektselt korraldama. Sellepärast oli tolmuvõtmine, pühkimine ja pesemine nö paremates peredes lahutamatuks osaks igapäevastest majapidamisrituaalidest
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. Kulutus Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk
Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava. Ungaris oli selleks 1956. aasta rahvaülestõus, millest vene tankid veriselt üle sõitsid. 1980ndate lõpul oli rahvas taas muutumas rahutuks. Majandusreformid olid ebaõnnestunud ja Kommunistlik Partei oli kontrolli riigis kaotamas
Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Soodustavad tegurid: Metsaraie, Nõlvakallete muutmine, Kaevanduste rajamine, Sadamate rajamine, Vale ehitus tegevus, Teede rajamine mägedes. Erinevad nõlvaprotsessid: · Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas (Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle). · Libisemine e. maalihe liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu (pinnasekihi kiire liikumine teise suhtes ). (Põhjuseks: maavärinad, paduvihmad ja mõtlematu ehitustegevus). - Kiire · Voolamine ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada, materjal voolavas pinnases seguneb (igikeltsa aladel, nõlvad muutuvad astmelisemaks). (Aeglane).
1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhu...
on kevadel ja varasuvel, palju närilisi ja putukaid, mustmullad, huumus koguneb ehk kamardub Kõrb väga kuiv, sajab vähe, taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil, tuul anaab kõrbetele oma näo Vihmamets niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia) puna ja kollamullad, ferralsol Tuuleerrosioon ehk deflatsioon Settekivimid kulutus, murenemine, settimine, liivakivi, lubjakivi Moondekivimid - soojus rõhk, geniss Tardkivimid sulamine, tardumine, graniit Füüsikaline murenemine rabenemine soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks, Keemiline porsumine palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub 16:07 Metsamajandus
ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Kliimal on oluline mõju murenemisprotsessile ja see mõjutab ka mulla veereziimi. (Muldade sooldumine, muldade läbiuhtumine Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale, kui kuivas kliimas? Sest lisaks füüsikalisele murenemisele toimub ka keemiline murenemine. 2 Kuidas mõjutavad organismid mulla teket? Soodustavad teatud protsesse ja lagundavad. Mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised
Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? · Külma kliima tõttu on: · ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. · taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. · igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad,
o Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. o Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 7.2. Maavärinad Mis põhjustab maavärinaid? o Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. Nõlvaprotsessid: o Väga kiired: Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. o Aeglased: Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit Mineraalid ja kivimite murenemine Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 4 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb. 2) Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
s.o sügavamale kui ükski teine muld maailmas. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. Kuna troopika mullad on savimineraalide-
mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Okasmetsade temperatuuri suurest kõikumisest tulenev kivimite murenemine mõjutab tugevasti pinnamoodi. Aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 millimeetrini. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist. Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras
Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. 2. MULLASTIK & TAIMESTIK 2.1 MULLASTIK Põhiliselt on savannis ferraliitmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab
keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Viimasel ajal on üha efektiivsemad turbalõikamis meetodid iiri rabasid aina rohkem koormanud. Pedosfäär Iirimaal on põhilised mullad pruunmullad ja leet-pruunmullad. Mullad on niisked. Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder, suhkrupeet, kartul, ja söödataimed. Iirimaal on keemiline ja füüsikaline murenemine taskaalus. Niiske kliima tõttu ei ole Iirimaal kõrbestumis ohtu. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Edela-Iirimaal laiub 10000 hektari suurune Killaney rahvuspark. Rahvuspargis on nii mägesid, orge, metsi, nõmmesid, soid, veekogusid kui ka parke ja aedu. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Atmosfäär
kasutatakse kohe taimede poolt, A väga õhuke huumushorisont, huumust tekib väga vähe. kergelt happeline Kiire väljauhtumine rohkete E väljauhtehorisont, sademete ja kõrge temp tõttu. Muld vaesub alustest (Ca, Na, Mg, K) ja ränist B sisseuhtehorisont on savimineraalide ja rauarikas Savimineraalide lagunemine C Intensiivne lähtekivimi keemiline murenemine, tekib kaoliniitsavi, mis ei suuda Mullad ulatuvad 20, iegi 30 m siduda toiteelemente sügavuseni Punamullad Ferrallitisatsioon mullatekkeprotsess troopikas ja lähistroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Ferrallitisatsioonil tekkinud mullad on kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos
lubjakvidid. Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged) Reljeef erinevatel nõlvadel on temp kõikused on erinevad, murenemise intensiivsus on erinevad Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered
ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40 km paks ookeaniline maakoor – maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandrilisest maakoorest tihedam, kuid selle keskmine paksus on alla 10 km litosfäär – Maa tahke kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast; on
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.SIBERI PINNAMOOD.........................................................................................4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.S...
e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas
Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamise
vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale
· Suur kõvadus · Suur kulumiskindlus · Väike tõmbetugevus · Väike veeimavus · Hästi poleeritav · Dekoratiivne Graniidist valmistatakse peamiselt: · Killustiku · Sillutuskive · Äärekive · Välistrepiastmeid · Skulptuursed detailid : SETTEKIVIMID · Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne.
Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale
Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist. Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest. 3)metamorfsed kivimid ehk moondekivimid- tekivad tard- ja settekivimitest, kui need satuvad täiesti uutesse tingimustesse (kõrge rõhk ja temperatuur), leiab aset lähtekivimite metamorfoos ehk moondumine. Näiteks tekib liivakivist kvartsiit. Moondekivimid on vastupidavad. Mineraalide ja kivimite murenemine Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt sellele, kuidas leiab aset kivimi või mineraali murenemine, eristatakse järgmisi murenemise liike: 1)rabenemine ehk füüsikaline murenemine- see on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu). Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt
viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid
keemilist murenemist. Jahedad ja niisked laiuskraadi vahel nende lagusaadustest moodustunud põlevad tingimused soodustavad füüsikalist murenemist. - 900 Ma lõunapooluse lähedal maavarad. Kaustobioliidid on näiteks turvas, lk 23 - Tõepoolest, Lontova kihistu sinisavi on Kuivades tingimustes on murenemine aeglasem. - 825 Ma ekvaatoril pruunsüsi, põlevkivid ja nafta;energeetika- ja tüüpiliste mereliste joontega settekivim- temas - u 750 miljonit a tagasi Lauraasia osa - liigub keemiatööstuse tooraine. esineb vaid meres elanud organismide
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht. Nende ärahoidmiseks mängib suurimat rolli kvaliteetse tsemendi ja õigete lisandite kasutamine. Vajadusel saab betooni pindasid katta ka ettenähtud vahenditega. Betooniosakeste ja räni reaktsioonid leelisega Aktiivräni reaktsioonide tulemusel tsemendis, tekivad mikropraod betooni tahkete osade (kruus) ja pinna vahele, millele järgneb murenemine. Nende toimumiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, kus esinevad ka leelised. Tahkised, mis rahuldavad neid nõudmisi, leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades, või mis seda on kunagi olnud (nt USA, Kanada, Skandinaavia, Uus-Meremaa). Protsess on aeglane ja võib võtta aastaid enne kui tekib struktuurne lõhenemine. Ühtlasi on jõutud järeldusele, et mida suuremad on betooni koostisosakesed, seda aeglasem on protsess. Et täielikult vältida sellist ilmingut, tuleks
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
karbonaatne materjal on hea alus uuringutele, millest leitakse PETM-ile omane negatiivne CIE. Antud sündmusele oli iseloomulik maailmamere hapestumine ja tsirkulatsiooni muutus, karbonaatide suurem lahustuvus (CCD kõrgemal), ihnofossiilide kadumine, õhu ja vee temperatuuride globaalne kasv ning sedimentatsioonilise tsükli vahetus. Kuigi enamus organismidest ei saanud viga (va BFI sündmus), toimusid muutused imetajate biogeograafias ja morfoloogias. Hiljem toimus silikaatide murenemine, karbonaatide sadestumine ja orgaanilise süsiniku mattumine ning sellega kaasnev keskkonna taastumine. PETM-i sündmusel on potentsiaali olla analogiks tänapäeva globaalse soojenemisele, kuigi mudeldamine on raskendatud kahe sündmuste mõne erinevuse ja andmete puuduse tõttu. 8 7. Kasutatud kirjandus Dickens, G. R., O'Neil, D., Rea, D. K. & Owen, R. M. 1995 Dissociation of oceanic
1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul: • agrogeoloogiline • agrokultuurkeemiline Justus von Liebig - 1840 Geneetilise mullateaduse sünd • V. V. Dokutšajev (1846...1903) 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1) agronoomilne suund 2) agrokultuurkeemiline suund Viimane hakkas vaatama, mida taim vajab lisaks looduslikele elementidele. Selle suuna
sellest - Finants kust tuleb raha Erasektor vs riik Erasektori raha tuleb tulust - Julgeolek Omand - Teadmised kuidas kasutame teadmisi äri tegemiseks Tootmine, avastamine, keskkond Peak oil naftatootmine saavutab tipu ja ei ole kunagi enam sarnane, toob kaasa mingi muudatuse meie energiatarbimises Nafta ajalugu - Kuni 1928 turg - 28-50 'seitse õde' kartell - 50-73 süsteemi murenemine - 70ndad kriisid - 80ndad turg tuleb tagasi - Kuni tänapäev keskkonnamõjud Nafta hind - Varud asuvad enamasti lähis-idas - Toodetakse enamasti lähis idas Nafta tarbimine - Kõige rohkem tarbib USA Seminar 2 - vabakaubandus Vabakaubanduse poolt - Toetab ettevõtlust, väikeettevõtlust - Suurendab välispoliitilisi suhteid - Majanduskasv - Liberaalne turukäsitlus
2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi. 3. Organogeensed setted. Põlevkivi, lubjakivi, turvas. · Moondekivimid tekivad tard- ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad: gneiss, kvartsiit, marmor. 4 Kivimite ja mineraalide murenemine Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu.
Kasutatakse enamasti väikese üldise koormusvahetuste arvu puhul. Seetõttu arvutatakse need Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik. liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. Hammaste tööpindade murenemine on tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Ta väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes Keevisliited (skeemid). hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse Normaalne nurkõmblus
tinglik. Kõiki settelisi moodustisi kokku, st nii setteid kui settekivimeid võib nimetada ühtse terminiga setendid. (1), (8) Settekivimite moodustumine on vaadeldav kahe teineteisele järgneva staadiumina protsesside kompleksina, milleks on sedimentogenees ja diagenees. Nii sedimentogeneesi kui diageneesi käigus toimivad mitmed geoloogilised protsessid (Joonis 5). (1), (8) LÄHTEKIVIMSEDIMENTOGENEES: murenemine erosioon edasikanne settimineSETEDIAGENEES mattumine litifitseerimineSETTEKIVIM Murenemine füüsikalise murenemise e rabenemise käigus puruneb kivim tükkideks; keemilisel murenemisel e porsumisel toimub kivimis mineraalide lahustumine, oksüdeerumine ja hüdratatsioon, mille tulemusel kivimi koostis muutub.
jäänuste lagunedes. Aegade jooksul maapinna kuju ja aineline koostis muutub, tekivad ja kaovad pinnavormid. Ainete settimine ja moodustumine ja transport: · Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised (lahustumine, hüdratatsioon, oksüdeerumine, hüdrolüüs) Bioloogiline aineringe · Fotosüntees: Klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev
Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 · lahustumine · hapendumine · taandumine (vastupidine hapendumisele) · hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega · hüdrolüüs mineraali osaline lagunemine 1. Bioloogiline murenemine a. taimed b. loomad c. mikroorganismid
Maavärinatega kaasnevad nähtused: Tsunamid Nõlvaprotsessid Varingud Maalihked Maavärinatega kaasnevate probleemide vältimine: Ehitada tugevamad hooned ning valida asukohta kuhu ehitada. 17) Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimalusel vältimise viisid. Väga kiired Varisemine- eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivimiosakesed langevad, veerevad või hüplevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et plokis eneses ei toimu muudatusi. Aeglased Voolamine- settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud ainult nõlva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
