1) kõige kehvemad, kuni 300SÜ/ha ei karjata kitse ka 1000kr/ha 2) paremad 3500kr/ha Metsamaa Aluseks metsakohatüüp Raba 1000kr/ha Jänesekapsa kasvutüüpi metsad 5400kr/ha Suvila Hind kujuneb vastavalt sellele, kui kaugel asub lähimast asustatud punktist. (Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine NB
Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Vend (liivakivi, liiv, savi, aleuroliit), Kambrium (liivakivi, savi), Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, veidi ka liivakivi ja savi), Silur (lubjakivi, dolomiit), Devon (valdavalt
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
- Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks - Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsamatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud huumuseks. - Muld on maakoore pindmine kobe kiht,mis on tekkinud eluslooduse ja kivimite koosmõju toimel - Murend on kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. - Mullatekketegurid 1.Lähtekivim-selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa.See annab mullale mineraalse aluse ja määrab selle füüsikalised ja keemilised omadused:mullalõimise,õhu ja niiskusesisalduse,soojenemiskiiruse ja toitainete rikkuse.(liiv toitainete vaene,savi aga rikas) 2.Reljeef-mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi,ainete ümberpaigutumist.Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja
Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2i, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. Muldade sooldumine, muldade hapestumine, tuule erosioon. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine; ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus 20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
rabenemist. Füüsikaline murenemine: tuule, vee, jää, mehaanilise mõju toimel; keemiline murenemine: keemiliste reaktsioonide (peamiselt lahustumine) toimel. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse e. settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest settekivim – kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise e. diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess
) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.). Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud teiste kivimite arvel. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta setitatakse kihtidena. Sellel teekonnal esialgu teravaservaline murend ümardub - olenavalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja voolu kiirusest. Eriti ümaraks muutuvad korduvalt ümbersettinud ja tuule kantud osakesed. 13 Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
