Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"murded" - 223 õppematerjali

murded – piir nende vahel kulgeb umbes Võrtsjärve põhjakalda kohalt.
thumbnail
4
docx

Uurali keeled

Aga ainult kolmel Uurali keeli kõneleval rahval ongi õnnestunud luua oma riik. Uurali keeli kõneleb kokku aga umbes 25 miljonit inimest. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad omakorda keelerühmadeks. Põhiharud on selgepiirilised ning nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi. Soome-ugri keelkonda kuuluvad: Läänemeresoome keeled, Lapi murded , Volga keeled, Permi keeled ja Ugri keeled. Eesti keel ja Soome keel kuuluvad Läänemeresoome keelte hulka. Samojeedi keelkonda kuulub aga neli keelt ja seda keelerühmadeks ei jagata. Allikad: Uurali keeled. https://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled. Eesti Rahva muuseum. Uurali rahvad. http://www.fennougria.ee/?id=10553....

Keeleteadus
5 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Soome-ugri keelkond esitlus eesti keeles

• Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus....

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erinevus rikastab

Suuremad keeled on ka piirkonniti erinevad. Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju. Eesti keelest on ka keeruline aru saada just erinevate murrete tõttu. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded . Eesti keele murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia kui lauseehituse poolest. Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded *Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keele funktsioonid

Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits...

Keeleteadus
31 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Eesti kirjakeele kujunemine

H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus?

Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui...

Keel ja ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Karjalased

Keel Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt ning see koosneb ladina tähestikust. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala Vabariigis, Tveri Oblastis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes. (Õispuu, 1983) Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelt, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. (Õispuu, 1983) Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas...

Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Vadja keel

Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk  1989. a. – 62 in.  1998. a. – 30-40 in.  2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud  † idavadja (1960)  läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja  Kukkusi vadja  † kreevini (1800) Kirjakeel  Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel  Looja: Mehmet Muslimov  Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja”  Esimene vadjakeelne raamat  Ilmumisaasta: 2015  Raamat on...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Betti Alver

Kardet iga laiuskraadi linnan, lähen, pole kuski pikka püsi Oleandril -- tema seltsimeheks sügistorm Kap Hornil, koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded . Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uppland

Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on väga linnastunud ala, on Stockholmi murded kiiremini muutuvad, kui maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mille nimetust ma eesti keeles leida ei osanud) ja lind on merikotkas. Ajalooliselt on Uppland jäänud silma vürstiriiklikult ja see tõttu ka vapp on esindatud hertsogi koronettidega. ● Kõrgeim mägi: Upplandsberget at Siggeforasjön, 117 m ● Suurim järv : Mälaren ● Looduspargid: Ängsö, Färnebofjärden...

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keele arvestuse kordamine

informatsiooni saada 4) kõrgharidust omandatakse eesti keeles, see on riigikeel, millel on oma eriline kaitse Uurali keelkonna keeled 1) ungari keel (ugri keel) 2) soome keel (läänemeresoome keel) 3) eesti keel (läänemeresoome keel) 4) eenetsi (samojeedi keelkond) Indoeuroopa keelkonna keeled 1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all)...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eesti keel teiste keelte seas

Eesti teistest rahvustest elanike eesti keele oskus Eesti teistest rahvustest elanike hulgas on enda hinnangul aktiivse eesti keele oskusega inimesi 37% , passiivse eesti keele oskusega inimesi 48% ning eesti keelt mitte valdavaid inimesi 15%. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Eesti murded 1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`);...

Eesti keele ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Soome keel

1. Soome keele tuntuse saavutamine Soome ühinemine Venemaaga 1809. aastal aitas kaasa soome keele tunnistamisele. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592) Aleksander II määrusele kohaselt 1863. aastal, pidi soome keel 20 aasta jooksul saavutama rootsi keelega võrdväärse positsiooni. Sellest hoolimata kestis rootsi keele ülemvõim 20. sajandi alguseni. Arenenud kultuurikeeleks kujunes soome keel 1870. aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84) 5 2. Murded Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel...

Soome keel
14 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ajalooallikad

Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded . Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia....

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline...

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Samojeedi rahvad

Põhjapõtru ja koeri kasutatakse veoloomadena nartade ees. (Vallikivi, 2018) Kokkuvõte Referaati koostades tutvusin lähemalt ühe rahvaga. Sain teada nende eluviisist, ajaloost ja kultuurist. Referaadi koostamine oli põnev ja hariv. Huvitav oli lugeda inimestest, kes ei ela meist eriti kaugel, kuid elavad hoopis teistmoodi. Kõikidel samojeedi rahvastel on oma keel ja murded . 10 Kasutatud allikad Taagepera, R, 1999. Soomeugri rahvad Venemaa Föderatsioonis. Tartu: Ilmamaa Eenetsid. http://www.suri.ee/ohuur/aratee.html (10.11.2018) Enets. https://www.britannica.com/topic/Enets (13.11.2018) Vallikivi, L. Eenetsid. https://www.erm.ee/et/eenetsid (14.11.2018) Vallikivi, L. Nganassaanid. https://www.erm.ee/et/nganassaanid (16.11.2018) Vallikivi, L. Sölkupid...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

· Aasia ­ 2165 (32%) (Hiina keelt on üldine, poliitilises vaatenurga alt on mandariinikeel) · Aafrika ­ 2011 (30%) · Austraalia ja Okeaania ­ 1302 (19%) · Ameerika ­ 1000 (15%) · Euroopa ­ 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? ­ Arusaadavuse kriteerium ­ eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad ­ eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada) ­ Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) ­ Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel ­ ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel) · Elav või surnud keel...

Keeleteadus
37 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keeleteadus

Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks, et rahvaloendusel on erinevad traditsioonid, tihtipeale emakeelt ei küsita. Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus ­ kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus ­ näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania,...

Üldkeeleteadus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun