* Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ) # Lõuna-Eesti: Mulgi, Tartu, Võru (s.h Setu) # Ranniku (3 väldet à 2 väldet) + ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel
92. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt). Eesti murdealad. Variatiivsus: geograafiline; sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); situatsiooniline (stiil, formaalsus Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt(subkultuuride kõneldavad alamkeeled,släng) allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeeled) Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded (mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid). Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Murrete säilimist soodustas seotus majapidamisega, sellest tulenev vähene liikuvus ning tava võtta naine kas oma või lähedasest kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste
Tooge näiteid. · Renesanss (14-16 sajand.) Lähtus humanistlikest ideaalidest, inimene ja tema maine elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle
esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele; 5) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt. (Määrus ,,Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisa 1 kood 612) 56. Millised nõuded on esitatud sõiduki kerele korrosiooni, välimuse, klaasipuhasti, aknapesuri, tuuleklaasi soojendi osas? Kere korrosioon ja välimus: 1) praod ja murded peavad olema remonditud; 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist; 3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel; 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele. (Määrus ,,Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" kood 614)
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne- soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde. Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded 9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70
kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored
aasta andmed), Finegan (1994) ja Ruhlen (1987). 103. Keele ja murde eristamine Keele ja murde eristamine - Loomulikult on täpse arvu kindlaksmääramine võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni ja kui selline olekski olemas, ei suudaks keegi seda järjekindlalt rakendada. Põhiküsimus on, kust läheb keele ja murde piir. Kõige tavalisem keele ja murde eristamise kriteerium on vastastikune arusaadavus. Kaks teineteisest erinevat keelekuju on sama keele murded, kui nende kõnelejad saavad üksteisest aru, ja eri keeled, kui nad ei saa üksteisest aru. Selle kriteeriumi järgi on rootsi keel ja norra keel üks keel, sest nende kõnelejad saavad üldjuhul üksteisest aru. Ka poliitilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad murde ja keele eristamist. Rootsi ja norra keelt peetakse tavaliselt eri keelteks, sest neid räägitakse erinevates riikides. 104. Rekonstruktsioonid
Eesti Statistika 9 Kultuur 2013 on Eestis kultuuripärandi aasta. Kui kultuuripärand on varem tähenda- nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud ka kultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen- dab elavaid kultuuritraditsioone. Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74-aastastest elanikest, siis 2010. aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397 000 inimest (169 000 meest ja 227 000 naist). Võrreldes 2004
Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega. Aavik oli vastu sellele, et ,,ükskõik, mis keelt räägime, oleme ikka eestlased". Gustav Suits on see, kes avaldab esimesena Petersoni tekstid. Kristjan Jaak kui esimene eesti kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS
Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika:
Indoeuroopa keelte (peamiselt alamsaksa ja vene) mõju on jätkunud hiljemgi. Seetõttu on tänapäeva eesti keeles mitmeid jooni, mis pole soomeugri keeltele tüüpilised. Kui võrrelda eesti keelt kas või lähedase sugulase soome keelega, võib leida üsnagi olulisi erinevusi. Võõrad mõjud ilmnevad keele kõikidel tasanditel: nii häälikulises koosseisus, vormimoodustuses kui ka lausemoodustuses. (Zabrodskaja: 2007) Eesti keeleala jaguneb kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded piir nende vahel kulgeb umbes Võrtsjärve põhjakalda kohalt. Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete vahelised põhierinevused on väga vanad ning ulatuvad aega, mil läänemeresoome algkeelest alles hakkasid eralduma üksikud keeled. Kahe hõimumurde lähenemisest sai alguse eesti keel. Kuid sunnismaisuse tekkimisega alates 14. saj lõpust kitsenesid eri paigust pärit inimeste
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E 3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused. 4. Peipsi subkultuur (vadja, vene, isuri kultuuride mõjud) 5. Setumaa kuulus 13-20 saj Vene valdusse, õigeusk. 6. Mulgimaa majandusl jõukad, alalhoidlikud 7. iga suurem saar omaette 8. Eesti-Rootsi alad (Vormsi, Naissaare, Noa-Rootsi) Suuremad murded • Kirde-E rannikumurre • Põhja-E koos osaga saartest 21 • Lõuna-E (Mulgi, Tartu, Võru, Setu rühmad) Suuremad eestlaste väljarännanud kogukonnad on Abhaasias, Siberis, Kaug-Idas, Peipsitagustel aladel Oudova maakonnas, Peterburis; Kanadas, USA-s, Rootsis, Aust- raalias. 22 Osa II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 Peatükk 5 Keel ja kultuur. Maailma
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem
vastulauseteni. Tähendusest tekstist: Kõnelemine ei toimu üksikute märkide abil. Need peavad ühinema tekstideks, tervikuteks. Kuidas tekstid moodustuvad ja kujunevad. Nikolai Trubetskoi ,,Fonoloogia põhijooned" 1939, Fonoloogiline teooria: väga mõjukas Praha ling. ringi ja sealt kaudu ka Jakobsoni kujunemisel. Saussure rääkis juba sellest, et eksisteerib ideaaltasandi keel, millele vastandub kõne. Ka kõneldud keele kohta võib sama öelda: aktsent, murded. Trubetskoi termin foneem: ideaaltasandil tähendust kandev ühik, millele kõnes võivad vastanduda erinevad variandid. Fonoloogia näitab süsteemi: iga foneem peab olema määratletud teatud tunnuste kaudu. Kaashäälik, sulghäälik, täishäälik, nasaalhäälik. Algoritm: iga foneem saab ära määratletud teatud küsimuste kaudu. nt. O täishäälik, millega seda häält tehakse, huuled ümardatud. Fonoloogiline printsiip: märkide määratlemine üksikute tunnuste abil
kommenteerimine: isikliku seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole eristab kirjakeelt argikeelest; Üldteemad teab eesti keele murdeid; Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest; Häälikuõpetus ja õigekiri teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi -vorme; põhireegli rakendamine liitega sõnades,
Teine periood, 1870ndad: rahvusliku liikumise tõus 1870ndatel, peategelaseks tõusis Jakob Hurt, kelle põhitees oli, et me oleme küll väiksed arvult, aga peame saama suureks vaimult suurim üritus oli Eesti Aleksandrikooli komiteede ja Peakomitee loomine, presidendiks Hurt teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest Hurt rajas aluse rahvusteadustele murded, etnograafia, rahvaluule uurimine, ajaloo uurimine, muinasteadus jne loodi Põllumeeste Seltsid, esimene Tartus, esimees Jannsen, siis Pärnus, Viljandis, Võrus 1871. a tuli Jakobson (Cimze lõpetaja) Peterburist tagasi, asutas Kurgjale näidistalu ja asus Põllumeeste Seltsi Jannsenilt üle võtma, kuna leidis, et seltsid ei ole ainult majandusliku, vaid ka poliitilise tegevuse kohad; Tartus, Pärnus ja Viljandis esimesed Põllumeeste seltsid 1872
Murded Kreoolid ja pidzinid tekivad kahe keeleliselt erineva grupi koosolemisest. Murre (dialekt) tekib siis, kui üks keeleline grupp teisest aegamisi eraldub. Murret iseloomustavad põhikeelega võrreldes erinevused sõnavaras, süntaksis ja häälduses. Murrete uurimine aitab mõista niivõrd erinevaid asju nagu kuulmiseristuste tegemist, keele arengut ja sotsiaalset diskrimineerimist. Paljudel juhtudel ei tekita murded suhtlemisraskusi, ent mõnedel juhtudel tuleb võrdse arusaamise nimel kasutada standardset (kirja)keelt. Sageli arvatakse standardsel keelel olevat murdekeele omast kõrgem staatus. Sugu ja keel Kas sama kultuuri mehed ja naised räägivad eri keeli? Kasutatava keele sisus on soolised erinevused leitud. Noorukiea lõpus ja varases täiskasvanueas eelistavad mehed rääkida poliitikast, isiklikest uhkuseasjust ja sellest, mis neile teistes meeldib. Sama eagrupi naised eelistavad rääkida oma
jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
maapiirkondades, vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas kõikjal kreekapäraseid jooni. Kuningate rajatud uutes linnades olid kreeka keel ja elulaad algusest peale valitsevad. Erinevaid murdeid kõnelevad kreeklased ja makedoonlased segunesid idamaadel uhtseks kreekakeelseks elanikkonnaks, mille tagajärjel kujunes Atika murdel põhinev ühtne kreeka keel koine (ühine). Seda kasutas terve hellenistlik maailm nii kõnes kui ka kirjas. Kreekas vanad murded küll säilisid, kuid kirjakeelena levis koine siingi. Aasia ja Egiptuse rikkused olid nüüd kreeklaste käsutuses ja nende materiaalsed võimalused seega varasemast märksa suuremad. Kaubavahetus ühtse hellenistliku maailma moodustava ida ja lääne vahel tihenes senisesega võrreldes veelgi, liites Vahemere idaosa maad ning Lähis-Ida majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks, kus, tõsi küll, säilis ka piirkondade traditsiooniline eripära. Linnade hulk ja suurus kasvas.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Siis kuuldi raksatust, nagu oleks luust laegas vastu müüri lennanud, nähti ülalt midagi alla lendavat, mis aga umbes 413 kolmandiku maa peal kuhugi ehituse eendi otsa kinni jäi. See oli juba elutu keha, mis nõnda sinna pooleks-murtult, purustatud kontidega ja lõhkise pealuuga rippu jäi. All hulguste seas kostis hirmukarjatusi. «Tasume kätte!» karjus Clopin. «Kallale! Läki kallale, tasume kätte!» vastas rahvas. Tõusis kole ulgumine, kus segunesid kõik keeled, murded ja hääldamised. Õnnetu skolaari surm sütitas rahvahulgas vihalõõma. Tunti häbi ja viha, et üks küürakas neid nii kaua tegevusetult kiriku ees tule all hoiab. Raev aitas leida redeleid ja uusi tõrvikuid ja mõne minuti järel nägi ehmunud Quasimodo, kuidas see kole sipelgapesa igalt poolt hakkas kirikut ründama ja üles ronima. Kel redeleid polnud, võtsid appi sõlmilised köied, kellel köisi polnud, ronisid raidkujudest kinni hoides ülespoole. Mõni riputas ennast teise kaltsude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
