omavalitsusasutustes. 3. Juhuslikud kirjapanekud eesti keele kohta Eestikeelseid kirjapanekuid enne 13.saj leidub ainult teiste rahvaste ajalooallikates juhuslike üksiksõnaliste näidetena. Enamasti mainitakse kas eestlasi kui rahvust või koha- ja isikunimesid. 9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi
· Sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h Rehvi kulumine ja mustri sügavus Mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt: · L kategooria sõidukil _ 1,0 mm; · M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil _ 1,6 mm Haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele nõuetele. Korrosioon ja välimus · 1) praod ja murded peavad olema remonditud · 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist · 3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel · 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele.
kokku lepit ja kindel kiräviis olemen. Mede keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen veidi tõistmuudu kõneltu." Alli Laande- Mulgi Keele Instituudi keeleprojekti juht (http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est). Mulgi keel (mulgi kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel (http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel) . Mulgi murre jaguneb kaheks murdeks: Karksi ja Tarvastu. Need murded on omavahel üsna sarnased kuid mõned lahknevused siiski esinevad (Tabel 1). Teadaolevatel andmetel räägib Mulgi murret veel vaid 2000 inimest. Õnneks on viimastel aastatel hakatud seda rohkem hoidma ja säilitama. Samuti on alates 2009ndast aastast Mulgi Keele Instituudi poolt koolidesse lisatud Mulgi keele ja kultuuri tund. 2004ndal aastal ilmus ka Mulkide Seltsi toetusel mulgi keele lugemik "Mulgi keelen ja meelen", mille autorid on Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon)
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Saj põhines antiiksuse suunav osa Euroopa kirjanduses rooma, hoopis vähem aga kreeka sõnakunsti mõjustustel. Kreeka kirjandust õpiti tundma peamiselt rooma kirjanduse vahendusel. 18. saj. hakati kreeka kirjandust hindama, seoses sellega hakati 19. saj. pidama rooma kirjandust puhtmatkivaks, kuna ladina keel on Euroopas levinum kui kreeka keel, aga seda ei saa pidama õigeks- rooma kirjandust eelistati, kuna see vastas enam tolle aja kunstimaitsele ja huvilaadile. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreekas kujunesid kirjanduskeelteks järgmised murded: aioolia murre, dooria murre, joonia murre, atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr).
3% 1926 100,781 248,000 38.2% 1939 108,600 253,800 23.2% 1959 85,500 167,300 71.4% 13.1% 1970 84,200 146,100 63.0% 11.8% 1979 82,140 138,400 55.6% 11.1% 1989 78,928 124,900 47.9% 10.0% Keel Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna (kontiinumina) ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama. Tuleb loobuda vanadest keskaegsetest luulevormidest ja võtta eeskujuks antiikkirjanduses viljeldud vormid. Michel Montaigne (1533-1592) "Esseed" I-II (1580) III (1595) 10-50-leheküljelised vaimukad ja stiililt viimistletud proosapalad teaduse, moraaliküsimuste ja aktuaalsete eluprobleemide üle. M väidab, et inimene on
7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai") 4) Atika murre (Sophokles ,,Kuningas Oidipus") 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste on oluline eeskätt vastanduses murretega. Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3 Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register. Suuline ja kirjalik pearegister Keelt analüüsides tulevad välja need situatsioonijooned, mis mõjutavad keelelisi valikuid paljudes erinevates olukordades. Olen teinud siin kokkuvõtte erinevate uurijate leitud
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
kultuur, riietus või toit, kuid keelel on eriline roll, sest keele ime, et seda kasutatakse ka emotsioonide näitamiseks. Keel pole vahendusel luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet. muidugi emotsioonidele ainuke väljund; naer, nutt, oiged, kisa, Lisaks emakeelele märgivad identiteeti ka erinevad piirkondli- ohked ja üminad on kõik palju ürgsemad emotsioonide väljen- kud ja sotsiaalsed murded ühe keele sees. Piirkondlik murre vii- damise vahendid kui sõnad. Kuid ka sõnadel on emotsionaalne tab kõneleja päritolule ja sotsiaalne murre tema staatusele. laeng. Võrokese või saarlase keelekasutus erineb mõnevõrra eesti kirja- Kõige selgemalt on emotsionaalselt laetud sõimusõnad, mille keelest ja selle erinevusega saavad võrokene ja saarlane väljenda- ainus eesmärk on edasi anda põlgust, agressiooni, frustratsiooni
4 2. Keel Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt ning see koosneb ladina tähestikust. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala Vabariigis, Tveri Oblastis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes. (Õispuu, 1983) Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelt, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. (Õispuu, 1983) Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas
kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest. * Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus- euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kirjanduskeelteks said järgmised dialektid: aioolia dialekt, mida kõneldi Balkani ps kirdeosa maakonnas Tessaalias, XI saj teisel poolel eKr kandus ka Väike-Aasia lääneranniku põhjapoolsesse ossa, sh Lesbose saarele; joonia dialekt, mis Balkani ps idaosast levis paljudele Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele;
Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva modernse muusika konteksti. Veljo Tormis (sünd. 1930) Tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele. Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967) · Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega · Murded on säilitatud o Mardilaulud o Kadrilaulud o Vastlalaulud o Kiigelaulud o Jaanilaulud Unustatud rahvad (1970-1989) · Liivlaste pärandus · Vadja pulmalaulud · Isuri eepos · Ingerimaa õhtud · Vepsa rajad · Karjala saatus Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst
lausevalik. 1. Ei tohi kirjutada enne, kui asi pole selge, muidu muutub tekst uduseks. 2. Uudis peab anda infot, mitte hinnaguid(uudise keel ei tohi kanda emotsioone, hinnanguid jne ning objektiivsusega seostuvad ka manipuleerimise probleemid). Sõna 1. Sõnu tuleb kasutada nende õiges tähenduses. 2. Kasutada tuleb kõige tavalisemaid igapäevaseid sõnu(ebasobivad sõnad on võõrsõnad, terminoloogia, murded, slängid jne). 3. Kasutada tuleb konkreetseid sõnu, mis räägivad täpselt asjast. Vältida tegema, panema, olema jne. 4. Sõnu tuleb kasutada otseses tähenduses ehk vältida kujundeid. 5. Tuleb vältida eufemisme – ebameeldivate sõnade asendamine meeldivatega. 6. Vältida palju sünonüüme. 7. Ettevaatlik olla umbmääraste sõnadega – üsna, õpris, suuresti, üldiselt jne. 8. Peab vältima klišeesid. 9
käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit. Retoorika 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka murded: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest,
m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga
See ei tähenda ainult teksti lahtimõtestamist ja sellest arusaamist, vaid sisuliselt uue teksti loomist, mis vastab lugeja arusaamadele ja ettekujutusele ainest, probleemist ja selle käsitlusest. Valemina saab lugemist kujutada järgmiselt: L=K+D+A+L L lugemine, K küsimine, D dekodeerimine, A arusaamine, L loomine Lisaks valemis toodud põhioskustele peab lugeja valdama veel osaoskusi: 1) tundma ära, missuguse keelega on tegemist (kirjakeel, murded, släng vm); 2) suutma aimata tundmatute sõnade tähendust; 3) mõistma kaude väljendatud mõtteid; 4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte
kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded o Audiovisuaalsed ajaloo allikad - Fotod, filmid, helisalvestused · Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama
Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks: 1) südaeesti murded · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi.
moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne 1
Mis kaasneb kindla uurimismeetodi rakendamisega? Abstraktsete verbide suund, nt mõtlema = keerlev/ring; elama = üles-alla (tõus-mõõn?) lained. Sünesteesia = seisund, kus inimene tunneb tugevalt ühe meele asemel mitut (nt kuulen värve). Sünesteesia on lastele (keele omandaamise ajal) ja geeniustele omane. Pole haigus, lihtsalt kõrvalekalle (?). Mitmekeelsus Sotsiolingvistiline mõiste: ühiskond on mitmekeelne. Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne. Psühholingvistiline mõiste: keeled ühe inimese meeles: valdamise määr: kui vabalt räägid? omandamise vanus: kui vanalt omandasid? kasutuse intensiivsus: kui tihti kasutad? keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel) Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme. Keegi ei oska defineerida, mis/kes on kakskeelne inimene (bilingualism)
Viimastest teatakse, et nad Rootsist välja rännanud. Piiskopp Miikael Agricola kirjutab Uue Testamendi eeskõnes, tema ajal (1550. a. ümber) arvatud üleüldiselt, Soome rootslased olla Ojamaalt pärit. Ojamaal kõneleb vana jutt, korra suure nälja ajal rännanud hulk saare elanikka Dagaithi saarele. Dagaithi saarest tunneme Hiiu saare ära, mis praegusel ajal germaani keeltes enamasti Dagö (= päevasaare) nime kannab. Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma. Kõigiti avaldab meie saarte rootslaste, Uuemaa rootslaste ja Norrlandi rootslaste keel palju ühtlust. Kas meie saarte rootslased Uuemaalt ehk Norrlandist välja rännanud ja mil ajal, jääb esiotsa veel kindlalt otsustamata. Tingimata kuuluvad kõik meie saarte rootslased ühte rühma. Noarootsi omad on neist kõige rohkem eestistatud, ja sellepärast, et nad kõige rohkemani eestlastega kokku puutuvad. Vormsi ja kaugematel saartel tuntakse
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
15. sajandi koopiate näol. * Renessansiperiood (14.16. saj) lähtus humanistlikest ideaalidest ja seadis esiplaanile inimese ja tema maise elu ning taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist. * Klassitsismiperiood (17.18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti. * Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
Maailma keelte arv · 6000 7000 elavat loomulikku keelt. · Aasia 2165 (32%) (Hiina keelt on üldine, poliitilises vaatenurga alt on mandariinikeel) · Aafrika 2011 (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 (15%) · Euroopa 225 (3%) Miks on maailma keelte arvu kohta nii erinevad andmed? · Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium eri keelte kõneleja ei saa üksteisest aru, aga murded on arusaadavad (erandid nt: Põhjamaad eri keeled, aga osaliselt saadakse üksteisest aru); Hiina (formaarselt on sama keel, aga üksteisest aru ei saada) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel ei ole Eestis ametlikult iseseisev keel ehkki sellel on tugev identiteet baski keel) · Elav või surnud keel
kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest ning lahknenud "keelepuu" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust:
• 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu
• võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud • laenatud moodustusstruktuurid • tähenduslaenud: omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse Sõnavara regionaalne jagunemine • regionaalsed variandid – murded ja kohalikud kõnekeelekujud • foneetiliste ja morfosüntaktiliste tunnuste kõrval on olemas ka paikkondlikult markeeritud sõnavara • Eestis eL, eP, läänesaared, suuremad linnad (?) Sõnavara sotsiaalne markeering • earühmade sõnavara • habituaalne sõnavara • ajutine sõnavara • erialasõnavara Semantilised seosed sõnade vahel • Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid.
o 1813 – 1857 – rahvapärane eesti keel 1857 – o 1857 – 1900 – rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg o 1900 – 1940 – rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg o 1940 - eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg Tiit Hennoste jagas eesti keele perioodid sotsperioodideks. ... – 13.saj. – suulised murded 13. saj kuni 16-17. saj. – eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid.
Esemed mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded *Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks
Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust. Sümbolistlik esteetika, mis tähendab reaalsusest eemaldumist. Kunst ei pea väljendama tegelikkust. Tähtis on kunsti ilu põhimõte. Kunst on kõrgemal kui elu. Oluline on vorm. (Vilde, Tuglas). NE arusaam keelest: keelt tuleb kasutada, arendada nii, et see võimaldaks samasugust eneseväljendust nagu euroopa vanades kultuurides. Keelt tuleb täiendada (uus sõnavara). J. Aavik: soome keel, omalooming, tehissõnad, murded. 24. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms) lk 8 25. G. Suitsu luule Uuris eesti kirjandust, püüdis seda süstemaatiliselt ja teadlikult kirjeldada. 20. sajandi alguse esikautor. 1905 ilmub esimene luulekogu ,,Elu tuli", mis on eesti moodsa luule alguspunkt. Seal on pöördumiste ja hüüatuste luule. Tonaalsus omamoodi ülev ja pidulik. Selge sõnum. Sümbolid: noorus, kevad, meri, tuli (isamaale viidatakse nende kujundite kaudu). Luule on
Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. 17 Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%. Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad
Pennsylvania regioon: See siis tähendab suuremat osa Pennsylvaniast, New Jerseyd, Delaware'i ja Marylandi. Esiteks sinna immigreerus Saksamaalt pärit olnud inimesed kui ka sotlased ja iirlased. Usuliselt olid nad presbyteerid ja kveekerid. Pennsylvania austati Kveeker kolooniaks 1680ndatel. Lõuna regioon: See on kõige suurem regioon geograafiliselt ja sellel regioonil elab ¼ terve maa elanikkonnast. Lõuna on erilisem osa tervest Ameerikast. See põhjendub näiteks sellega, et lõuna murded on tuntumad ja erinevad teistest murretest. Lõuna kujunemist on väga palju mõjutanud USA Kodusõda, ja selle orjade küsimus, aga nüüd on rasside vahelised suhted nii head kuid need on põhja poolel ka. Usuliselt lõunas domineerib baptisti kirik, kuigi Louisiana oma prantsuse päritolu tõttu omab suurt katoliku kirikut. Lõuna inimesi iseloomustatakse sõbralike ja lõdvestatutena ehkki natuke aeglastena. Nendele on väga tähtsaks ka külalislahkus
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
võimalik kahelda, kas see on ikka eraldiseisev keel või on ta selle ise välja mõelnud. Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks, et rahvaloendusel on erinevad traditsioonid, tihtipeale emakeelt ei küsita. Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania,
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
vastavast väärtusest suuremaks. Klaasid: Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Alates 1985. Sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud. Korrosioon ja välimus *Praod ja murded peavad olema remonditud *kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Seisu- ja lisasoojendid Firma Ebersprächer poolt toodetavad nii õhukütte- kui ka vedelikküttesüsteemid tagavad mugavuse autojuhile, soodustavad mootori käivitumist ja veose säilimist külma ilmaga. Veoautod
Kohalike kogukondlike teadmiste ja lahenduste, märgisüsteemide, keelte tundmine ja kasutamine Tähendusseoste teke kohaliku keskkonnaga ja kohalikes tähendusvõrgustikes osalemine Regionalism võiks semiootilises mõttes tähendada üldiste märgiprotsesside organiseerivate reeglite (nt grammatikareeglite) asendamist lokaalsete iseärasustega ja ennastloovate semiootiliste nähtustega (nt allkeeled, murded, individuaalsed keeled). Eestis tegelenud sellega palju Valdur Mikita. Kood ja struktuur vs dünaamika ja iseorganiseerumine. Lokaalsed vahendussüsteemid riiklikest valuutadest sõltumatult käibel olevad rahaühikud, mida kasutatakse väiksemate kogukondade sees üksteisega arveldamiseks. Ajapõhised valuutad (time dollars), valdavalt USAs kui inimene nõustub tegema tund aega kellegi heaks tööd, saab ta ajaühiku jagu krediiti. Kõigi iniemste töö on hinnatud ühes vääringus.
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale: murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid. • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda. • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega. Aavik oli vastu sellele, et „ükskõik, mis keelt räägime, oleme ikka eestlased“. Gustav Suits on see, kes avaldab esimesena Petersoni tekstid. Kristjan Jaak kui esimene eesti kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu
Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
