Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaal...
kui kannatanu ei tule kahe hoo vahel selgusele, tuleb kiirabi kutsuda. Tunnused: kiire ja nõrk pulss, kahvatu ja külmahigine nahk, sage hingamine, rahutus kuni meeltesegaduseni. Janu ja iiveldus ning lõpuks teadvuse kaotus. Esmaabi - pane kannatanu lamama, jalad tõsta 35º võrra kõrgemale. Kui on väline 10. Põletused verejooks või luumurd, siis peata jooks ja lahasta murd. Kaitse kannatanut külma eest, ära Jahuta kiiresti 10 min jooksul põletada saanus koht veega, kui vett pole, kasutada jahedat anna kannatanule juua! Rahusta kannatanut, vii kannatanu haigalasse võu kutsu kiirabi. mittesüttivat ja ohutut vedelikku. Jahutamine on olulisem, kui igasugused vahud või
Huuled Punased huuled Ilusad punased huuled. Silmad Silmad kipitavad Õhtul silmad kipitavad. Laug Silmalaud Silmalaud on punased. Kukal Kuklas valutab Kuklas on tuim valu. Laup Kuum laup Lapse laup on kuum. Põsk Roosad põsed Haige põsed on roosad. Lõug Ülalõug Ülalõualuu murd. Lõug Alalõug Alalõug liigub. Suu Suu kinni! Pange tabletid suhu. Nina Nohune nina Nina jookseb. Juuksed Lahtised juuksed Hooldustöötajal ei tohi olla lahtised juuksed. Nägu Ilus nägu Tuttavad näod. H 16. Neid fraseologisme ja muid kõnekeelseid väljendeid aitab õpetaja vajadusel tõlkida
e või E Eksponendi eraldaja: 2,1e6 => 2,1·10 6 4e-8 => 2,38·10-8 () Negatiivse arvu alternatiivesitus: (562,75) => -562,75 = Valemi erijuht: =562,75 => 562,75 =-562,75 => -562,75 kr Rahavormingu tunnus: 562,75 kr % Protsenditehe: 18% => 0,18. Eelnev väärtus jagatakse 100-ga tühik Kolmikute eraldaja arvu täisosas: 3 456 562,75 / Tavaline murd: 562 3/4 => 562,75 Arvavaldiste operandideks võivad olla arvkonstandid, viited lahtritele ja lahtriplokidele (aadressid ja nimed), mis sisaldavad arve, ja funktsioonid, mille tagastatavateks väärtusteks on arvud. Arvkonstandid valemites võivad sisaldada ainult numbreid, arvu märki, koma ja eksponen =2,67*(13,7-2,68)/14,1 =-3,64+45*A5 =a*b*h/1e6 Aritmeetikatehted ja nende prioriteedid 1. % protsent: 18% = 0,18 10%*130 = 13 2
talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda.
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramat...
Vastus. . 2 a 21 Näide 14. Sageli nõutakse juuravaldiste teisendamisel, et vastuseks oleva murru nimetajas ei esineks juurt (irratsionaalsust). Murru nimetaja vabastamine irratsionaalsusest tugineb algebralise murru põhiomadusele: algebralise murru lugeja ja nimetaja korrutamisel või jagamisel ühe ja sama avaldisega, mille väärtus ei ole null, saadakse murd, mis on samaselt võrdne antud murruga. 2 2 Vabastada murru nimetaja irratsionaalsusest: . 3 2 −2 3 Lahendus. Korrutame murru lugejat ja nimetajat avaldisega 3 2 + 2 3 , sest siis saame nimetajas kasutada abivalemit (a − b )(a + b ) = a 2 − b 2 , mille rakendamisel
Partial Fraction 13. Mis on ratsionaalfunktsioon? Tooge 2 näidet! Ratsionaalf-niks nim. f-ni , kus p(x) ja q(x) on polünoomid. Näited: , 14. Mis on liigmurd, lihtmurd ratsionaalfunktsioonide puhul? Esitage 2 näidet! Kui murru lugeja aste on nimetaja astmest madalam, siis nimetatakse murdu lihtmurruks, vastasel juhul liigmurruks. Näited: lihtmurd: , liigmurd: , 15. Mis on osamurrud? Toode 2 näidet! Osamurd on murd kujul , kus A, B, p, q on reaalarvulised konstandid ja nimetaja nullkohad ei ole reaalarvud ning k on positiivne täisarv. Näited: v.t. punkti 12 16. Mis on funktsiooni graafiku asümptoot? Tooge 2 näidet! F-ni graafiku asümptoodiks nimetatakse sirget, mis tähistab graafiku lõpmatusepunkti, millele graafik läheneb piiramatult. Näited: v.t. järgmist punkti 17. Mis on funktsiooni graafiku püstasümptoot, kaldasümptoot? Tooge 2 näidet!
1. Funktsioon: Funktsiooni mõiste. Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Funktsioone tähistatakse tavaliselt tähtedega f; g; u; v; ; jne. Olgu antud funktsioon f mille argumendiks on x ja s~oltuvaks muutujaks y. Muutuja y väärtust milleks funktsioon f kujutab argumendi x nimetatakse funktsiooni f väärtuseks kohal x ja tähistatakse sümboliga f(x). Seega, me võime kirjutada seose y = f(x) ; (1.1) mis väljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Mõnikord kasutatakse funktsiooni ja sõltuva muutuja tähistamiseks ühte ja sama sümbolit. Sellisel juhul seos (1.1) omab kuju y = y(x). ...
cos , = . (7) Kui ja , siis võrduse (7) paremal pool esineva murru väärtust saab leida ning Cauchy-Bunjakovski võrratuse põhjal ei ületa selle absoluutväärtus arvu 1.Seega saab vaadeldav murd olla mingi nurga koosinuseks. Koosinusfunktsiooni omaduste tõttu pole nurk , üheselt määratud. Võib nõuda, et 0 , . Siis on nurk üheselt määratud. Vektorid on risti, kui nendevaheline nurk on . Kuna cos = 0 , siis peab sel korral skalaarkorrutis võrduma nulliga.
S 12.5 d ja vali Home menüüst P 17.0710678119 hti) r 1.4644660941 Sr 6.7376510557 1 c a2 b2 , S a b, P abc 2 2S r , Sr r 2 P Ruutjuur - SQRT või arv astendada murruga 1/2 (NB! Murd esitatakse alati sulgudes) Astendamine - POWER π funktsioon - PI (NB! PI funktsioonil puuduvad atribuudid) cm cm
= Valemi erijuht: =562,75 => 562,75 =-562,75 => -562,75 562.75 € Rahavormingu tunnus: 562,75€ 4,940.00 € % Protsenditehe: 18% => 0,18. Eelnev väärtus jagatakse 100-ga 13% tühik Kolmikute eraldaja arvu täisosas: 3 456 562,75 3,456,562.72 / Tavaline murd: 562 3/4 => 562,75 562 3/4 Arvavaldiste operandideks võivad olla arvkonstandid, viited lahtritele ja lahtriplokidele (aadressid ja nimed), mis sisaldavad arve, ja funktsioonid, mille tagastatavateks väärtusteks on arvud. Arvkonstandid valemites võivad sisaldada ainult numbreid, arvu märki, koma ja eksponenti =2,67*(13,7-2,68)/14,1 =-3,64+45*A5 =a*b*h/1e6 Aritmeetikatehted ja nende prioriteedid Prioriteet Tehe Kommentaar
kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid,
isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul. Segatüüpi kuulmislangus: Tekib, kui kahjustused esinevad samal ajal mitmes kõrva osas. Nii neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine. Kõige sagedasemad põhjused: otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad. Tsentraalne KL: - Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) - Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime - Võib kaasneda kuulmislangus •Klassifikatsioon raskusastme järgi: – Kerge 25-40 dB – Keskmine/mõõdukas 40-70 dB – Väljendunud 70-90 dB – Kurtus >90-100 dB •Klassifikatsioon alguse järgi: kaasasündinud või omandatud KL
seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Arvsõna – Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: põhi, järg, murd. Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu teevad muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7
talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda.
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab. Klass võttis teate ootuspäraselt vastu nad aimasid, et midagi oli juhtunud. Hiljem istus harilik poistekamp (Jaak, Vare, Penn, Rumma ja Koorman) Maria juures ning arutaid, kas peaks peo edasi lükkama või mitte
,,Mees jääs". Ötzil olid primitiivsed aluspüksid (kinnitatud vöö külge), säärised (rihmadega vöö külge), mägirohust punutud ülekuub, raamiga seljakott. Noal oli tulekivist otsmik ja puust käsipide. Jalanõudel oli ees nahklapats, tagumine osa punutud taimedest/kõrkjatest. Tätoveeringud, esemed 17 eritüüpi taimedest või puudest, riided 8 eri looma nahast. Ribid olid murdunud, abaluu all oli tulekivist nooleots, mis tekitas suure haava. Kinnikasvanud ninaluu murd. Tema nooleotstel ja kätel kellegi teise vere jäänused. Praegu eksponeeritakse jäämees Ötzit Põhja Itaalias Bolzanis. Eestis algab pronksiaeg 1800 e.Kr. Vanim leid Muhu saarelt leitud odaots. Kivissaarelt pronksist sirp, odaots, 11 kirvest. Vanemad kirved rantkirved, siis õglkirves. Järvekülast ainulaadne rikkalikult kaunistatud putkkirves(2000 aasta II poolel), kuskil Põhja Euroopas pole sellist. Pronksesemetel prestiiz, töö ei mänginud niivõrd rolli. 1800 1000 e
väga mitmekesiselt. Selle asemel, et inimest iseendale kasvatada, tahetakse teda kasvatada teistele. Olles sunnitud hävitama loodust või ühiskondlikke korraldusi, peab valima, kas tahetakse kasvatada inimest või riigikodanikku: mõlemat korraga saavutada pole võimalik. Loodusinimene on kõik enesele. Ta on arvuline üksus, absoluutne tervik, kes suhtub ainult enesesse või omasarnastesse. Kultuurne inimene on ainult murd tervikust, mis oleneb nimetajast ja tema väärtus seisneb suhtumisest tervikusse, ühiskonnasse. Et olla alati ise ja sama, peab tegutsema, ikka kindel olema seisukohas, mida tahad käsitleda, seda kindlalt haarama ja kõrvalekaldumata jälgima. Mis tuleks teha, et kujundada õigesti inimest? Takistada, et midagi ei tehta. Kasvatus on vaid niipalju kasulik, kui saatus lepib meie jaoks vanemate kutsega; igal teisel juhul on ta kasvandikule kahjulik eelarvamuste kaudu, mis
Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb. Jaak rääkis kodus asjast põgusalt ning helistas siis Virvele, kes ehmatas väga ära ja ütles, et helistab arstile ning siis Jaagule ka, kui midagi teada saab. Klass võttis teate ootuspäraselt vastu nad aimasid, et midagi oli juhtunud. Hiljem istus harilik poistekamp (Jaak, Vare, Penn, Rumma ja Koorman) Maria juures ning arutaid, kas peaks peo edasi lükkama või mitte.
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavam...
ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus. KRAMBID TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL: Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. Krampides inimesele ei panda midagi suhu. Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL:
Nimelt, auto väga järsul pidurdumisel (näiteks autode kokkupõrkel) võib inertsijõud paisata inimese 29 esiistmelt vastu auto esipaneeli ja klaasi, tekitades eluohtlikke vigastusi. Selliste vigastuste ärahoidmiseks ongi kasutusel turvavööd ja õhkpadjad, mis sellist liikumist takistavad. Tagant otsasõidul on aga inertsijõu mõjul liikumine vastassuunaline, mistõttu autos istuja pea paiskub tahapoole ja võib tekkida kaelaluu murd. Viimase ärahoidmiseks on autoistmetel kaelatoed. Enamasti me loeme Maa pinnaga seotud taustsüsteemi inertsiaalseks. Tegelikult see üsna heas lähenduses nii ongi, kuid täpsemal analüüsil on vaja arvestada Maa pinnaga seotud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, mis on tingitud Maa ööpäevasest pöörlemisest oma telje ümber. Maa pinna punktid liiguvad seetõttu kiirendusega ja tingivadki vastava taustsüsteemi mitteinertsiaalsuse. See
N¨ aide 5. Uurime piirv¨ a¨ artust x lim . x1 1-x Selle n¨ aite korral l¨ aheneb murru lugeja u¨hele ja nimetaja nullile. Kui muutuja x l¨aheneb u ¨hele vasakult (paremalt), siis murd l¨aheneb pluss (miinus) l~opmatusele, st x 1 x 1 lim = + lim = -. x1- 1-x 0 x1+ 1-x 0 48 J¨arelikult funktsiooni x/ (1 - x) absoluutv¨a¨artus l¨aheneb pluss l~opmatusele. Antud as- jaolu t¨ahistame
· Seega peab kehtima meie esialgne väide: ,,Kui reaalarv x on irratsionaalarv, siis ka on irratsionaalarv" Lause Reaalarv on irratsionaalarv. TÕESTUS · Oletame vastuväiteliselt, et on ratsionaalarv. · Järelikult leiduvad täisarvud r ja s 0 nii, et . Üldisust kitsendamata võime r eeldada, et s on taandumatu murd. r2 2 2 · Võttes selle võrduse ruutu saame 2= s 2 , millest 2 s =r . 2 · Seega on r paarisarv, mistõttu on ka r paarisarv. Niisiis, leidub täisarv k nii, et r = 2k. 2 2 2 2 · Nüüd saame võrduse 2 s =r kirjutada kujul 2 s =4 k , seega ka s on paarisarv. · Et s ja r on mõlemad paarisarvud, siis nad sisaldavad tegurit 2, mis on vastuolus meie r
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
Avaldades siit suuruse V , saame vastuvõtja poolt tajutava sageduse väärtuseks v V A . (8.27) v vA Valime joonisel positiivseks suunaks allika poolt vastuvõtja poole. Siis saab valemist (8.27) teha järgmised järeldused. võtja suunas, siis v A on positiivne ja murd valemi (8.27) paremal Kui allikas liigub vastuvõtja pool on suurem ühest. Järelikult V > A . Analoogiliselt saame järeldada, et kui allikas eemaldub vastuvõtjast ( v A on negatiivne), siis V < A . Järelikult, kui heliallikas läheneb vastuvõtjale, siis vastuvõtja tajub tegelikust suuremat sagedust, kui aga allikas eemaldub vastuvõtjast, tajub vastuvõtja tegelikust väiksemat sagedust.
Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused
valemiks. Kuna u (x) dx = du ja v (x) dx = dv, siis esitatakse seos sageli kujul u dv = u v - v du. (7.5) 7.8 Ratsionaalfunktsioonide integreerimine Vaatleme järgnevalt lihtsamaid juhte polünoomide P (x) ja Q(x) jagatise P (x) Q(x) integreerimisel. Siinjuures eeldame, et murd on antud taandatud kujul (lugejas olev x kõrgeim aste on väiksem kui nimetajas olev P (x) x kõrgeim aste). Põhiidee on murd Q(x) esitada osamurdude summa- na. Viimane on võimalik, kuna igat polünoomi saab esitada korrutisena liikmetest tüüpi (x - a) ja (x2 + bx + c). Anname idee näidete varal. Definitsioon 7.4 Kui polünoomi f (x) aste on väiksem polünoomi g(x) astmest, siis rat-
u c) Tähistame = h . v h u ( x + x ) u ( x ) u ( x + x )v( x ) - u ( x )v(x + x ) h( x ) = lim h = h( x + x ) - h( x ) = - = x 0 x v(x + x ) v( x ) v( x + x )v( x ) v( x ) u ( x + x ) ( lim v( x + x ) = v(x ) 0 v( x + x ) > murd on korrektselt moodustatud ) x 0 2 v( x + x ) u = u (x + x ) - u ( x ) u ( x + x ) = u + u ( x ) v = v(x + x ) - v( x ) v( x + x ) = v + v( x ) h = [u + u (x )]v(x ) - u (x )[v + v(x )] = uv(x ) + u (x )v(x ) - u (x )v - u (x )v(x ) [v + v(x )]v(x ) vv( x ) + v 2 ( x )
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
Massiosad on g1 = m1/ms ; g2 = m2/ms .....gn = mn/ms (29) kus g1,g2...gn on segu üksikgaaside massiosad, m1,m2...mn - üksikgaaside massid, ms gaasisegu mass. Kuna gaasisegu kogumass on võrdne üksikute gaasikomponentide masside summaga m1 + m2 + m3 +... +mn = ms siis jagades seda avaldist ms-ga, saame, et gaasisegus olevate gaasikomponentide osamasside summa on võrdne ühega: m1/ms + m2 / ms +...+ mn / ms = 1 Iga murd võrrandi vasakul pool kujutab endast gaasi komponendi massiosa gaasisegus, järelikult g1 + g2 +... gn = 1 st segu moodustavate komponentide summa on võrdne ühega. Kui osamasside arvväärtusi korrutada 100-ga, saame segu massiprotsendilise koostise. Osamaht. Teame, et gaasil ei ole oma mahtu, gaasi mahu all mõistetakse selle anuma mahtu, milles gaas asub. Gaasikomponendi osamahu määramisel kasutatakse gaasikomponendi
esimees; 2) anda iga-aastaselt HTM-ile ülevaade koond- Juhan Anupõld - MTÜ Nõmme Spordiklubi projekti "Noorte tervistav ja arendav puh- juhatuse esimees, spordi- ja kus" täitmisest; noortelaagrite esindaja; 3) planeerida ja esitada kantslerile taotlus Valdek Murd - Sillamäe Linnavolikogu esi- koondprojekti "Noorte tervistav ja arendav mees, Eesti Linnade Liidu puhkus" läbiviimiseks ning kontrollida eral- esindaja; diste jaotamist ja kasutamist; Toomas Ponkin - ENTK direktor; 4) tagada noorte- ja projektlaagrite koostöövõr-
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Ve...
olema paarisarv. Kui on paarisarv, siis ei saa paaritu olla, sest paaritu arv ruudus annab paaritu arvu. Järelikult ka on paarisarv ja võime kirjutada kujul . Seega võime kirjutada kui . Asendades selle esialgsesse valemisse saame . Jagades kahega läbi, jääb alles . Nüüd on aga vasem pool paaris ning seega peab ka jaguma kahega. See on aga vastuolus meie eeldusega, et oli taandatud murd. Seega ei saa kuidagi olla rat- sionaalarv, sest muidu jõuame loogilise vastuoluni. Seega on ta hoopis niinimeta- tud irratsionaalarv! Irratsionaalarvud Oh seda häda, kui Antiik-Kreekas sellele riukale jälile saadi. Nende jaoks olid pro- portsioonid ehk täisarvude suhted looduse üheks aluseks ning nii ei tahtnud nad sugugi leppida sellega, et leidub geomeetrilisi objekte, mille pikkust ei õnnestugi
10) (x - 1)4 15 R3 (x) = - · . 4! 16 (1 + (x - 1))7 Hindame j¨a¨akliikme absoluutv¨aa¨rtust 0, 24 15 |R3 (1, 2)| = · , 24 16 (1 + 0, 2)7 10 kus 0 < < 1. Ilmselt on murd suurim, kui nimetaja on v¨ahim. Nimetaja on v¨ahim, kui 1 + 0, 2 on v¨ahim, aga viimase v¨ahim v¨a¨artus on 1. Seega 0, 24 15 |R3 (1, 2)| < · = 0, 0000625, 24 16 st viga, mis tehakse 1, 2 arvutamisel kolmanda astme Taylori pol¨ unoomi abil, ei u ¨leta 0,0000625. 3
valemite 2 ja 3 ning m¨a¨aramata integraali omaduste 2 ja 3 p~ohjal { A A (1-i)(x-a)i-1 + C kui i = 1, dx = (x - a) i A ln |x - a| + C kui i = 1. Murru (x2M+px+q) x+N M x+N i integreerimine on keerulisem. Murd (x2 +px+q)i lahutatakse kahe murru summaks, millest esimese lugejas on konstandiga korrutatud funkt- siooni x2 + px + q tuletis ja teise lugeja on konstantne: Mx + N c1 (2x + p) c2 = + 2 . (5.11) (x2+ px + q)i 2 (x + px + q) i (x + px + q)i On lihtne n¨aha (minnes selle valemi paremal poolel u
Murru (x-a) i integreerimine on lihtne. Tabeli valemite 2 ja 3 ning m¨a¨aramata integraali omaduste 2 ja 3 p~ohjal A A (1-i)(x-a)i-1 +C kui i = 1, dx = (x - a)i A ln |x - a| + C kui i = 1. Murru (x2M+px+q) x+N M x+N i integreerimine on keerulisem. Murd (x2 +px+q)i lahutatakse kahe murru summaks, millest esimese lugejas on konstandiga korrutatud funkt- siooni x2 + px + q tuletis ja teise lugeja on konstantne: Mx + N c1 (2x + p) c2 = + 2 . (5.11) (x2 + px + q)i (x2 + px + q)i (x + px + q)i On lihtne n¨aha (minnes selle valemi paremal poolel u
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
x, x′ ∈ D, x 6= x′ , 6C x − x′ saame sellele anda lihtsa geomeetrilise tähenduse. Vaatleme funktsiooni f graafiku punkte (x, f (x)) ja (x′ ) (x′ , f (x′ )) , kus x, x′ ∈ D ning x 6= x′ . Murd f (x)−f x−x′ kirjeldab neid punkte ühendava lõikaja tõusu, täpsemalt, ta on selle tõusunurga tangens. Seega tähendab Lipschitzi tingimus (3.17) seda, et kõikide funktsiooni f graafiku kahte punkti omavahel ühendavate lõikajate tõusude hulk on tõkestatud. Lause 3.26 Iga intervallis D määratud Lipschitzi funktsioon on selles hulgas ühtlaselt pidev. Tõestus. Iseseisvalt!z Näide 3.8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
