sest nad on vabad inimesed ning nad tuleb pöörata ristiusku. Indiaanlasi tuli hoopiski sundida hispaanlaste ettevõtetes töötama ning neile kindlaksmääratd päevapalka maksta. Seega tuli kohelda neid kui vabu inimesi. Dominiiklased heitsid saare hispaanlastele ette nende patte ja kutsusid sellega esile vastuhaku. Dominiiklased vastandusid üksinda kogu maailmale. Bartolomé de Las Casase nimega seotud võitlus indiaanlaste inimõiguste eest oli munkade jaoks tegelikult võitlus oma rahva pattude vastu. Protest allasurutud inimõiguste kaitseks oli ilmselgelt seotud evangeeliumiga. Siin oli ka oma õiguslik küsimus... nimelt, millisel õiguslikul alusel indiaanlasi tapeti ja riisuti? Kuidas võisid hispaanlased üldse palja vägivalla abil omandada indiaanlaste vara ja neid oma alamateks teha? Küsimused olid püstitatud ja mõistetud, aga vastused paraku puudu. Veel enne seda
Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb dzainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud. Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada. Riided keha ümber, sall, tekk, palvehelmed, magamismatt, luud jne. Meele, kõne ja keha kontroll Viis hoolikust: kõndides, süües, võttes ja andes, väljastades. Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval
ideaalnaise kuju kreeka mütoloogias pea polegi, tavaliselt on meeskangelastel ikka naiste pärast suured probleemid. ' Odysseus klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile ta teine omadus tarkus ja kavalus. Viimane oli klassitsismi ajal lausa lemmikteemaks. Odysseus/Faust. 7. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Vastus: Tõlked munkade poolt ja Alexandri rmt. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas ta kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8
rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast. c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine
tolerantne. Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad, mis näivad seal eriliselt sima paistvat. Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja
sajandi teise poole üks parimaid ja tunnustatumaid portreemaalijaid Hispaanias. Mitte keegi ei ole nii nagu tema kujutanud hispaania hidalgosid(alamaadlikke) ja vaimulikke, kellel olid maalidel pärani avatud, otsekui tühja pilguga silmad ning piinatud joontega piklikud kahvatud näod, mis tihti mõjuvad isegi kivinenuna, kuid mida siiski näib söövat mingi sisemine tuli. El Greco oli suur kunstnik , kes järgnevatel sajanditel ebaõiglaselt unustusse vajus. Siiski elu Toledo aadli ja munkade seal avaldas tema kunstile mõju: ta müstiline ekstaas muutus kohati õõnsaks paatoseks ja poosiks. Tema arvukate altarimaalide pühakute ainiti taeva poole pööratud, pisaratest niisked pilgud jätavad mulje väljakannatamatust silmakirjatsemisest ja imalast magususest. Tema vormide liialdatus ja kujude afekteeritus(ebaloomulikkus) on jooned, milleni moodne ekspressionism alles hiljem jõudis. El Greco loomingu taasavastasidki ekspressionistid.
lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut-
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
tihti komejandiks. Tema loodud trükikojad eelistasid vaimulike tekstide asemel trükkida hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega. Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes.
Reformeeritud kirikud peavad sakramentideks üksn Kristuse poolt seatud ristimist ja armulauda. Roomakatoliku ja õigeusu kirik loevad sakramentideks ka konfirmatsiooni (õigeusus: salvimine), abielu, ordinatsiooni, pihti ja haigete võidmist. islami palvused ravitseja, ennustaja, ohvritalituse juht, hingejuht, pärimuse kandja, vahendaja teispoolsusega hindu siirderiitused kogukond, kogudus budistlik kogukond. Kitsamas tähenduses Buddha esimestest õpilastest alguse saanud munkade kogukond. Sangha funktsiooniks on õpetada dhammat kõikidele inimestele ning isikliku eeskuju kaudu osutada parima isikliku vabanemise teele. Laiemas tähenduses kõikide budistide kogukond. põhjuse ja tagajärje ringlus mida põhjustab tegu (karma); Kuus sansaaravalda: inimesed, jumalad, deemonid/hiiud, loomad, näljased vaimud, põrguasukad hindu tarkuse ja kunsti jumalanna sufide vaimne juht Ilmalikustumine
Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes. Kuna Paavst Gregoorius Suur kiitis reegleid heaks, kasvas reeglite populaarsus ning Benedictus kuulutati pühakuks. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi?
Nad püüavad elada hüvelist elu vähendada kannatusi ja austada loodust. Ja nagu teistegi Ida usundite järgijatele on ka budistidele oluline hea karma pälvimine, nii, et nad võiksid nautida soodsat taassündi järgmises elus. Olles välja kujunenud India linnade suursugustes kastides reaktsioonina braahmanide võimule, pakub budism, vastupidiselt brahmanismile, mille kohaselt on vaimulik tee määratud ainult mõnedele, kõikidele avatud tee. Sellele vaatamata on kloostrielu (sanga, munkade kogukond) sellisel kujul, nagu elas Buddha oma õpilastega kuni surmani 81 aastasena, privilegeeritud tee. 3.1. Peamised uskumused Buddha esitas oma peamised õpetused väga selgelt kahe nimekirja kujul: neli õilsat tõde kannatuse kohta ja õilis kaheksaosaline tee, mis selgitab, kuidas hoiduda kannatustest ja elada paremat elu. Kõik hilisemad budistlikud ideed rajanevad neil peamistel uskumustel. 9 3.2. Neli õilsat tõde
18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.
paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.
harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele , ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid
On kõige loomulikuma tekkega tekkis olukorras, kus jutustaja ümber kogunesid kuulajad. Neid rahvalikke lühijutte ja naljandeid hakati koguma kokku kogudeks. 7. Novellikogu ,,Dekameron" kes on autor, millest teos räägib? Boccaccio novellide kogumik, kus kokku 100 novelli. Tegelasteks on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. 8. Romaan ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" kes on autor, millest teos räägib? Cervantese peateos, mis on maailmakirjanduse üks humoristlikumaid romaane ja on kirjutatud rüütliromaanide paroodiana. Tegelased on don Quijote ja Sancho Panza. Peategelane on rüütlivoorustega, kuid samas lõpevad kõik tema ettevõtmised halenaljakate läbikukkumistega. Sancho
pidi ta konstantselt rõhutama oma seksuaalset valmisolekut. Kuid nii meest kui naist käsitleti loojatena, kuninglikena. Renessansiga on lahutamatult seoutud mõiste humanism ja humanistid. Vararenessansi perioodil kutsuti humanistideks (ladina keeles `inimlik') õpetlasi, kes tegelesid antiikkultuuri (kunsti, kirjanduse, filosoofia ja igapäevaelu) uurimise ja tutvustamisega. Antiiki tunti ka mõningal määral keskajal, antiikkirjandus on säilinud suuresti tänu keskajal elanud munkade ümberkirjutustele, kuid siis ei oldud veel antiigi mõistmiseks valmis. Humanistid vastandusid suuresti teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetalsed. Alates Petrarcast saab humanismist rääkides seda vaadelda kui inimese ja inimlikkuse kaitsjat, inimese vabastajat nii kiriku kui seisuslike normide orjusest. Sellepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid
maha. Tema ümber oli grupp monki ja nunne, kes valasid ta bensiiniga üle ning panid ta põlema. Üks pealtvaataja pärast ütles, et kui monk põles, ei liigutanud ta ühtegi lihast. Samal ajal, kui Thich Quang Due oli surnuks põlemas, jagasid nunnad ja mungad lendlehti, mis kutsusid Diemi valitsust üles näitamaks kaastunnet kõikidele religioonidele. Valitsuse vastukajaks sellele enesetapule oli tuhandete budistidest munkade vahistamine. Paljud kadusid ning neid ei nähtud enam kunagi. Sama aasta augustiks oli veel viis munka sooritanud samalaadse enesetapu. Selle peale vastas üks Lõuna-Vietnami valitsuseliige, et las nad põlevad, kui me plaksutame käsi. Mõned liikmed isegi pakkusid bensiinivarusid budistidele. Need sündmused veensid Kennedyt, et Ngo Dinh Diem ei suuda eal ühendada lõunavietnamlase kommunismi vastu. Diemi kõrvaldamiseks oli tehtud mitmeid üritusi,
Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal Kerjusordud elasid vaesuses, neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses. Kloostrisse mindi ,sest sealt sai korraliku hariduse , kloostritest saadi ka paremad rõivad,suveks ja talveks eraldi. Kloostrites elavate nunnade ja munkade eluiga oli kõrgem, sest neil olid kindlad toidukorrad ja korralik söök, füüsilist tööd tehti jõule vastavalt, neil olid ilmale vastavad riided, nad olid targemad ja oskasid haigustest hoiduda nind neid ravida. Kloostrite tähtsus: Haridus- säilitati hariduses järjepidevus, anti parimat haridust,mis siis saada oli, kloostrites olid ka raamatukogud, Teadus-kirjutati raamatuid ümber, kloostrid olid ainukesed teaduse ja kultuuri edasikandjad, seal oli ka ilukirjanduslikke ja
Ema portree (1857-61) Isa portree (1861) Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid A. Gortsakovi portree (1867) 10 Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree (1865) Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga (1875) Itaallanna (1858-62) Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree (1886) F. R. Kreutzwaldi portree (1864) "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) "Lorelei needmine munkade poolt" (1887) Johann Köleri autoportree (1859) Looming 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, romantilise käsitluslaadiga. Silmapaistvamateks teosteks on "Itaalia tütarlaps", "Tütarlaps allikal" ja"Itaallanna lastega ojal" (1858). J. Köleri Rooma
Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel ning Suur-Britannias Šotimaal ja Walesis. kentaur — pooleldi inimese, pooleldi hobuse kehaga olend kreeka müütides. keraamika — põletatud savist tooted. kiilkiri — kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri. kirik — hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks. klassikaline — 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. klooster — välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu- ja töökoht. koloss — hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju (või ehitis). kompositsioon — kunstiteose ülesehitus. konstruktsioon — kokkupandu; millestki kokkupandud seadeldis, ehitis vms. koor, kooriruum — osa kiriku idaosas, kus asub altar; algselt mõeldud vaimulikele laulmise kohaks (hilisemal ajal on koorilauljad kiriku lääneosas koorirõdul, kus asub ka orel).
Hakati maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks. Modellidena kasutati tavalisi inimesi. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa,"-ta vaatab silma,maalis ennast. esimene kätega portree ajaloos 1053a. Kolmnurkne kompositsioon. Peas on loor ning kulme pole. Taga tasutal on udune jõgi ning maastik. Taust on üldiselt tume.Pool maalist oli tema autoportree ning pool Mona Lisa. ,,Püha õhtusöömaaeg," - Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri munkade söögisaali idaseinas. Jooned koonduvad kristusel. Söögisaal nagu jätkuks. 1 kristus ja 12 jüngrit. Inimesed paigutatud kolmnurkadesse. Äraandja vasakult neljas, tema käed ainukesena laual. Maal on suhteliselt hävinenud sest ta katsetas valesi värve, uks tehti kõrgemaks ja veeaurud hävistasid, napoleoni sõdade ajal oli seal hobuse tall. muu looming.- ta joonistas muidu *ratast*tanki*lennumasinat*langevarju *helikopter* sillad* igast ülekandemehhanisme.
Looming · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.
kirikud põlema. Eestlased vallutasid ka Padise kloostri. Kui kogu harjumaa, väljaarvatud Tallinn, oli sakslastelt tagasi saadud, valisid eeslased endi seast neli juhti. Kui liivi ordumeister sellest kuulis, läks ta ruttu Paidesse, kuhu kutsus eestlaste saadikud läbirääkimisele. Kuna ordu oli tugev, võtsid eestlased kutse vastu. Kui eestlaste saadikud Paidesse jõudsid, vangistati nad ja süüdistati saksa naiste ja munkade tapmises. Ülestõus surutakse maha. Ordu väed alustasid pealetungi Tallinna. Enne kui ordu väed jõudsid Tallinna, toimus suurem vägede kokkupõrge Kose kihelkonnas. Kaotustest hoolimata suutsid ordu väed eestlased tagasi lüüa. Peagi jõudsid ordu väed Tallinna ja ründasid eestlaste malevat, mis asus Ülemiste järve lähedal. Ordu võit oli ülekaalukas, kuid mitte lõplik, sest ülestõus jätkus veel ka hiljem. Kuigi kauaoodatud Rootsi väed jõudsid lubatud ajaks Tallinna,
harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele –, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid
kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt. Isegi lapsena keeldus ta arvestamast autoriteetidega. Ta lähtus kõiges oma meeltest ja mõistusest. Mängides ehitas ta mitmesuguseid kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid täheldanud. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all mängles Galileo mõnda aega mõttega ordusse astumisest. Kuid isa keelas teda ja viis poja Vallombrosast ära. Tal olid Galileoga teised plaanid tema pojast pidi saama kangakaupmees. Galileol olid aga hoopis omad plaanid. Ta soovis alustada teaduslikku karjääri. Ta soovis pühenduda matemaatikale alal, mis tol teaduskaugel ajastul tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Viimaks jõudsid isa ja poeg siiski kompromissini
Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad, mis näivad seal eriliselt sima paistvat. Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes. Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega. Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn
- laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit). · Eestlaste hulgas võis muinasaja lõpusajanditel olla ka üksikuid ristiusulisi. Peep Reimer 9 6. EESTLASTE SUHTED NAABRITEGA MUINASAJA LÕPUL:
Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...
kloostiseinu ja oli avatud ümbruskonnas elavate laste jaoks. Nendes koolides võisid kõrvuti õppida väga erinevatest perekondadest lapsed. Õpetamine nendes koolides oli suuline, lastele õpetati eelkõige usuõpetuse elementaarseid aluseid, õpiti pähe palveid, jutustusi pühakirjadest ja pühakute elust ning natuke peastarvutamist. Teine tüüp koole oli mõeldud nn annetajate lastele. Nemad õppisid kloostriseinte vahel ning neist pidid tulevikus saama mungad. Nendes koolides käisid kas munkade poolt välja valitud taibukamad talupojad või rikkamate perekondade nooremad lapsed. Neid lapsi õpetati ladina keeles lugema ja kirjutama, sest paljudest neist pidid saama ümberkirjutajad. Õpetati ka arvutamist, et kloostri majapidamisega toime tulla. Õpiti psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi
Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Ingli pea Verrocchio maalil “Kristuse ristimine” (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. “Madonna lillega” (ka “Madonna Benois”) 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaaþis. “Kuningate kummardamine” alustatud 1481 Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süþeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. “Madonna kaljukoopas” 1483-1486 ja 1503-1508
kristlasi ei ole enam iga päev silme ees. Ühtlasi tekib ka kirikujuhtide jaoks probleem, kas eremiidi on ikka õiged kristlased, kui nad ei soovi end kogudusega siduda. Peamiseks küsimuseks oli see, et kuidas jääda kristlaseks ja panna vastu ajastu kiusatusele – see sunnib ka tagakiusude ajal paljusid kõrbeteekonda ette võtma. Varasema eremiitliku munkluse kohta on mitu allikat. Historia moachorum in Aegypto (u 400), Historia Iausiaca (u 419/420). Reisikirjeldused läbi Egiptuse munkade asualade. Selline turism asualadele oli levinud. Selle tulemusena sündis kirjanduslik looming, mis mõne jaoks propaganda. Kõrbeisade tarkus (Logos 1999) – kohati legendilaadsed, ent samuti hingekosutuslikud mõtted. Traditsiooniliselt on esimeseks eremiidiks peetud Teeba Paulust (srn u 341). On peetud vaidlusi, kes on kõige vanem eremiit, kuid Teeba Paulus on hetkel kõige tuntum, sest tema elulugu on üles kirjutatud. 22-aastasena läks tagakiusu eest mägedesse pakku. Selle asemel,
sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. · Ingli pea Verrocchio maalil "Kristuse ristimine" (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. · "Madonna lillega" (ka "Madonna Benois") 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaais. · "Kuningate kummardamine" alustatud 1481 Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süeega asenduspildi maalis Filippino Lippi.
sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, mis omakorda oli rajatud basiilika kohale, kus legendi järgi ristiti 496. aastal Chlodowech I. Reimsi katedraal kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Ehitis rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt. 13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima. 19
ning neile ei meeldinud kiriku püüd oma mõjuvõimu veelgi suurendada. Sellised olud lõidki aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Ulrich Zwingli Ulrich Zwingli sündis 1. jaanuaril 1484. aastal paljulapselisse perekonda, kuid võimaldamaks Ulrichile haridust, võttis Zwingli onu ta enda hoole alla. Viinis ja Baselis sai ta humanistliku hariduse. Vahepeal astus ta munkade keelitusel kloostrisse, kust ta aga oma isa ja lelle mõjutusel siiski lahkus. Zwinglile avaldasid suurt mõju antiikkirjandus ja Rotterdami Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522
Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, ko...
VAIMULIK KÜLG: · Suleti enamus kloostreid · Linnades sai valitsevaks luteri usk · Emakeelne jumalateenistus POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna
6.Usupuhastus ehk reformatsioon. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.aastal Saksamaal Wittenbergis.Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille
Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust. Mungaks, nunnaks samiseks peab olema täisealine, kiilaks ajama ning minema vana munga juurde, elab mõnda aega noviitsina ilma tõotuse andmist. On loobunud iseendale elaimseks. Lunastamisseisund nirvaana. Jumalaid ei ole lunastuseks vaja, sest nirvaanasse jõudmieks ei ole vaja neil mingeid tiituseid teha. Sinna alla jõudmine on võib-olla
Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. koto BIWA Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid 6 nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
siinsetel meredel. Hansa liidu keskus oli Saksamaal asuv Lübeck, peamiselt tegeldi Venemaa ja Euroopa vahel kaupade vahetamisega. Eestist kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus- Pärnu ja Viljandi. Venemaalt toodi Euroopasse karusnahku, mett, vaha ning Venemaale eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola. 19. Haridus ja teadus kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke
Inkvisitsioon katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Peatükk 15 Suur skisma katoliku kiriku lõhenemine. Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Vaimulik ordu kindlate reeglite järgi toimivad ühendused. Benediktlased aluse pani Benedictus. Benediktlaste reeglid ei ole nii karmid kui Ida omad, selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks või nunnaks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny. Tsistertslased Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux.
Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist. Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus. Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist. Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus. Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid – ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel). Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Kristlik kultuur. Suhtumine antiikkultuuri: Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist. Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus. Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal kanoonik madalama astme vaimulik, 12 kanoonikut moodustasid toomkapiitli andis nõu piiskopile preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine
Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalide ja idagootide riikidele. Augustinus kuulsaim kristlik kirjanik ning õpetlane. Kirjutas teose ,,Jumala riigist". Cassiodorus kristlikku haridust käsitlev õpetlane. Koostas munkade harimiseks õpiku. Kogu õpetuse jagas ta seitsmeks vabaks kunstiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
