Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887 Kunstniku sünnikoht Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi joonistatud. Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal, mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge. Seda kajastab pildil olevad pilved, mis on peaaegu süsimustad. Inimesed,
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülema...
Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel
Leonardo ei olnud Firenze valitsuse heas nimekirjas ja Medicide poolehoid puudus. Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse tegemine toimus põhiliselt kloostrites munkade laborites. Tõele au andes, olid mungad need, kes uurisid, kogusid, säilitasid ja uurisid antiikaja killukesi. Tänu neile oskame me selle ajakulgust rohkem rääkida, kui ehk muidu teaksime. Vaimulike katselaboritele lisaks toimusid suured muutused ka merenduses, geograafias ja bioloogias. Seda eriti maadeavastuse võidjooksu taustal. Inimesed hakkasid rohkem huvi tundma enda ümber toimuva vastu ja uurima elu olemust. Avastati seni teadmata maid/saari, kultuurrahvaid, taimi,
generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis
Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. (1) 5 Pillid Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). (1) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites.(1) Rahvalaulud
Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida
Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi
· Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri · Kirik hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks · Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv · Klooster välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu ja töökoht · Kollaaz erinevatest materjalidest kokkukleebitud pilt · Koloss hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju(ehitis) · Kompositsioon kunstiteose ülesehitus · Kreeka rist lühikeste võrdsete harudega rist · Kultus jumalate, esivanemate vm austamine ja sellega seotud kombed · Labürint keerdkäikudega ruum · Ladina rist rist, mille püstharu on pikem kui põikharu · Magistraal pealiin(peatänav, peakraav jne.) · Majuskel suurtäht
Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid. ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Meesteühiskond Äratus puuvasaraga hommikul 4. 4 tundi missa, 2 korda päevas. Süüa 2 korda päevas: hommikul leib, puder, mahl; õhtul supp ja leib; lisaks aiasaadused: oliivid, sibul, tomat, kurk. Munkade tööpäev: põlluharimine, aiandus, toiduvalmistamine, kalal käimine, lisaks ikoonide maalimine, rariteetide kopeerimine. Mungal pole raha, eraomandit ega privaatsust. VENEMAA Ristiusk 988. Kiievi Sofia kirik. Novgorodi Sofia kirik. Kloostriraamatukogud. Mongoli-tatarlaste rüüsteretked. Tsaaride raamatukogud. Sofia Palaiologos. Ivan IV raamatukogu. Christoph Christian Dabelow. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Islami tekkimine. Araabia kultuurisulam.
silmadega. Ema · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" · Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. 2.August Weizenberg (6. aprill 1837 22. november 1921) Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk Tsölibaat - tähendab elada abielus jumalaga st ilma abieluta ja seksuaaleluta Sakkos, -(matel millega Jeesus pärast piitsutamist kaeti) risti kujuline rõivaese pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor. - õlarüü, lai riidest lint, meenutab salli Kristluse 3 põhivoolu. õigeusk katoliiklus
Juba Vergilius toetus ,,Aeneises" Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis. 7. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. Üks ta suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Joonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendades usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630. aasta paiku. Ta pani aluse
Ta istus seal tõusmata ning söömata nelikümmend üheksa päeva ja ööd. Siis oli ta täielikult valgustatud ja leidnud tõe, miks inimesed kannatavad. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, Virgumisele eelnes väga hirmussuri nägemus, Buddhakusningteda ründas siirdus Mara, "kurjuse kehastus", nirvaanasse. "dharma vaenlane"
Need vähesed, kelles leegitses veel apostoolne lõõm, hülgasid linnad ja kaaslased ning asusid elama üksildastesse paikadesse, kus nad said vaikselt omaette rakendada reegleid, mis apostlid nende arvates olid kehtestanud kogu kirikule. Kuna nad hoidusid abielust, sugulastest, hakati neid ajapikku kutsuma "munkadeks" (Vikipedia). Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed, kes üldreeglina olid saanud pühitsuse ning seeläbi olid vaimuliku ordu liikmed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus peeti avalikke ja kollektiivseid palvusi, mida inimesed ja ühiskond vajasid elus püsimiseks. Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda
* Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu * Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele, et kaitsta uusi valdusi. Templiordu,
12.2012) Paralleelselt väekunstidega levis ka ala, mis on avaldanud neile vägagi suurt mõju. See on kehakultuur, mis põhines hingamis- ja psühhofüsioloogilisel tehnikal Tao Te Ching "Viis ja Võim", mille autor on Lao Tzu (500 a. eKr). Chuang Tzu järgis Lao Tzu põhimõtteid. Meng- zi (Mencius) aitas kaasa nende harjutuste täiustamisele, rõhutades i-d. Kuulus kirurg Hua Te lõi seeria harjutusi, mis põhinevad 5 looma liikumisel: tiiger, hirv, karu, ahv ja lind. Seoses Buddha munkade saabumisega Indiast Hiinasse meie ajaarvamise alguses, suurenes hügieeni tähtsus. Nendelt laenasid hiinlased uued tervise mõisted, mis põhinevad 4 elemendi: maa, vee, tule ja tuule tasakaalul. Need meetodid on säilinud väekunstides tänapäevani. Tangide dünastia ajal (618-907 pKr) oli väga vähe noormehi, kellel olid väekunstid tundmatud. Väekunstidele panid suurt rõhku Honani Shaolini templi (Põhja-Hiina) mungad
Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime
Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused" Cassiodorus kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks
väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther Jutlustati õndsaks saamisest Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist ainult pühakirjal Luterluse üks põhimõtteid, et kristlane peab õpetust lugema ja kuulama emakeeles, ilumb esimene eestikeelne raamat Jutlutajate töö kandis vilja, kuna eelnevalt olid linnakodanikud kriitiliselt meelestatud piiskopide ja munkade suhtes Mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, valasid õli tulle Vallandus pildirüüste: purustati püha pilte, kujusid, altareid, reliikviaid Usupuhatus pääses kõigis linnades võidule Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpule, meister ei astunud luteri usuku ja nii püsisid kloostrid, katolikud piiskopid, saksa ordu ja toomkapiitlid keskaja lõpuni
Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal - nt · Herakles toob Kerberose põrguväravast · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid · Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal · Truu valvur natuke ilutsev, salongilik 3) Eesti-ainelised tööd: Suurem osa neist valmis siis, kui Köler tuli tagasi Eestisse Itaaliast, kus oli hakanud huvi tundma rahvusliku liikumise vastu. Mõned näited: · Fr. R. Kreutzwaldi portree · Ema portree · Isa portree mõlemad lihtsad, siirad, ei ilutse parimaid talupojaportreid eesti kunstis · Kunstniku sünnikoht · Ketraja (ehk Katkenud lõng)
mõjutatud idamaadest,tegelased:7neidu ja 3 noormeest, jutustamiskoht Santa Maria novella kirik · Frienzes 1348-katku puhang. Noored pagesid kirikusse peitu. Kokkulepe, veedetakse palav päev puhates ja jutustades, kuulates naljakaid novelle. Iga päev räägib üks ühe loo, päevi kümme, kokku 100 lugu.10"Dekameron"Ideeks armastus loos räägitakse milleks on inimene võimeline ja milliseks see tunne muudab. Teemadeks munkade liiderlikkus, kohtunike ära ostetavus, inimeste patud, nõrkused. Eraeluliste seikade kujutamine: armuiha, armukadedus, abielu rikkumised, petmised meeste ja naiste vahel. Loodus kui ülim väärikus. Ei ole kinni maise ja taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet.
ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest
_____________________________________________________________________________ _ Boccaccio ja ,,Dekameron". Järgides Idast tulnud jutukirjanduse tava, ümbritses Boccaccio oma novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" raamjutustuse tegelased on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo seega on kogumikus 100 novelli. Teemades leidub rohkesti sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetatavus, inimeste patud ja nõrkused. Lugeja ette ilmuvad kõik tollased ühiskonnakihid: ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed-käsitöölised, lihtrahvas. Boccaccio ideaal on inimese kooskõla loodusega, ta on esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult asub looduse poolele. Inimlikkus tähendab Boccacciole loomulikkust, seetõttu ei kõhkle ta ka armastuse kujutamisel erootilist kirge heaks kiitmast, kuigi see on nii tema
15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Tahvelmaal sündis gooti ajastul, sest ruumi oli seinal vähe. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Suured aknad aitasid kaasa vitraažide tegemisele. Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. 16. Näide vaibakunstist. Gooti aja vaibakudumise kunsti peamised keskused Pariis ja Arras. Kuulsaimad keskaegsed vaibaseeriad kooti hiliskeskajal Loire´i orus - näit.“Daam ükssarvega”. On peetud tõenäoliseks, et sealses tootmises oli toona kaasatud kuni 15 000 inimest. Oskusi anti edasi isalt pojale. Eripära stiilis: “mille fleurs” taustakujundus, aeganõudev peen töö. Värvimine taimsete ja putukatest saadud värvidega –20 erinevat värvust!
Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose
naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul.
paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15
On inimesi, kes arvavad, et nende suur on õnn on alles ees, kuid leidub ka neid, kes ei oota midagi, elades hetke nimel. Mõnikord on isegi kurb, kui näiteks mõni vanem juba kaheksakümnendates olev daam räägib, kuidas tema kõige õnnelikum aeg elus oli lapsepõlv või noorukiiga. Paneb mõtlema, et kas siis ülejäänud elu osa ei olegi õnnelik? Jällegi on kõik suhteline. Üldse on minu meelest usul väga suur seos õnnega, sest kui kasvõi mõelda nunnade ja munkade peale. Nad usuvad ning tänu sellele tunnevad nad kidlust, rahulolu ja mis peamine nad on õnnelikud. Loomulikult ei ole ainsaks usuks usk Jumalasse, vaid leidub ka teisigi, kas siis usk endasse või hoopis paremasse tulevikku.. Loomulikult peab lisaks usule tegutsema. Näiteks, mina usun ka endasse. Kui ma pingutan ja annan endast maksimumi, et midagi saavutada siis üldjuhul ma selle ka saavutan. Näiteks eelmisel aastal otsustasin, et
säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon
rooma pantheonist. Idas ja läänes olid poolkuplid, Lõuna ja põhjakõlgedel olid poollöövid.
Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Astroloogid ennustasid Ivanile surma 18.märtsiks. Sel samal päeval ta surigi Bogdan Belskiga malet mängides. Enne surma arvas ta ise, et on hästi oma isamaad teeninud,sest idas vallutas ta Kaasani, Astrahani ja Siberi. Vene rahvale, keda Ivan oli kohutanud umbes nelikümmend aastat, oli ta hoolimata oma kuritegudest ja eksisammudest Jumala esindaja maa peal. Põhiliselt langesid tema hoobid bojaaride, reeturite, aristrokraatide, kõlvatute munkade vastu, harva tabas ta tavainimesi. See ongi põhjus, miks rahvas halas ja langes põlvili ka pärast kõige julmemat ja kardetumat valitsejat.
millles suri palju inimesi. 5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni LEuroopa ristisõdijate poolt.1268a.vallutasid egiptlased Antiookia.1291a. langes viimane tugipunkt Akka. 6.Vaimulikud rüütliordud rajati Pühal Maal valduste kaitseks.Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust,perekonnast ja pühendusid ristiusu kaitsele.Ordurüütlid kehastasid sõjamehe ideaali.Vaimulikd ordud olid suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad suurte maavalduste ja paljude talupoegadega.Ilmalikud annetasid.Füüsiline töö asendus palvete ja muude rituaalidega. 7.Oli tüli paavstivõimu ja ilmalikuvõimu vahel.Selle põhjustas paavsti nõudmine,et Saksa Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamiseõigusest. Tekkis Gregorius VII ja Heinrich IV vahel. 8.Euroopa rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada,mis aitas lõpetada feodaalsõjad.
Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid? Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma? Pärast Karl Suure surma jagati Karolingide riik kolmeks.
Radikaalne tiib(Mao Zedong) pooldas hiina suletust. Deng Xiaopingi majandusreformid Eraettevõtlus, põllumajanduse poliitika, odav ja ulatuslik tööjõud. Hiina ühe lapse poliitika (1979-tänapäev) Rahatrahvid vanematele, meeste ülekaal, rahvastiku vananemine. Hiina võimude repressioonid sajandivahetusel 1999 aasta massirepressioonidel tapeti ligi 2700 Falun Gongi liiget ning enam kui 100 tuhat saadeti sunnitöölaagritesse. Budistlike munkade ülestõus Tiibetis. India 20. sajandi alguses. India oli Ühendriikide koloonia. I Maailmasõja ajal lubati Indiale omavalitsus, mille tagajärjel tekkis Rahvuskongress. Ühte suunda erakonnas juhtis Mahatma Gandhi(1869-1948) Algatas kodaniku allumatuse kampaania: Kampaania keelas järgnevaid asju: seaduste rikkumine, koostöö inglastega, alkoholi tarbimine, Inglise kaup, Inglise koolid, tööseisakud ja meeleavaldused. Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharal Nehruga, 1937. Nehrust sai
2.1.Leonardo tööd 2.1.1.Firenzes Pärast seda kui ta oli kantud Firenze kunstnike punasesse raamatusse, otsustas ta jääda Verrocchio ateljeesse.Seal valmisid ka tema esimesed iseseisvad tööd. 1472.-1475 aastal parandas Leonardo Verrocchio tööd ,,Kristuse ristimine", kuhu ta maalis inglile uue ja ilusama pea.Leonardo ületas selle tööga oma õpetajat, maalides ingi pead ilmekama ja loomulikumana, kui Verrocchio oma esialgses töös.See maal tehti San Salvis asuva kloostri munkade tellimusel.Praegu asub maal Firenzes. (Käsper, 1998) 1473. aasta 5. augustil valmis Leonardol esimene tema kuulus sulejoonistus.See näitas kunstniku nägemust asjadest, kuna ta joonistas seda nii nagu keegi teine pole varem joonistanud.(Vikipeedia, 2007) 1478. maalis Leonardo maali ,,Madonna lillega", teise nimega ,,Madonna Benois".Tänapäeval asub Peterburis, Ermitaazis. (Käsper, 1998) 1480
freskotehnikat, vaid katsetada temperate kuival krohvalusel. Kahjuks hakkas pilt juba vähem kui 20 aasta pärast pudenema ning oli 1560. aastateks rikutud. Tänapäeval näeme vaid kahvatut ja ähmast varianti originaalist, mida on mitmeid kordi restaureeritud. Ometi piisab sellestki, et saada aimu teose ülevast mõjujõust ja meisterlikkusest. Püha õhtusöömaaeg oli Leonardo eluajal üks Itaalia kuulasmaid maale. Selle teema sobis ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas
6. Inkvisitsioon: inkvisitsiooni loomise põhjus, karistused. (lk179) Inkvisitsioon kohtu pidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Ketserlus mõtteviis, mis ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud seisukohtadega, reeglina eitati kiriku rikastumispüüet ja kombelõtvust. (ketserid olid tõsiusklikud) Inkvisitsioon loodi ketserluse vastu võitlemiseks 13.sajandi algul. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi suunata, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada. Kohtunik ehk inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes kõiki ketserlusest loobuma ja ketseritest teada andma. Ketsereid, kes vabal tahtel kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid karistati leebelt: määrati palved, paastumine või väikesed tahvid. Kui
Seega võibki viimaseks olemist pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks, millega kaasneb vanade traditsioonide ja teadmiste unustuste hõlma vajumine. Hiietarga ja kiriku järgimine näitab, et inimestel on vaja eeskuju ja midagi millesse uskuda, olgu see kui absurdne tahes. Hiietark Ülgase ohverdused haldjatele ning külainimeste pimesi uskumine kõigesse, mida Roomas räägitakse, näitab inimeste liigset usaldust. Ei Hiietarga ohverdused päästnud metsa, ega munkade õpetused küla lambaid. Leemet mõistab olukorra irooniat ega pea õigeks ei hiietarga ega jumala järgimist. 6 4.Teose peategelased Leemet Leemeti saatuseks on paikneda metsa ja külaelu piiril ning sellega seoses vastu panna ahvatlustele. Leemetit iseloomustavad mitmed märksõnad, püsivust väljendab ussisõnade õppimine onu karmi käe all. Samas oli poiss uudishimulik, vaatamata armastusele
Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd
,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa). Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte
Padise klooster Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui munga...
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma
idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused:
Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik
Samuti maalib portreid eesti kultuuriinimestest. ,,Fr.R. Kreutzwaldi portree". Esineb mitmetel kunstinäitustel Lätis, Inglismaal, Austrias personaalnäitus jne. Külastab Krimmi, kus ostab mõisa ja viib eesti talupojad sinna elama-tööle. Krimmis maalib loodust. ,,Truu valvur", ,,Päikeseloojang Krimmis".1879.a. maalib Tallinna Kaarli kiriku apsiidi võlvile fresko ,,Tulge minu juurde". Maalib mitmed tööd mütoloogia teemadel: ,,Eva granaatõunaga", ,,Lorelei needmine munkade poolt" jne. 1899.a. sureb Köler oma ateljees Peterburis.. Ta maetakse Eestisse Suur-Jaani kalmistule.
liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Augustuse ajastu · Keiser Augustus esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma.
*Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
