******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Tema kuulsamad eestiainelised tööd on ,, Kunstniku sünnikoht", ,,Ketraja"(Katkenud lõng), ,,Kreutzwaldi portree", ,,Isa ja ema portree". Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel. Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr. Karellist, kel ka eesti päritolu. Veel J.Köleri loomingut: "Tütarlaps allikal", "Eeva granaatõunaga", "Ärkamine nõidusunest" , "Hiiu naised kaevul".Üks kõige suuremaid tahvelmaale on tal 4*3m "Lorelei needmine munkade poolt" see pildi tegevu toimub Reini jõe ääres.Ta suri Peterburis aga ta säilmed on maetud Suure-Jaani kalmistule kus on tehtud hauamonument mille valmistas Amandus Adamson. August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamise...
on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema
Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii
tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu LääneEuroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa.Karl oli omal ajal väga palju lahinguid teinud oma kodumaa eest
inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. "Viis", mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus,
eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani. Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA. KESKAJA MUUSIKA Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel
kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma.
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust. Autor kujutab suhteliselt avameelselt munga ja abti lõbutsemist tüdrukuga kambris. Antud novellis on raske mõista autori suhtumist abiellu, kuna tegu on lihtsameelse tüdruku ja usust ja vastavatest kommetest mitte kinnipidavate kloostriliikmetega. Arvan, et munk oli tõepoolest kaval ja ettenägelik, sest just nende iseloomuomaduste abil suutis ta pääseda karmist karistusest
Samuti on torni ümbruses olnud mees ja valges kleidis naine ning tornist kuuldud hääli, nähtud kahte munka, ühel neist kirves seljas. Usumeeste letaalse tüli põhjuseks olevat olnud naine. Kummitus on hiljemgi Lühikese jala väravas kõõlunud ja möödujatele kuklasse hinganud, kuid 1988. aastal, kui Hortus Musicus torni enda valdusse sai, käis vaimulik maja õnnistamas ning väravatorni kummitus kadus. Küllap sai lõpuks hingerahu. Veel on väravas nähtud kolmeliikmelist munkade tantsuansamblit sinipunases valgusjoas, kuradikestest ümbritsetud sinises kleidis blondi daami Taani kuninga aias ja lendavat laeva - seina seest ilmus välja keskaegne koge tüüpi täispurjedes kaubalaev, sõitis läbi õhu ja kadus teise seina sisse. Miks Tallinn iial valmis ei saa? Legendi järgi tuleb igal sügisel ühel pimedal keskööl Ülemiste järvest alla linna väravasse üks väike hall mehike, kes küsib väravavahilt: ,,Kas linn juba valmis?"
Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest. Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist: Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese. Koosnes veel Johannese ilmutusraamatust ja apolistide lugudest ja kirjadest. Eremiitlus- inimene elab ihuüksi tsiviliseeritud maailmast eraldatuna. Eraklus- kogukondlik eraldatus, millest arenesid kloostrid Euroopas. Klooster- Munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoone. Kerjusmungaordu- Ordud, mis muust maailmast ei eraldunud vaid rändasid ringi ja levitasid ristiusku. Kloostrid asusid linnades. Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu. rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem.
Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud). Ida- Läänekristlus on eraldi tänapäevani. Maailmade vahel süvenes vaen. Misjonäär- usklik, kes Euroopas pööras ristiusku paganlikke hõime ja samuti asutas nende maal omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristimise keskusteks. Klooster- munkade ja nunnade elupaik, kus toimuvad jumalateenistused. Apostel- koguduse liige, kes uskus, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal. Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Piibel- katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, patude lunastusse ja igavesse ellu. Vana- Testament- Piibli esimene põhiosa. Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite
tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt ja abivalmilt. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas umbes 6. sajandil e.m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima.
Valio Oltermanni mõnus vaheldus toidulauale. Oma maheda ja õrnalt koorese maitsega sobib ta maitsestama paljusid roogasid. Sobib suurepäraselt ka võileibadele ja salatisse.Valio Ritari - kui keskmine Soome juust on suhteliselt mahedamaitseline siis Ritari tänu oma 10 kuulisele küpsemisele pakub põnevat vaheldust. Hea leid juustulauale! Suitsujuust, suitsujuust singiga. Üllatuslikult on see tuntuim ja suurim ekspordiartikkel saksa juustude seas. Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris, kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga
Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete
ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist"
Varem oli kõikjal olnud erinev kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv (kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõppevad laskuva lõpuvormeliga;seda esitavad munkade koorid. Missa (jumalateenistus kirikus) · Ordinarium- missa muutumatud osad · Proprium- missa muutuvad osad · Epistel/evangeelium Ordinarium koosneb viiest osast: · Kyrie eleison, Christe eleison- Issand halasta, Kristus halasta · Gloria in excelsis Deo- Au olgu jumalale kõrges · Credo in unum Deum- mina usun ainsasse jumalasse · Snctus, Benedictus- Püha, olgu kiidetud
kohut mõista. Olid täielikult isanda võimu all · Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. · Preester Piiskob pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. · Klooster munkade ja vähesel määral nunnade moodustatud kogukond · Ikonoklastid ikoonide purustajad, kes pidasid ikoonide austamist ebajumala kummardamist
· Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse
•Vähetuntud aare •Mitte väga kaugel Lissabonist asuvas Sintra linnas •Loss ja seda ümbritsev aed •Antonio Augusto Carvalho Monteiro •kirev ajalugu •2 maa-alust kaevu (27-meetrit) •tagurpidi tornid •tseremooniate läbiviimiseks •müstiline õhkkond CAPELA DOS OSSOS •Évora linnas Püha Franciscuse kiriku kõrval • Üks tuntumaid monumente Portugalis •Siseseinad kaetud/kaunistatud inimese pealuude ja luudega •16. sajandil, frantsiskaani munkade poolt • 43 kalmistut, liiga palju maad (hävitamine)luud paigutati ümber Capela dos Ossosesse (eksponeerimine) •5000 skeletti • 2 surnukeha •“Me luud, kes me oleme siin, ootame sinu luid” KASUATATUDKIRJAN DUS • http://www.reisiguru.ee/riik/Portugal • http://et.wikipedia.org/wiki/Portugal • https://www.pinterest.com/search/pins/?q=portugal • http://preilikatriniblogi.blogspot.com/2011/09/botaanika aed-portugali-moodi
BUDISM Joogivett kurnatakse enne Vältivad igasugust liha söömist- tarvitamist, et mitte kuna nad arvavad et inimene elusolendeid alla kehastub looma. Tapetakse neelata.küüslauku, sibulat, ainult söömise eesmärgil. Kokk murulauku, rohelist-ja ei tohi kasutada kõiki juurvilju, šalottsibulat näeb munkade sest usutakse, et mõned neist taldrikuil harva. mõjutaksid munkasid „ebasündsal” viisil. Menüüst puuduvad ka alkohol ja meelemürgid. JUDAISM Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, Ke.elatud süüa kaameli, kõrbe-
ehitusmaterjalid olid lubjakivist trellised ning nüüdisajal on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart. Ülemine korus on sammaskäiguga, kus olid ka päikesepurjed. 2. Santa Maria delle Gracia kirik See on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha õhtusöömaaeg" asupaik. Kirik ehitati 1466-1490 dominikaani munkade toetusel Guiniforte Solari poolt gooti stiilis. Kiriku ehitamisse on oma panuse andnud ka Donato Bramante, kes täiendas kirikut renessansi vaimus. 3. Doodzide palee See gooti stiilis palee Veneetsias on ajalooline doodzide resident, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja
aastal, enne seda oli läbi sajandite raekabeliks ja seegikirikuks, kirik kuulus kaupmeestele. Väike kahelööviline kirik ilmus raedokumentidesse 1316. aastal, enne seda oli läbi sajandite raekabeliks ja seegikirikuks, kirik kuulus kaupmeestele. Dominiiklaste klooster Dominikaani munkade poolt 1246. aastal asutatud kloostrist on tänaseni säilinud kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium, kapiitlisaal jne Dominiiklaste klooster on suurim kodakirik Tallinnas. Suurgildi hoone
KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse lbiviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks hehlne ehk monofooline ladina keelne ja ei tlgita, tekstid tnini muutumata. *Gregoruse laul Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus. Nootide nimetused mtles vlja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa,mis ajal kantakse ette missa? Samuti oli laialt levinud motett-mitme hlne vaimulik helit vabalt valitud tekstile. Hilis keskaeg, Ilmaliku muusika kandjateks kujunesid rndlaulikud.moosekandid,onglrid,trub
Ajapikku arenes ka eri riikide vaheline suhtlemine ja kaubandus ehk merkantilism. Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti
kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu.
Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Uued ordud erinesid üksteisest, kuid munkade elustiil palju ei muutunud. Suur osa päevast kulus munkadel tunnipalvete lugemisele või laulmisele. Tunnipalveid on 8: Matutinum, Laudes, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vesper ja Completorium, kuid kõik ordud palvete igapäevast lugemist siiski ei nõudnud. Igapäevaselt pühitsetakse ka armulauda. Enne mungavande andmist pidi ilmikvend läbima katseaja, mille vältel selgub, kas Jumal tahab, et inimene ordu liikmeks saaks. Ilmikvennad tegid ära ka raske töö
Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik" 4. A.Weizenbergi skulptuure: "Lydia Koidula" ( kips) "Friedrich Reinhold Kreutzwald" (marmor) "Anna Haava" (marmor) "Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor)
kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg) 1.2. Ordude levik Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja
huvitus ta ka muusikateooriast ning matemaatikast. Ta avaldas isegi poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast. Galileo isa pidas poega lihtsalt väikseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ning kuulis enneolematuid helisi. Esmase hariduse andis Galileole tema isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi tema isa ei hoolinud religiooni järgimisest, pani ta noore 12 - aastase Galileo Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all õppis Galileo mõnda aega mõttega ordusse asutumisest, kuid ta isa keelas teda ning viis poja Vallaombrosast siiski ära. Tal olid pojaga teised plaanid. Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Galileole endale, ta astus isale vastu ning teatas, et soovib alustada hoopis teaduslikku karjääri. Eriti meeldis Galileole matemaatika ning ta soovis sellega rohkem tegeleda, ajal mil see teaduskaugus tähendanuks eluaegset ülimat vaesust.
Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks.
1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Kogu Jaapani kultuur ammutab jõudu iidsest allikast- Jaapani oma põlistest traditsioonidest. Mitmetel taimedel on tähtis koht jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Nagu kogu jaapani
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa ja vabrikutöölisena Hiljem sai temast Lausanne'i Müürseppade ja Mustatöötegijate Liidu sekretär 1903. aastal Mussolini arreteeritakse ning saadetakse riigist välja 1904. aastal arreteeritakse ta uuesti 1904
Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastor...
BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS
XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Lehm Referaat Liisa Marie Orav 4. d Merilin Kruuspan Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………………………………… 1. LEHM…………………………………………………………………………… 1.1 HARILIK LEHM 1.1.1 Lehm inimese kasutuses………………………………………………….. 1.1.2 Välimus…………………………………………………………………… 1.1.3 Toitumine…………………………………………………………………… 1.1.4 Terviseprobleemid…………………………………………………………. 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu…………………………………………………………………… 1.2.2 Iseloom…………………………………………………………………… 1.2.3 Toodang …………………………………………………………………… 1.2.4 Välimus………………………………………………………………. 1.2.5 Hooldamine…………………………………………………………. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………… KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………………. http://helpfulhints.info/et/pages/202297 SISSEJUHATUS Järgnevalt tuleb juttu harilikust lehmast ja guernsey lehmast. Teema sai...
2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus · 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus · 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim · Feodaalne killustatus tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2. Feodalism
Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud. Sügisel jõudis Tartusse karusnaha-parksepp
Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus • 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus • 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus, viha, südamelaiskus, ahnus, õgardlus Riigivõim • Feodaalne killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk) 1. Suurfeodaalid tegutsesid sõltumatute valitsejatena 2
REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa
kiusatuste (sireenid, Kirke) Klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile Odysseuse teine omadus- tarkus ja kavalus. Klassitsismi ajal oli kavalus lemmikteemaks (Odysseus/Faust) 19.saj leidis Odysseuse Alfred Tennysson. 20.saj James Joyce, Jean Gino, Nikos Kazantzakis. 7.Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Enamik antiikautorite teoseid on säilinud ja meieni jõudnud tänu munkade ümberkirjutustele ja Aleksandria raamatukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja kirjutati tekste ümber. Üks Cassiodoruse suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Ioonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendas usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630.aasta paiku. Cassiodorus pani aluse Vivariumile- munkade kopeerimistöökojale. Eesmärk koguda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
