vara soetamise piiramine). Kultus: pühakute kujude austamine, templirituaalid, palverännakud. Templid on pühendatud 24 tirthankarale. Templis on tähtsaima t. kuju ja selle sümbolloom. Mahaviral on lõvi. Hommikul peetakse ohvriteenistus (puja). Sümbolmärgid on svastika (ümbersünd) ja peopesa (vägivallatus). Kombed: taimetoitlus, eelistatakse tegelda kaubandusega, valge riietus, sageli käiakse paljajalu, tee harjamine, joogivee kurnamine, mungad ja nunnad kannavad suukaitset. Keskkonnakaitse on oluline ühiskonnaelus. Väljaspool Indiat on enklaavid Ida-Aafrikas, Inglismaal, USAs. Sikhide usund Tekkis 15.saj. lõpus Põhja-Indias Punjabis (hääld. pandžab). Omanimetus: gurmat „gurude õpetus“ . Pooldaja enesenimetus: sikha „õpilane, järgija“ Rajaja: guru Nanak (1469-1539). Sel ajal valitsesid Põhja-Indias muslimid, aga elanikkond oli hinduistlik.
ja rütm. Polüfoonia arenes üsna keeruliseks kindlate reeglitega stiiliks. Väga levinud polüfoonia vorm oli näiteks kaanon (reegel), kus kindlate reeglite järgi tuletati laulu ühe hääle põhjal ülejäänud hääled. Professionaalne muusika levis järjest enam väljaspool kirikut, ilmalik muusika muutus aina tähtsamaks. Musitseeriti kodus oma lõbuks, korraldati külalistega muusikaõhtuid. Professionaalseteks muusikuteks ei olnud enam ainult mungad, sellest sai elukutse. Muusik leidis tööd õukonnas, jõuka kaupmehe või haritlase kodus jne. Muusika oli laialt levinud harrastus, haritud linnakodanik tundis nooti, oskas laulda ja mängis mitut pilli. 16. sajandil oli mitmehäälne laul (ansamblilaul) seltskonnalauluna väga populaarne ja tänu trükikunsti leiutamisele levis linnakultuuris kiiresti. Tähtsamad žanrid: Vokaalmuusika. Väga palju loodi ilmaliku sisuga polüfoonilises stiilis laule. Sisu poolest eelistati armastus-,
jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida. Liivimaa ristisõda 12 saj lõpp ja 13 saj II pool. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 ning eestlaste ristiusustamine( sakslased, taanlased, rootslased) Keskajal oli Eestimaal sakslastest ülemkiht ja mittesakslased ehk eestlased. Ristiusu mõjused: integreerumine Lääne-Euroopa kultuuriruumi; muinasusundi ja ristiusu võitlus; mungad ja kloostrid; uued põlluharimisviisid, käsitööoskus jne. 13) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess 19. sajandist kuni tänapäevani. 14) Mis on noorsootöö vastavalt noorsootöö seadusele ning millistest põhimõtetest see lähtub? 1) Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) Tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest.
Fourth level Fifth level Maalikunst Asuka perioodil toodi Hiinast sisse maale, neid hakati arvukalt kopeerima, sest enda kunst polnud väga arenenud, nõnda hakkas hiina kunst jaapani kunsti tugevasti mõjutama. Heiani perioodil hakkas arenema jaapani traditsiooniline kunst ehk Yamato-e, peamised teemad maalidel on loodus, kuulsad paigad, 4 aastaaega. Muromachi perioodil mõjutasid Zeni mungad suuresti maalikunsti, levisid väheste pintslitõmmetega ning väheste detailidega tusimaalid Azuchi-Mamoyama perioodil olid maalid väga suured ning tihti kulla ja hõbedaga ilustatud Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest Yamato-e
- 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene kirikud asuvad: novgorod, kiiev, moskva (neis on olemas kreml usukeskus) - Vene ikoonid (pühapilt) ikoonide maailmine pole viimase 1000 aasta jooksul muutunud. Maalitakse sablooni järgi . mungad maalisid. Ikoonidesein ikonostas (altariruumi ees). - Vladimiri jumalaema puidu peal, ema käsi hoiab last ja laps hoiab ema rinnast kinni. - Maailma kuulsaim ikoon: andrei rubljov ,,kolmainsus" tagurpidi perspektiiv. Pühapaiste ehk oreool peaümber. Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud
,,Vinaya" käsitleb elureegleid ja eetikat ,,Abhidhamma" filosoofiliste ja tõlgenduslike teoste tegu - Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk ,,Kolmikkorviks" Nimetus tuleneb sellest, et palmilehtedel käsikirju hoiti kolmes punutud korvis KOGUKOND: · Mungad · Nunnad · Saavad oma toidu kerjates · Tsölibaat · 227 elukorralduse reeglit · Ülesehitus: - Mungad/nunnad õpetada budha õpetus - Ilmikud toit · Liikmeks saadakse kolmekordse pühendumistõotuse kaudu - Võtan varjupaigas Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... · 10 käitumisjuhist (mungad/nunnad): - 5 käitumisjuhist Hoidu elusolendile kahju tegemisest
Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476-
See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · 3. shu-e õppimine meditatsiooni kaudu Õppekursus kestis 12 aastat ja andis lõpetanule õpetaja kutse. Taih järgi rajati linna Daigakury, mida võib vaadelda kui Jaapani esimest ülikooli. Oli oma rektor, 8 lektorit ja 430 üliõpilast. Need olid riiklikud koolid. Erakoolid tekkisid 8. sajandi
-altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö) -õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.
Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juurde rajati koole ja kirjutati raamatuid ümber.
Inimest kujutati nüüd elujõulise ning kaunina, ning tema ilu nähti vaimu ja keha harmoonia tasakaalus. Enne Renesanss ajastul kiusas kirik taga ilmalikku kunsti. See oli õukondlik ilmalik kunst, mille tähelepanu keskpunktis olid meeleolukad laulud armastusest ja naise ilust. Renessanss ajastul musitseeriti kodus oma lõbuks. Korraldati külalistega muusikaõhtuid, ning nüüd ei olnud professionaalseteks muusikuteks ainult mungad. Muusik võis leida tööd õukonnas või mõne haritlase kodus. Kuna muusikute järele oli suur nõudmine, hakati neid ette valmistama erilistes õppeasutustes , millest kujunesid konservatooriumid. Esimene taoline õppeasutus asutati 1537.aastal Napolis. Renessanss ajastul armastati väga mitmesuguseid polüfoonilisi laule. Nende loomisel hakati eesätt kasutama rahvaviisi koos erksamate rütmidega, mitte aga askeetlikku tardunud kõla. Uudseks jooneks oli
Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
Idealiseeritud kujud, kellest lähtuvad dzainismi askeetlikud põhimõtted. Kõige kõrgemad: arhatid ehk "väärikad", keda tuntakse ka tirthankara`tena. Teisel kohal: vabanenud hinged siddhad, kes elavad puhta õndsuse seisundis maailma katusel. Kolmandal kohal: vaimsed õpetajad, kes juhivad munkasid ja nunnasid. Neljandal koha: õpetajad, kes õpetavad munkadele ja nunnadele dzainismi pühi tekste. Viiendal kohal: kõik teised mungad. Kõiki ülimaid olendeid mainitakse austusega mantras, mida nimetatakse "Viieks austusavalduseks". Seda mantrat loetakse hommikusel teenistusel ja tähtsamatel pühitsemistalitustel. Neid olendeid kujutatakse esoteerilisel diagrammil siddhatsakra`l, millele koondatakse oma tähelepanu pühendumise rituaalides. Siddhatsakra ring, mis koosneb viiest ülimast olendist ja dzainismi neljast põhitõest. Arvatakse, et ta on olnud
Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris. Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid.
Prints John süüdistab Rebeccat nõidumises ning ta otsustatakse põletada tuleriidal, kuid viimase soovina tahab Rebecca kahevõitlust Bois-Guilberti vastu. Enda poolel võitleja pidi ta leidma kolme päeva jooksul. Otsimisel aitas Rebeccat mees, keda ta kunagi ravinud oli. Samal ajal toimuvad Athelstane'i matused, kus Cedric ja Ivanhoe lepivad ning Ivanhoe küsib nõusloekut Rowenaga abiellumiseks. Järsku ilmub elus Athelstane ja räägib oma loo, kuidas mungad teda uinutasid, kuna nad ihaldasid raha. Ta on nõus Rowena ja Ivanhoe abieluga, kuna ei taha Rowenale midagi peale suruda, nii saab Ivanhoe ka isalt heakskiidu. Ivanhoe saab Isaacilt uudise Rebeccast, kellel on võitlejat vaja ning sõidab kohale. Võitluses Bois-Guilbertiga ütleb viimase süda üles ning Ivanhoe on võitja. Rebecca tänama ei hakanud, sest kartis, et tema tunded tulevad ilmsiks, nad lahkuvad isaga Hispaaniasse.
1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5. sakraalarhidetkuur tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ilmaliku otstarbega arhitektuur. 6. Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad. 7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10. kiriku seinad olid paksud, kuna neil oli suur kandeülesanne 11. tähtsamad sakraalehitised on Cluny abtkonnakirik, Pisa katedraal, Durhami katedraal. 12. pisa torni kompleksi kuulub viltune kellatorn. 13
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther Jutlustati õndsaks saamisest Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist ainult pühakirjal Luterluse üks põhimõtteid, et kristlane peab õpetust lugema ja kuulama emakeeles, ilumb esimene eestikeelne raamat Jutlutajate töö kandis vilja, kuna eelnevalt olid linnakodanikud kriitiliselt meelestatud piiskopide ja munkade suhtes Mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, valasid õli tulle Vallandus pildirüüste: purustati püha pilte, kujusid, altareid, reliikviaid Usupuhatus pääses kõigis linnades võidule Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpule, meister ei astunud luteri usuku ja nii püsisid kloostrid, katolikud piiskopid, saksa ordu ja toomkapiitlid keskaja lõpuni
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka
ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid
raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared.
Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. India maalikunsti väga ilus näide oleks Ajanta kaljutemplite seinamaalingud. Hiina maalikunsti erinevalt Indiast temaatikaks oli inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad, õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarell-maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid. Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja emand Wen-Chi tagasitulek. Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid, kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas
Pärast keisririigi lõppu suurenes kirikuosa ühiskonna elus veelgi. Hädakorral hakati lootma abi kirikult. 18. Miks omandas Rooma peapiiskop keskajal väga suure mõjuvõimu- Kuna Rooma oli kõige suurem ja tähtsam linn keisririigi lääneosas ja esimeseks Rooma piiskopiks olevat olnud Kristuse jünger apostel Peetrus, kelle Kristus ise olevat piibli järgi määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka
" Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks. Näiteks ühe järgi läinud Helme koopast maaalune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde, teise ja veelgi fantaasiarikkama järgi - Viljandisse. Räägitakse ka, et Moosese kirikus olevat vanasti mungad jutlust pidanud. Kokkuvõte Olen käinud vanematega Helme koopasdes, Seal oli päris hirmuäratavalt lahe . Aga seda referaati tehes sain ka väga palju uut ja huvitavat teada , mida poleks varem osanud arvatagi
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
Talurahvas/linnarahvas peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides Rüütlikasvatus 7-14 paazid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel. - inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset
Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. Keskaja maailmavaade, mis oli kiriku diktaktuuriga suletud harimatuse, ebausu ja müstika kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu "Filosoofilise kivi" eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad "filosoofilist kivi" fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad, kerjused ja hulkurid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal
birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes.
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas
ennast sisse seada ning läbi selle avaldasid suurt mõju kohalikus kultuuris ( Blanck, 2016,4). Enamus viikingitest olid rahumeelsed põllumehed, merekaubanduse ja röövimisega tegelesid vähesed ( Käsmu Meremuuseum). Küll aga võib siin rääkida eesti viikingitest, kes olid sel ajal väga rahutud ning segasid kaarte Balti mere kaubanduses (Karlep 2017) Traditsiooniliselt on viikingeid ühekülgselt kujutatud. Sellise kujutuse lõid ajastu Lääne- Euroopa mungad, kes kaldusid üles tähendama erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal võimendasid seda ka ajaloolased, muuseas ka rahvuslikku identiteeti otsingutel Islandi saagade kirjutajad. (,,Viikingite" , s.a) Kokkuvõtvalt võib öelda, et popkultuuri sünniga on inimeste teadvuses tekkinud mitmeid valearusaamu eelkõige viikingitega seoses. Puuduvad ka arheoloogilised tõendid, et viikingid kandsid vaid sarvedega kiivreid või teistsuguseid peakatteid. Palju vale ettekujutust on
· Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj. eKr. pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja ja pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (,,Kolmikkorv"). Koosneb kolmest osast, mis sisaldab Buddha jutlusi, elu reegleid ja eetikat ning filosoofilisi tekste (suutrad). Buddha õpetus Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust, mis aitab leevendada kannatusi. Ratta abil selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring (sündimine/suremine). Buddha
soojust. Kuulus arst Arnold Villanovast koostas XIV saj luulekeeles ,,Salerno tervisekoodeksi", mis on pühendatud ravimtaimedele, lilledele, viljadele. Seal on iisopi kohta öeldud : ,,Puhastab rinda flegmast, sest kasulik on iisop, kui koos meega keeta. Ning räägitakse, et annab näole suurepärase värvi, ja selle nimi on iisop" (Vabatõlge). ,,Iisopi aur või lõhn, kui hoida selle kohal kõrvu, kõrvaldab nendest tuule". William Turner, 1562. Prantsusmaal koostasid kartesiaanlikud mungad paljude ravimtaimede ja piirituse baasil ,,pikaealisuse eliksiiri", millel oli suur edu oma raviomaduste poolest. Pühad vennad täiustasid seda pidevalt ja selle tulemusena nägi 1764.a. ilmavalgust kuulus liköör ,,Roheline sartröös". Ekstrakti retsepti hoiavad siiamaani saladuses kloostri kolm vanempreestrit, kuid on peaaegu kindlasti teada, et üheks peamiseks kasutatud taimest on iisop. Iisop on igivana ravi- ja maitsetaim, pärit Vahemeremaadest. Iisopiga on seotud piiblilood
taevasse tõusnud ning maised sidemed maha jätnud. Tähtsad on vagadus, hea sõna ja hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra
Lääne-stiil loob lillekaunistusi, kasutades lilli nende värviefekti pärast samal viisil, kui maalija kasutab pintslit ja paletti. Aga ikebana loob lineaarseid lilleseadeid vastavalt kindlatele reeglitele, mille eesmärgiks on saavutada täielikku harmooniat, ilu ja tasakaalu. Inimene saab kasutada kogu oma fantaasiat ja arendada seeläbi oskusi, leidmaks ikebanast igatsetud emotsioone. Nii nagu paljud teisedki jaapani kunstivormid, sai ka ikebana alguse 6.sajandil, mil budda mungad korjasid lilli ja oksi jumalatele ohverdamiseks ja sellest kasvas välja iseseisev kunst. Värvus on äärmiselt oluliseks teguriks lilleseadel. Kompositsioon koosneb neutraalsetest materjalidest taimedest ja vaasist, millel on oma värvus. Ikebana asetatakse mingile alusele, mille taga on taust. Suurt osa mängib ka üldine ruumi atmosfäär ja valgus. Kõik need komponendid peavad paigas, selleks et ruumis viibija tunneks esteetilist rahuldust.
naisi. Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks. Kirikud pandi lukku, mungad pidid lahkuma kloostrist, ülikud ja kaupmehed pandi oma majadesse aresti. Linna rahvas tsaari pandud karistuse põhjust ei teadnud. Igat sorti ohjeldamatus, joomingus, söömingud, seksuaalsed liialdused jätsid Ivani näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud . Ivani Naised sünnitasid Ivanile palju lapsi, kuid väga paljud neist surid juba varases eas. Suureks kasvavad vaid kolm ja neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt. 1581
07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht: peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.) Pealinn: Tórshavn (19 282 elanikku) Rahaühik: Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon) Ajalugu Saarestiku asustasid u. 8. saj, Iiri- ja Sotimaalt lähtunud keldi mungad, 9. saj. lisandusid neile normannid. 1035-1380 olid Fääri saared Norra valduses, seejärel läksid koos Norraga Taanile. 1948 sai saarestik sisemise omavalitsuse. 5 Majandus Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori
Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste,
vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga. Taoism: NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump. 1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas). Kujunes välja vaimulikuseisus preestrid, nunnad, mungad. 2. Oletatav rajaja: Hiina õpetlane Lao-Zi (vana poiss). Tema peamine teos on ,,Daodejing" (kulgemise väe raamat). 3. Kasutatakse DAO (TAO) mõisteid. Taeva Dao maailma kõiksus, tasakaalutud maailm. Inimese Dao yin ja yang toimivad võrdse jõuga. Taeva Dao peab olema kooskõlas Inimese Daoga, sellisel juhul on inimeses harmoonia, tasakaal. 4. Ühinemisele Taeva Daoga viib sisemine intuitsioon, mitte õppimine. Tees: Wu Wei! (Toimi toimimata!). 5
spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks
probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Pinnamood on nii suures riigis nagu Hiina erinev – on mägesid (Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Viimasel on tihti probleemiks üleujutused, samas kui Tiibeti mägismaal on tänu külmunud pinnasele ja kõrgele mäestikule erakordselt raske üldse mingit elu alustada. Seepärast elavadki seal peamiselt erakud ja Tiibeti mungad. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Asustus ongi kõige tihedam Hiina Ida-ja lõunarannikul, kus on pinnamood ja teised tingimused elamiseks soodsad. Hiina riigi idaosas on asustus palju tihedam kui mujal, sest see on mere ääres ja suuremate linnade lähedal. Ühe lapse
Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. J...
Gooti kunst Eestis (konspekt) Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga. Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik. Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba kuningate galerii, mille kohal asub roosak...
Väliseks sümboliks on tal rist, millel ülaosas on inri märk ja alaosas viltune puu, mille peale Kristus jalgu toetas. Õigeusu kirikul on patriarhid ja patriarhaadid. Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat (1589), millel on poliitilist ja muud jõudu. Erakud, kõrbeisikud läksid pakku maailma eest, üks neist Püha Antonius. ,,Kõrbeisade tarkus". Õigeusu kiriku aluseks on mungad ja kloostrid, mis traditsiooni edasi kannavad nt 12 Athose mäe 20 kloostrit. Olulised on ka nunnad, Eestis on Pühtitsa naisklooster Kuremäel. Isepäraseks on veel ikoonid, õpetus jumalikustumisest. Teine on katoliku kirik, mis kujunes siis välja läänes. Esimeseks paavstiks on peetud Peetrust. Katolikos üleüldine. Peapiiskop on paavst. Katoliku kiriku keskus on Vatikan, kellel on väga palju suhteid erinevate riikidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
