Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
Muusikaajalugu Vana aeg Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige või...
nad ei saagi olla õnnelikud ja nad peavad sellega leppima. Õnnelikkust ei saa rajada rikkusele ega kuulsusele, tuleb elada sellega, mis sul olemas on, sellest rõõmu tunda, õnnelik olla ja teha kõik, et kunagi saad ka endale kõik, mida soovid. Õnnelikuks olemine on niivõrd subjektiivne. Äkki me ei teagi mis õnn on? Mina näiteks arvan, et ma võingi ennast tunda õnnelikult kui mul on luksusautod, suur villa, eralennuk, kuid näiteks Buddha mungad – neil ei ole mitte midagi ning ma olen kindel, et nende õnn on kõvasti „puhtam“ kui see mis sa saavutad raha ja kuulsusega. Nemad töötavadki selle nimel, et nad ei sõltuks materiaalsetest asjadest – erinevalt tänapäeva ühiskonnast kus me peame koguaeg tarbima ning ostma, ostma ja ostma, et tunda ennast õnnelikult. Meile on loodud illusioon – et olla õnnelik, peavad sul olema firmariided, palju raha ja
Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata
Kristus polnud kujutatud habemega.KULD oli teemas VANAVENE KUNST · Kizi puukirikud- millest on ehitatud, mida sümboliseerivad erineva arvuga kuplid Puidust kirikute ehitamisel pole kasutatud naelu, ega muid materjale(vist vundamendis oli ikkagi kivi), Kõige suurem kuppel- Kristus. 3 kupplit- isa, püha vaim ja poeg ning 13 kupplit- Kristus + tema 12 jüngrit · Kirjelda ikoonide maalimist maaliti puidu peale(puidu peale kleebitud lõuend) vanade eeskujude järgi sabloonidega. MUngad maalisid. Põhivärvid: must, kollane, punane, pruun.Taust kuldne või valge. tasapinnane. Valgust ja varju eriti ei kasutatud. Pühakute pea ümber on oreoolid VARASE KESKAJA KUNST Kirjelda kuidas olid kujundatud rahvarändamise aegsed tarbeesemed paelornamintidega, ruudud ja spiraalid. Käsitöö oli teemas. Kalliskividega kaunistatud. FRANFI RIIGI KOTKA SÕLG. ROMAANI KUNST Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid- Itaalias Pisa kirik +Pisa torn Prantsusmaal Arlesi kirik
7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnakihtide esindajad? Seal oli kõigil võimalik õppida 8. Kas see oli positiivne või negatiivne, et Bütsantsi talupojad olid isiklikult vabad? Põhjenda! Positiivne, sest siis oli talupoegadel suurem soov seal elada 9. Selgita mõisted: Ikoon-pühapilt Õigeusu ehk ortodoksi kirik-õigeusu kirik Patriarh-õigeusu kiriku pea Athos ehk Püha mägi-õigeusu munkluse keskus 10. Miks olid tähtsad mungad Kyrillos ja Methodios? Nad lõid slaavi tähestiku 11. Mis näitab seda, et Bütsantsis väärtustati haridust? Rajati palju koole, kloostrites tasuta haridus 12. Kirjelda Hagia Sophia katedraali! Hiiglaslik basiilika, 31m läbimõõduga kuppel, mis on maapinnast 54. kõrgusel 13. Selgita mõisted: Beduiin-araabia rändkasvataja Prohvet-Jumala saadik ja sõnumi tooja Islam-usk, millele pani aluse prohvet Muhamed Moslem-islami järgija
linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia peapiiskop – Saare–Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine. Pidid tegema teotööd, maksma renti, viima mõisa loomi ja vilja ning toiduaineid. Talupojal võisid olla tööriistad ja kariloomad
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute hereetsiaks, aga levis germaanlaste seas. tõelise messia ootelt. Ka Rooma võimudele tundus Jeesuse Askees (treening), kasin elu, lihasuretamine; kristlaste arvates tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. tuleb hoolt kanda hinge mitte keha vajaduste eest 30. pKr Jeesus saabus oma pooldajatega Jeruusalemma, juudi Eremiidid(kõrbeelanik) ja mungad (üksiklane) sügavalt usklikud preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius asusid impeeriumi äärealadele, kõrbetesse, mägedesse, sest Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti) eemaletõmbumine vastas askeetlikele ideaalidele Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et Kloostrite teke ermeiitide ja munkade kogukond, kus eraldunud
Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt. Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine
Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik SaksaRooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054
nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis
Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054
2)Tänu Karl Suurele, tema ja ta poja ajal võeti need Frangi riigis kloostrielu üldiseks aluseks. · Misjon e ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades. · Sai alguse Briti saartel (Iirimaal). Püha Patrick Lääne-Prantsusmaalt, 5. saj. Rajas mitu kloostrit, pööras olulise osa ristiusku. · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. · Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus Itaalia munk, 525
Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Initsiaal iiri Kristuse vahistamise Ideaalse kloostri plaan käsikirjast - Book of stseen samast teosest Kells'ist Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks.
Vastsündinu lähedal seisis ka mustavalgekirju koer, kes hoidis suus põlevat tõrvikut. Nägemuse tähendus oli ema meelest lihtne: tema poeg hakkab valgustama maailma (must - pimedus, valge valgus). Dominicuse ja koera seostamise põhjuseks on sõnamäng: ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Püha Dominicus suri 6. augustil 1221 Bolognas. Ta kuulutati pühakuks 3. juulil 1234. Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal. Oma mõju suurendamise ja järelkasvu huvides asutasid dominiiklased Tallinna kloostri juurde üsna varsti kooli, kus said ka eesti soost poisid ladinakeelset haridust. Klooster oli erinevate kultuuride sõlmpunkt ja eestikeelse koolihariduse häll ja on ainulaadne arhitektuurimälestis kogu Põhja-Euroopas. Püha Dominicus on astronoomide kaitsepühak.
on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi. Gooti arhitektuur on Arhitektuur Romaani stiili juhtivaks insenertehnilise väljakutse kunstiliigiks oli arhitektuur. tulemus, vastus küsimusele, Eriti tähtsal kohal oli kuidas ehitada kivilagesid, sakraalarhitektuur.Varem mis lähevad üha laiemaks ja määrasid mungad kindlaks kõrgemaks. Lahenduseks oli ehitise põhiplaani ja teravkaare ja sammastele välisilme, raiusid välja toetavate kiviribide kapiteelid ja muud kasutuselevõtt. skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Kui varakeskaegsetel XI.sajandil said alguse
Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus skaara, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister.
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
· Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine · Abiellumine o Peigmees vähemalt 14, pruut 12
katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku
Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7) Mis aastal algas pärmi kasutamine? 1551. aastal. . Münchenis väljaantud õllepruulimist käsitlevas seaduses on nõue kasutada peale odra, humalate ja vee ka pärmi, jälgida virde kvaliteeti ning kasutada põhjakäärimismeetodit. 8) Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal?
vana ja uuema muusika vahel" Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1775 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotetese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt
Olustik on käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas. Inimeste metsnik, prioriess, kaks munka, edasi antud tegelaste kaudu. 1 omavaheliste suhete kaudu kujutatakse kaupmees, tudeng, poodnik, peategelane on Francois 1, ühiskonda. kangur, arst, põllumees, mölder, mungad preestrid, liiderdajad indulgentside müüja Elu- ja Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse Ülistab looduse suurust, hindab Väljendab platoonilise armastuse maailmakäsitl väärtusesse, samastab jumala ja looduse. Kõik inimestes loomulikkust ja arukust, ideaali. Tunneb huvi us mis on loomulik on looduslik
Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinudLinnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad
...........................................5 Keiser....................................................................................................................................................5 Keisrilinn Konstantinoopol..................................................................................................................6 Hagia Sophia peakirik..........................................................................................................................6 Kloostrid ja mungad.............................................................................................................................7 Kirjandus..............................................................................................................................................7 Teadus ja kõrgkoolid.............................................................................................................................8 Arhitektuur ja kujutav kunst.............................................
See oli Edo ajajärgu (1603 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
Slaavlased ja Vana-Vene riik Vürst Vana-Vene riigi valitseja Veetse rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Druziina vürsti sõjavägi, tema Novgorodis lähikondlased Kirillitsa kreeka tähestikul põhinev slaavi Duuma vanematest druzinnikutest tähestik koosnev nõu andev kogu Letopissid e. kroonikad teatud sündmuste Bojaar duuma liige üleskirjutis(vene mungad kirj.) Tuntuim munk : Nestor Keeleliselt kuuluvad indoeuroopa keelkonda Slaavlased jagunevad : Lääne poolakad, tsehhid, slovakid ; Lõuna serblased, horvaatlased, bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine. Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust
mõjul pagoodid, kuid nende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Munkade mõju vähendamiseks kolisid keisrid 794. aastal Narast uude pealinna, preagusse Kyotosse, kuid nende võim jäi rohkem kui tuhandeks aastaks peamiselt tseremoniaalseks, eriti pärast seda, kui 1192. aastal sõjapealikud (sogunid) muutusid Jaapani tegelikeks valitsejateks. Sogunid viisid oma võimukeskuse Kamakurasse, praeguse Tokyo lähedale. Ilmalik kunst. Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid
Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on saavutada mõõdukus kõikides asjades Arhati mungad või nunnad, kes olid valgustumas Sangha koosneb meestest ja naistest, kes toetavad budausu munkasid, kes on leidnud oma varjupaiga Kolme Kalliskivi juures ja lubavad järgida Viite Juhist. Bodishattva inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga ei võta seda kaastundest vastu, et aidata teised olendid Nirvanasse. Guru inimene, kes juhatab teisi nirvaanasse. Tantra Püha tekst, kus antakse õpetust edasi läbi piltlike lugude Laama dao toimimisseadus, mis valitseb kogu maailma
· Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke: · Askees kasin elu, selles nähti täiuslikku võimalust Jumalale pühenduda. · Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid
Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. - Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafia - Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel - kirjutati papüürusele, peale 7. sajandit pärgamendile, 11. saj kaltsupaberile - raamatute ümberkirjutajateks mungad - Kõnekunst oli kõrgelt arenenud - Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli - Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool - Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne- Euroopasse üleolevalt ja vaenuga - Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9
Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse tegemine toimus põhiliselt kloostrites munkade laborites. Tõele au andes, olid mungad need, kes uurisid, kogusid, säilitasid ja uurisid antiikaja killukesi. Tänu neile oskame me selle ajakulgust rohkem rääkida, kui ehk muidu teaksime. Vaimulike katselaboritele lisaks toimusid suured muutused ka merenduses, geograafias ja bioloogias. Seda eriti maadeavastuse võidjooksu taustal. Inimesed hakkasid rohkem huvi tundma enda ümber toimuva vastu ja uurima elu olemust. Avastati seni teadmata maid/saari, kultuurrahvaid, taimi,
- reformatsioon- usupuhastus, mille käigus asendati Katolik usk Luteri usu vastu. - pildirüüste- reformatsiooniga kaasnes, see et inimesed tungisid kirikutesse ja purustasid sealseid pühakujusi ja puhapilte. Hävitati ära palju väärtuslikke esemeid. - munk- meessoost isik kes oli ennast ühendanud usule, loobus maisetest rõõmudest - nunn- naissoost isik kes oli ennas pühendunud usule, loobus maisetest rõõmudest. - klooster- koht kus elasid mungad ja nunnad - adratlupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes adramaade järgi - üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba.
vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. Maalid on tehtud paberi või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. Eelistatuim motiiv oli kujutada inimesi mõtisklemas looduse rüpes. Õpetlane rohumaal. Hiina maal 11. sajandist. Ma Yuan. Tantsimine ja laulmine. Liang Kai. Luuletaja. Lin Chun. Lind ja küpsed õunad. Chani koolkonna mungad (13.sajandil) Pearõhk pandi lihtsusele. Kasutati ühevärvilist tussi ja lihtsaid motiive: Kogu objekti asemel kujutati üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili. Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele. Maalikunst 1280 1368 Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui. Arhitektuur
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud. Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste eestikeelsete raamatute ilmumisega on aga üsna ilmne, et hakati õpetama ka kohalikku keelt
Sellega kaasnes kaubandusvõrgustike kui ka kirjaoskuse hääbumine Lääne-Euroopas. Kirjaoskuse areng Euroopas Filosoof, poliitiline teoreetik ja teadlane Friedrich Engels on kirjutanud, et kirjaoskusel ja haridusel on klassiühis- konnas klassiiseloom. Kirja- oskus oli võimuloleva klassi privileeg ning seda kasutati ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks.
Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi
mägedesse ning on õnnelikud et saavad olla gangese jõe sünnipaigas. sõjast lastuud afkanistaanis on vana mehe uhkus retsiteerida koraani, moslemite püakirja. arvatavasti jälgib suuem osa maailmast mõne maailausundi või pülisrahva usulisi kombeid. suurim usuline kogukond on roomakatoliku kirik usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu usuliste tavade täitmistesse, näiteks mungad ja nunnad teised järgivad usulise kombeid ainult kindlatel aegadel. elavate usundite maailm on väga lai. usud õpetab et materiaalne maailm ei ole ainus tõelisus. mõned hülgavad usu et leida midagi paremat aga teisi innustab usk teha maailma paremaks. mida on islam alati julgustanud? teadusliku uurimustööd mis saj. pärineb mõte et religioonil ei ole midagi tegemist poliitikaga? 16 ja 17 saj. kellele on tähtis jeruusalema linn? kristlased, moslemid ja juudid. ahaad ei olnud 2
andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid Niccolóle ja Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot.
Saksa ordust sai Põhja-Eestis peremees. 1346 Vana Liivima vmaade jaotus, koosnest viiest iseseisvast väikeriigist, tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses ordumeister 1397 läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulastele. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes 1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris
utamaGAUDEAMUS Autor puudub Gaudeamus ´igitur, ´iuvenes dum sumus, Rõõmustagem siis, kui oleme noored, post iucundam iuventutem, post molestam senectutem, pärast lõbusat noorust, pärast sünget vanadust, nos habebit humus. saab meist huumus. Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? Kus nad on, kes enne meid maailmas olid? Ścandite ad śuperos, ´vadite ad ´inferos, Minge ülespoole ja astuge allapoole, ubi iam fuere! kus nemad juba ammu on! Vita nostra brevis est, brevi finietur. Meie elu on lühike, lühikesena lõpeb. Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter, Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt, nemini parcetur. kellelegi ei halasta. Vivat academia, vivant professóres! Elagu ülikool, elagu õppejõud! Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, Elagu iga osaleja, elagu kõik osalejad, semper sint in flore! alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsameelsed, ilusad! Vivant e...
arengut. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid
3) absolutistliku riigivõimu põhitõed: ● kristlik põhitõde - kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei ole kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes jumalale. 4) selgita absolutismi mõistet skeemi põhjal (õpik lk. 51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad. AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
