Taara usu kohaselt uskusid eestlased, et igal esemel selles maailmas on hing. Jumalale toodi ohvreid nii loomade kui ka vilja näol. Vahel isegi ohverdati inimene. Tänapäeva ühiskonnas pole Taara kummardajaid või on neid väga vähe. Täanapäeva ühiskond ei usu enam, et igal esemel on hing. Enamus Eesti rahvastikust on praegusel hetkel ristiusulised. Idamaades on aga põhiliseks usuks budism, selle usu jumalaks on Buddha. Ta oli mitmekäeline jumlal. Tiibeti mägedes elavad mungad , kes on muust maailmast ära lõigatud. Nad toodavad kõik eluks vajaliku ise. Samuti on neil uskumatult suur keskendumisvõime. Paljud meist on näinud televisiooni vaheldusel nende esinemisi. Eestlaste hulgas ei ole budismi esindajaid väga palju kuid siiski on olemas väikesed budistlikud kogukonnad. Islamimaades, nagu näiteks Iraagis ja Iraanis on jumalaks Allah. Selle usu esindajad on väga
heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest
Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma vaadetest lahti ütlema või vastasel korral määrati talle karistus.
· Asukoht: Hiina Pekingi · Seal oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus. · 1924 muudeti see muuseumiks ja avati külastajatele . POTALA PALEE · Asukoht: Aasia Tiibeti Lhasa · Dalai-laama elas Potalas kuni 1959, mil seni viimane dalai- laama Tenzin Gyatso põgenes pärast ebaõnnestunud Tiibeti ülestõusu Hiina okupatsiooni vastu välismaale. · Tänapäeval toimib palee klooster-muuseumina, kus elavad mungad ja kuhu lubatakse nii palverändureid kui turiste. BUCKINGHAMI PALEE · Asukoht: Suurbritannia Londoni · Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. MYSORE PALEE · Asukoht: Mysore India · Turistidel on lubatud külastada lossi, kuid nad ei tohi pildistada lossi seest. Kõik külastajad peavad jalanõud jalast võtma, enne paleesse sisenemist. CHÂTEAU DE CHAMBORD
Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõn...
Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj) (missa); eri soost rüütlilaulikud; tamburiin. Ilmalikus muusikas
Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster
TARKPEADE ÜHISGÜMNAASIUM MARI MURAKAS 13 D klass ''UNENÄGUDE SELETAMINE'' Referaat VILJANDI 2008 Sissejuhatus Minu valitudraamatuksoli siis ''Unenägudeseletamine'', mille on kirjutanudGeorgFink.Hetkelmasellestraamatustveel palju ei tea,agakuna maolenhuvitatudomaunenägudetähendustestja neidka vahelüles kirjutan,siis arvan,et tegemistvõib olla hearaamatuga.Agaet teadasaada, kasmuoletusraamatuväärtuseston õige,asunsedalugemaning analüüsima.Võib-olla sealtloetudaitabmul pareminimõistaomaunenägusid või kaotanhoopisusuneisse.Eksnäeb! Georg Fink (Kahjuksei leidnudtemakohtapalju informatsiooni,agavähemaltmidagi) Ta on pärit Viinist, kuid kolisid peregaAustraaliasse,kui ta oli 3 aastane.Kogutemakoolitee möödussealninghiljemsai stipendiumi, et õppidaOxfordis, kuhuta ka edasiõppima suundus.Temaisa oli keemik,sealtta arvabendaspärinevatuudisi...
kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks, rahvaeepostest Rullformaat.Chani koolkonna 18. sajand saavutas täisküpsuse, mungad rõhutasid lihtsust, levis massiliselt, publikuks kujundasid budismi tõdesi, linnarahvas. Temaatikas tähtsal lihtsad motiivid. Graafika. kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud,
arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks. Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist. Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja see ei toonud kaasa suuri usupuhastusi, mis toimusid Euroopas reformatsiooni ajal. Muutusteks olid näiteks kõikide kloostrite sulgemine, mungad said kinga kirikutest, kaotati tsölibaat, kirikule kuulnud maad läksid Henryleja jumalateenistus muutus inglisekeelseks. Kõik need muutused tõid riigis alguses kaasa palju pahameelt rahvas, kuid järk-järgult saadi aru, et see oli tark käik riigi edendamiseks. Muidugi jäi alles inimesi, kes mitmeid sajandeid veel võitlesid katoliikluse tagasituleku nimel. Kogu see katoliku kirike värk on minu jaoks selline istumine. Lihtsalt olemine, mille ajal midagi ei toimu
Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi http://et
mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist
tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel. Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium'is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaz, ehitus jne); vahel poliitilised (Cluny) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks uuenduseks oli kloostrite asutamine linnadesse. Bütsansi riigi teke lääne.rooma alad langesid 6 saj.iks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud riigid. Ida-rooma püsis keisrivõim kuni 15 sajni, mil riigi pealinna kõnstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli kreekapärane nimi byzantioni järgi
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
· Kuningas · Suurfeodaalide kiht · Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja * Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil.
enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on seevastu kavalad ja suudavad oma nutikusega tihti endast mõjuvõimsamate inimestega toime tulla. Inimesed on küll seisustesse jaotatud, kuid ebaausaid meetmeid rakendades on võimalik ka kõrgematesse seisustesse pääseda. Madalaim on talupojaseisus ning kõrgeim kuningaseisus
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eel...
Need korraldused ja sätted võeti Rooma õigusest üle ka Austria ja Saksamaa koodeksisse. Prantsusmaal seati ööbimiskohtade külastajate registreerimise kohustus sisse tunduvalt hiljem alles 1407.a. Keskajal oli külaliste majutamisel suur osa kirikul (palverändurid). Kloostrite juurde tekkisid uut tüüpi ööbimiskohad hospiitsid (ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees). Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad, mida organiseerisid ja pidasid üleval mungad või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja roomlaste kaubateede ääres. Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk, looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt heategevuslik.
aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja 4 sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
ajal, selleks, et vastast eksitada. Raamat algab sõnadega: „Dao, mida saab sõnades väljendada, pole õige dao“. See on allegooriliste mõistetega kirja pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha
*Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani
See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
minatus, hingetus (ainult see võimaldab kannatusi ületada) Budistidel on püharaamatuks Tripitaka. "Tri" tähendab kolme ja "pitaka" korvi või ka kogumit. Need kogumid on järgmised: 1. Vinaya kloostrireeglite kogum. 2. Suutra pitaka ehk kogum Buddha kõnedest, vestlustes ja ütlustest. 3. Abhidharma pitaka ehk kõrgeima õpetuse kogum. See on suutra pitaka alusel loodud õpetuse süsteem ja selle üksikasjaline analüüs. Budsimi mungad ei võta osa tavapärasest elust. Nad on loobunud omandist. Neil on vaid kollane rüü, nõel, habemenuga, veekurn ja kerjakauss. Nad palvetavad, õpetavad ning süvenevad mõtlusesse. Paljudes maades on kombeks, et noormehed veedavad mõned kuu kloostrites järgides kõiki munkade kombeid. Samas võib igaüks sõltumata vanusest ja soost elada mingi aeg kloostris. Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises
lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon. Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst
Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult. Feodaalide vägi (5´000 rüütlit ja 30´000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. Aasta juulis. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Enne Jeruusalemma jõudmist olid mitmed koju tagasi pöördunud ja oli paljusid, kes ei olnud Euroopast üldse lahkunudki. Need, kes Jeruusalemma üldse jõudsid koheldi kangelastena. Kõik, kes ristisõjas osalesid olid andnud vande kirikule ja need, kes vannet rikkusid heideti kogudusest välja.
nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees?
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida ...
- sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss Taassünd Keskaeg Renessanss · Inimene on patune · Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu
sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et
Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine
3 ehitusnõuete rikkumist. Tähtsamaks said maastiku poolt dikteeritud nõudmised kui näiteks alati kindel ilmakaarte järgimine. /Tamm, lk 19 ja 68/ Oli teatav erinevus Lääne-Euroopa ja Skandinaavia tsistertslaste vahel. Skandinaavia tsistertslaste majandusmõisad olid suure iseseisvusega, võimsad mõisad, kus ilmikvendadel oli kõrge staatus ja tööd tegid peamiselt talupojad. Lääne-Euroopas töötasid mungad ja ilmikud ise ning talurahvaga kontakte välditi. Samuti lasid Skandinaavia ilmikud end keelust hoolimata kutsuda järjekindlalt munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster".
olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaaisum Etioopia Referaat Marjanne Mändmets 11 E Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................3 Aksumi kultuuri eripära..............................................................................4 Etioopa kultuur..........................................................................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................
Judaism ja kossertoit Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, h...
saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja. 7.Nim. 3 põhjust, miks katoliku kirik võitles ketserite vastu?
kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede avastamine. Romaani ja gooti stiilid olid mõlemad valdavad keskaegsed kunstistiilid, romaani see-eest gootikast varasem. Samuti oli mõlemal puhul olulisimaks arhitektuur, eriti just sakraalsete ehitiste ehitamine. Romaani stiil, olles gootikast varasem, oli oma olemuslikult usklikum ja lihtsakoelisem. Arhitektuur polnud veel nii arenenud, ehitusel töötasid mungad ja talupojad, ning kirikud olid seetõttu rohmakama väljanägemisega, aknaid oli vähe ja ehitised olid ,,tükeldatud" samas täitsid need sel ajal ka kaitseehitise rolli. See-eest läksid keerukamaks põhiplaanid ja basiilika kõrval võeti kasutusele ka kodakirik. Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid
Gregorius Suur Esimene paavst, kes üritas oma ametikohta poliitiliselt ära kasutada. Tegeles Rooma ja kiriku poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Samas oli ta edukas kristlaste vaimne juht. Gregorius VII korraldas ümber poliitilise süsteemi, keisrid ja kuningad hakkasid alluma paavstile. Innocentius III kuulutas sõdasid, vallutas. Sellel ajal oli kõik võim tema käes, paavstivõimu haripunkt. 12. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Piiskopid - suuremate piirkondade usuelu juhid . Tegutsesid linnades, juhtisid piirkonna usuelu. Tähtsaimates linnades peapiiskopid. Piiskopid nimetasid ametisse preestreid, kes juhtisid kohalikku usuelu. Kirikute kõrval olid keskajal olulised ka kloostrid kohad, kus kristlikud mungad ja nunnad elasid eraldatud kogukondades. Mungad ja nunnad on inimesed, kes on täielikult pühendunud usule ning elavad kloostrites. 13
iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Enamasti portreteeris kunstnik elu raskuste all küüruvajunud põduraid rauku. Ometi ei maalinud Rembrandt mitte kunagi surevat või surnud inimest. Vanu, vaeseid
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei
gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid ümbritsetud müüriga, mis takistas linna laienemist, pidi ruumi kokkuhoidlikult kasutama. Linna keskuses paiknesid kirik, raekoda ja tsunfti- ning gildihooned. Gildihooned olid linnakodanime jõukuse väljendajad, seega pidid nad olema eriti uhked. Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval.
Lubatud pidada kuni nelja naist. Levik ja peasuunad. Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit vallutussõdade abil. Muhameedlaste hulgas on sunniite u 90%, tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt ¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon ¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid. Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku. Muhamed 570 - 632pKr. Koraan Sunna- pärimused Sariaad - usuline seadus Usu viis tugisammast: üks jumal, viis palvehetke päevas, almuste jagamine, paast ja palverännak Mekasse.
kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood o On elulaad, mida iseloomustavad suured muutused o Itaalia kirjanduses 14. sai, kui Francesco Petrarcale anti loorberipärg(antiikaja komme auhinnata luuletajaid) o Mujal Euroopas hiljem(15.- 16.saj) 2. Mis on humanism? o Inimene on täiuslik, harmooniline
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimul...
peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Rembrandti luigelaul, viimane hingeliigutuse-pilt on "Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav stseen andeksandmisest, armastusest, leppimisest. Rembrandti ofordid ja joonistused on sama väärtuslikud kui tema maalid. Nagu
Dominicus, dominiiklaste ordu rajaja Referaat Kõik saab kusagilt alguse... Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette ...
PILLID KESKAJAL *orel(al 9.-10.saj) *positiivid-viknemad teisaldatavad pillid portatiivid- oreli sarnane he kega mngitav, klaveri eelkia) *keelpillid:lamedaphjalise klakastiga fiidel(viiuli,vioola eelkia) *mara pirnikujulise phjaga rebekk *harf, lauto(sarnaneb mandoliinile) *mitmesugused fldid *kahekordse roohuulikuga salmei(pommeri, hilisema oboe eelkia) trummid, taldrikud jne Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned Pille ei kasutata saate-a capella(ilma saateta) Laulavad mungad Ladina keelne hehlne laulmine Puudub kindel taktimt, muusika rhud olenevad snadest Aluseks vaimulik proosa tekst Rtliklaulud said alguse 11.ndal sajandil mis seos on Mesopotaamia muusikal Lne-Euroopa muusikag mesop. muusikast prineb lne-euroopa muusikatraditsioon mesop. on tulnud euroopasse 1. kik thtsamad pillid. kige vanem keelpill-harf 2. diatooniline helilaad- 7astmeline helilaad
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks; Johannes külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad; Magdaleena külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle ussisõnu ja tutvustaks ka seda nn. vana, teistsugust maailma. Teose tegevusaeg ja -koht Tegevus toimub muistse aja lõpus, kui inimesed hakkasid elama külades ning tegema põllul tööd, kolisid metsadest välja ning unustasid vanad tavad. Tegevuskohaks on Eesti. Teema Põhiprobleem tekib vastuolust uue ja vana kokkupõrkel ja sellest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
