Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms.
Teetseremoonia läbi viimine ei ole raske, siiski, sammud parima maitsega tee valmistamiseks on väga täpsed ja kui see on tehtud korralikult, siis on võimalik välja lasta tõmmata parimat maitse, mida tee saab pakkuda. Tee tarbimine levis Hiina kultuuris, jõudes ühiskonna kõikide kihtideni. Aastal 800 e Kr kirjutas Lu Yu esimese määratleva raamatu teest, ,,Cha Ching`i". See hämmastav mees oli lapsena orvuks jäänud ning teda olid kasvatanud õpetatud buda mungad ühes Hiina parimatest kloostritest. Ikkagi mässas ta noormehena preestriõpetuse vastu, mis oli ta muutnud osavaks vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu
Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall) Upplandist on pärit ka Püha Brigitta, Rootsi keeles: den Heliga Birgitta. Ta elas aastatel 1303 - 23. juuli 1373. Kakskümmend aastat peale ta abikaasa surma asutas ta Bridgettiinide nunnad ja mungad. Hiljem kuulutati ta pühakuks. Lisaks teine kõige olulisem isik kes oli päris Upplandist, täpsemalt Uppsalast, oli Ingmar Bergman 14. juuli 1918 – 30. juuli 2007
Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. · Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad,
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed ...
Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm
NOODIKIRJA TEKE Kõigis ajaloolistes kultuurmaades on olnud olemas märkide süsteem Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori k...
sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi.
saj lõpp) üksteise sisse põimuv ornament (eeskujuks paganlik paelornament) taimed, loomad üksteise sisse. Kõige kuulsam Karolingide ajastul Book of Kells- Dublini rahvusraamatukogus 2. Karolingide ajastu- Pippin Lühike 8. saj kesk- 10.saj algus, Karl Suur (Frangi riigis 7.saj kodusõda + 8.saj araablaste sissetung, tähtsaim vaenlane- islami maailm, rünnakud Roomale ja Sitsiiliale Karl Suur Hispaanias) Uued koolid Reini jõe taga, Iiri mungad õpetajaks- ei oska kirjutada. Puudub pealinn , püüab teha Aachenisse. Aacheni kabel ( Lääne-Saksamaal) Karolingide tähtsaim ehitis -keisri loss -kabel ( 3-korruseline) -eeskujuks Saint Vitale kirik ( mosaiigid) -8-nurkne -hiljem kampaniil- kõrgeim, gooti> kellatorn 2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium
(geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
tunti juba 7. sajandil Bütsantsis. · Relvana kasutasid püssirohtu hiinlased 11. sajandil süütepommides ja 13. sajandil suurtükimürskudes. · Hiinas kasutati püssirohtu esialgu meditsiinis ja ilutulestiku jaoks. Hiina budism · Hiinasse jõudis budism tänu Kesk Aasia maadele 2. sajandil pKr. · 3. sajandil algas aktiivne tõlketegevus, mida peetakse tekstide tunnistamuseks ja budismi ajaloo alguseks Hiinas. · Mungad tõid Hiinasse oma valikul raamatuid. · Hiina budistliku mõtte areng on suuresti ära määratud tõlgitud budistlike tekstide valikuga. Abstraktsed kirjatööd täiuslikust tarkusest ja tühjusest. Suur Hiina müür · Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. · Mitmeid müürilõike ehitati alates 3
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need kivimid, mida me tänapäeval näeme metèora sammastena. Paljude sammaste otsast avaneb vapustav vaade Peneus`e jõe orule. Mõned madalamatest mäekülgedest on metsaga kaetud ja pakuvad meeldivat varju, kuid kaljud ise seisavad põletava Kreeka päikese käes. Ohtlike kaljusammaste tipus asuvad kloostrid, mida ehitasid 14. ja 15. saj mungad oma kirikuteks ja kodudeks. Koostas Tony Brük TÜG 7B Kasutatud kirjandus: 1. Maailma loodusime autorid: Dr.J.Baxter,Dr.P.Clarkoon,Dr.E.Cruwys, Dr.B.Riffenburgh Tõlge eesti keelde, Korpus 1997. Tõlkkija M.Pukkanan 2. http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Huvitavat/Mete oora/meteoora__tuhat_aastat_ajalugu.htm
Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on see aga lubatud vaid tavade alusel. Religioon: Budistid ei ole otseselt polügaamia poolt vaid pigem taluvad seda. Budismis pole abielu püha, see on puhtalt ilmalik asi ja mungad ei osale selles. Seega ei kaasne ka polügaamiaga mingit usulist karistust. Kuni 1935 aastani oli polügüünia seaduslikult tunnustatud ka Tais. Burmas esines samuti polügüüniat. See on tänaseni seadusega tunnustatud, kuid ei esine enam kuigi tihti, kuna pole enam ühiskonnas nii vastuvõetav. Polügaamiat praktiseeriti ka paljused antiiksetes Hindu ühiskondades. Üks näide polügaamiast vanas Hindus esines polüandria näol. Eepiline Mahabharata, Draupadi abiellus
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumis...
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vein mis on magus 13
Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel.
Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest see juhtus ainult tänu valele. Samuti ei tolereeritud kirgliku armumist või veel hullem abielu erinevatest seisustest inimeste vahel. Näiteks ühes novellis tapavad kauni neiu armastuse tema enda lihased vennad, sest neile ei olnud lihtsalt õe valitud mees meelepärane. Samuti tuli lugudest välja, kuidas isegi nunnad ja mungad küllalt pahelist elu elasid. Näiteks võib tuua kasvõi esimese päeva novelli, kus üks noor munk tõi kloostrisse noore ilusa naise. Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule.
kasutati ka mujal Euroopas. Peatselt pärast esimeste kloostrite ehitamist Eestisse avati siin ka esimesed kloostrikoolid. Need olid erilisemad sellepärast, et seal ei õpetatud enam ainult munki vaid ka neid kes ei soovinud hakata preestriks ega astunud kloostrisse. Kloostrikool jagunes kaheks: *sisemine kool, kus õpetati novitsiide see tähendab tulevaste munkade kool *väline kool kus õppisid linnalapsed. 1236.aastal andis ordu ülemkapiitel korralduse, et mungad õpiksid ka kohaliku keelt. Ja 13. sajandi lõpus jutustati kloostrikirikutes juba eesti keeles. Sellest arenes välja eesti kirjakeel.
jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel. Õigeusu kirikus seistakse ja puudub orelimäng. Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud. Põletatakse küünlaid, austatakse ikoone, põlvetatakse, neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine
Tallinna 21. Kool Riia Jaani kirik Anna-Britt Pähkel 10.c klass Tallinn 2015 Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti
1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7
kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohta kloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel
maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli
Mängiti seda instrumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. (K.Sepp) Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. (Samast) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geišade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme)
Varauusaeg Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse nukuteatrile nimega bunraku, mis kujunes 17. sajandil väga populaarseks linnakultuuri osaks
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali,
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest.
Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda.
surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) ...
Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8
saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS · Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. · Lääne-Euroopas tegutseb benediktiinlased. KESKAJALÕPP · 1453 Konstantinoopoli langemine, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpp · 1492 Ameerika avastamine · 1517 Reformatsiooni algus Saksamaal KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/keskaeg.htm http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg.html http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg
ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud. Eestlased saatsid saadikutena Paidesse oma neli kuningat, keda saatsid kolm kannupoissi. Nelja kuninga mõrvamine Paides 4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised. Ordumeister päris kuningatelt aru selle kohta, miks eestlased nii palju sakslasi, teiste hulgas ka Padise mungad, ära olid tapnud Selle peale vastasid kuningad, et neid (s.t. maarahvast) "olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Mis aga puutub Padise munkadesse, siis olnud neilgi "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse vääriliseks ja ei lubanud kuningatel lahkuda.
Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine. · 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli
Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest
väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa ordurüütleid on kujutatud kavalate, julmade ja vägivaldsete röövvallutajatena(kes nad ka olid). ,,Karutapjas" on kõik lätlastele iseloomulik sisse kirjutatud: võitlus orjastajate vastu, võitlus rahva vabaduse eest, emotsionaalsus, armastus, õiglus ja sõprus.
Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdruku juurde juttu rääkima, asi edenes nii kaugele, kuni nad kokku leppisid, et munk viib tüdruku kellegi nägemata oma kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma
Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo
organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1] Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkis mitu koolkonda. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama mahajaanaks (suur sõiduk, tee) ja Buddha originaalsangat halvustavalt hinajaanaks (väike sõiduk, tee). [2] 10 Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges- ahnuses, ihas ja meelepettes. Budismis on olemas palju
1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313,
------------------- -------------------- -------------------- Joonis 6. Hanoi tornid Möödunud sajandil oli see üks populaarsemaid seltskonnamänge. Tôsta kettad vardalt a vardale c, kasutades b-d (vt. joonis 6): korraga tohib liigutada ainult üht ketast -- suvalise varda tippketast; ketast tohib asetada ainult vardale; suurem ketas ei tohi sattuda väiksema peale. Legend räägib, et Bramah' kloostris on 3 elevandiluust varrast, millel asub 64 kuldketast. Buda mungad tôstavad ülaltoodud reeglite järgi vahetpidamata kettaid ühelt vardalt teisele. Kui kôik kettad on jôudnud viimasele vardale, saabub maailma lôpp. Kas probleem vastab "tunnusjoontele"? (1), (2) ja (3) ilmselt klapivad. (4): kas vôime tagada ülemineku (n - 1)-lt n-ile? Näide. n = 5 (vt. joonist 6): kui tôstame n - 1 ketast a-lt c kaudu b-le, saab tôsta 1 ketta a-lt c-le ja 4 ketast b-lt a kaudu c-le. Klapib. Rekursiivne lahendus on mitterekursiivsest aeglasem, kuid
oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas kui ka Austraalias. 4. Kasvutingimused Vajab kasvamiseks sooja kliimat. 5. Kus kasvab Kasvab soojades piirkondades, lähistroopikas ja troopikas. 6. Suurimad kasutajad Maailmas toodetavast oliiviõlist valmistatakse enamus, umbes kolmveerand, Euroopa vahemerepiirkonnas: Hispaanias, Itaalias ning Kreekas
Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti ...
hiigelrulliks. Paberil on veel teinegi eelkäija erilisel moel pargitud loomanahk, mida kutsutakse pärgamendiks. Pärgamenti tunti juba 2200 aastat tagqsi. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamendilehti ka köitma ja kaantega katma. Vanimad käsitsikirjutatud raamatud pärinevad 4.6. sajandist. Neid kirjutasid hanesulega ümber peamiselt mungad. Kallihinnalise materjali ja käsitsipaljundamise tõttu oli raamatuid küllalt vähe. Sellise paberi, nagu meie seda tunneme, leiutasid hiinlased umbers 2000 aastat tagasi, täpsemalt 105. aastal. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbers 500 aastat teiste maade eest saladuses hoida. 6.8. sajandil levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja teise aastatuhande alguses LähisIda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
