Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk
inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, laskus põlvili ja luges teatava palve ja asus siis uuesti tööle. Suure osa oma maadest said kloostrid kingitusena krahvidelt, vürstidelt ja teistelt. Seal töötasid nii talupojad kui ka mungad
Getlin Meetua 7.B Padise klooster Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad. Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. Kloostri arhitektuur Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu
jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga levinud oli näiteks 50 pattukahetsus tegu. Asteegid pidid loobuma täielikult igasugusest varandusest, mis neil on. Mida vaesem munk välja nägi seda parem oli. Isikliku vara omamine oli täiesti välistatud. Nende elukohad olid nii vaesed kui vähegi võimalik, ning rahaga võisid kokku puutuda ainult need mungad, kes käisid väljaspool kloostrit eluks vajalikke asju ostmas. Nad pidid ise oma kättega tööt tegema, et endale kõik vajalikku saada. Mõnede askeetide arvates oli see küll vale, kuna arvati et jumala teenimine on ainuke õige töö munga jaoks. Askeedid sõid võimalikult vähe, ning see tehti nii ebameeldivaks, kui vähegi võimalik. Arvati, et söömine seob neid ilmaliku eluga. Mõttetu oli ju toita keha, mis lõppuks ära kõduneb
Toomkirik Tallinna Toomkiriku ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkiriku ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani
Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta. Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha. Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt. Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse. Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi. Vend Heinrich saadeti Jämaja kirikumõisa matma seitset laipa kes olid kaktu surnud .
Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama.
viitab vaimse võidule maise üle. Dzainism tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. · Dzainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse *svetambarateks ja *digambarateks. Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas *mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte. Svetambara suund on leebem; selle mungad kannavad valgeid rõivaid ja nad usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Digambara suund on rangem; selle mungad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste järgi ei saa naised jõuda vabanemiseni. · Nii nagu budismis, puudub ka dzainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Dzainismi põhieesmärgiks on *hinge (skr jva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult
pürgimist üles, rahu ja õnne poole. Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt. Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel: 1) Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit 2) Mitte võtta seda, mis ei ole antud. 3) Mitte elada kõlvatut elu. 4) Mitte valetada, ega öelda midagi kurja. 5) Mitte juua alkohoolseid jooke, ega tarvitada narkootikume. Buda mungad (ja ka need kes elavad ajutiselt mungaelu) kohustuvad täitma veel viit tõotust ehk käsku: 6) Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. 7) Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. 8) Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. 9) Mitte magada mugavas voodis. 10) Mitte vastu võtta (ega isegi puudutada) kulda ega hõbedat. Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad
ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul. Mõnikord võtsid eritit vagad mungad endale vabatahtlikult täiendavaid karistusi Paastumine põhjustas tervisehäireid Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mis soodustas
meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mungad peavad alluma kloostriülemale. Benedictuse juhtlause oli ‘’Palveta ja tööta’’. Kirjutiste säilitamine Hakati kloostrites koguma ja säilitama
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada.
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased,
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia,
Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites Leht Books of Kells´st ja leht Lindisfarne evangeeliumist RAAMATUKUNST Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second level Third level Fourth level põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon
PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe
Padise klooster Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks
Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust,
Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e
Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi
2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus). · Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) EETIKA · Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. · Kõik mungad on väliselt võrdsed · Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud · Pühitsetud mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust · Esimese astme pühitsus võidakse anda juba väga noores eas koos õigusega kollast rüüd kanda RITUAALID · Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse
Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise kloostri mungad ja millal, seda ei täpsusta ükski seni teada olev kirjalik allikas. Klaar on vaid põhjus: juba Vana-Roomast alates, kui mitte varem, on osatud viinamäetigude kulinaarseid omadusi hinnata. Munkadele oli see olend aga keskajal paastuaja leivakõrvane, mida toodi lõuna poolt nii Poolasse, Rootsi, Soome kui Baltimaadesse. Viimase poolsajandi jooksul on inimesed neid usinalt laiali tassinud. Sobiliku mulla, taimestiku ja
Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega kindlastasid oma kontakti Jumalaga, mis andis maapealse elu üle vaimse väe. Munk, allandlikuse ja kuulekuse elav kehastus, elas kloostrireeglite järgi, palvedes, otsis ta Jumalat, vaikust ja rahu. Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist
sündida = kannatus Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on
saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema
taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Kümme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. UNESCO ja Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn on 1966. aastast riiklik muinsuskaitseala. 04. detsembril 1997 kanti Tallinna vanalinn ka UNESCO Maailmapärandi
8) õige keskendumine Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat `mina'-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse
õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli
(2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid. VI oli Iirimaa valdavalt kristlik piirkond. Iiri mungad hakkasid misjonit levitama Inglismaal VII saj lõpuks oli Inglismaa suuremalt jaolt ristiusustatud. Frangi riiki ehitati kloostrid. Valitsejad nägid ristiusu levitamises vahendit oma võimu laiendamiseks. Aasttuhandevahetuseks olid ka germaani rahvad ristiusku pööratud.
· ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee 8 nidan't 1. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatusest: sünd on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, surm on kannatus. Vihatud asjade ligiolu on kannatus, armastatud asjade eemalolu on kannatus, selle tahtmine, mida me ei saa, on kannatus. Lühidalt: 5-kordne takerdumine olemasollu on kannatus." 2. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse põhjusest: iha, mis viib uuestisündimiseni, koos naudingu ja soovidega, leides oma rõõmu
Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk.
6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9
Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena
Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Keskaja muusika oli mitmehäälne. Keskaja muusika oli seotud luule ja tantsurütmidega. Renessansi ajastu muusika oli mitmehäälne. Teost saab siduda kindla autoriga. Ilmalikud znarid määravad kunstimuusika stiili. Hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib polüfoonia.Ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia.Proffesionaalsed muusikud olid mungad. 5) Renessansi ilmalik muusika ja zanrid!! Vastus: Ilmaliku laulude noodiväljaannetes leidub lageli märge ,,laulmiseks või mängimiseks", mis viitab erinevatele võimalustele nende esitluses. 16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent Janequin (u. 14851558). Jäljendati lindude hääli. Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja ilusa luuletekstiga
ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Alguse sai laipmatus ja ristiusk, kirikutes olid preestrid ja jutlusi viidi läbi ladina keeles ning algas ka reformatsioon. Viiendaks muutus ka kultuur. Tekkisid uued sõnad, ärksamad eestlased said mungakloostritesse õppima minna, haudadele hakati panema kiviriste ja hakati tegema kiviehitisi
äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel. Misjon paganate seas Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal -> VII sajandi lõpuks oli Inglismaa suuremjaolt taas ristiusustatud. Briti mungad rajasid Frangi riiki mitu kloostrit ja asusid ristiusku levitama. Aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad germaani rahvad ristiusku pööratud. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said silmapaistvaimad keskused Lääne-Euroopas. Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistev Briti õpetlane oli Beda Venerabilis -> tegi piiblikommentaare ja
paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid. Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles. Hiina kultuurimõjude sissetung Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks. Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma. Alates 4. sajandist tutvus
Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid
Kui Maylies tulema Londonisse, Nancy vastab salaja koos Rose ja teatab kohta Fagin projekteerimine, kuid liikme Fagin's jõugu overhears vestlus. Kui sõna Nancy poolt avalikustamisele jõuab Sikes ta julmalt mõrvad Nancy ja põgeneb Londonisse. Taotletava tema süüdi südametunnistus ja vihane mob ta kogemata hangub ise püüdes põgeneda. Hr Brownlow, kellega Maylies on taasühinenud Oliver, kimbutab Monks ja wrings tõde Oliver's põlvnemise temast. On selgunud, et mungad on Oliver's poolvend. Nende isa, hr Leeford oli õnnetult abielus jõukas naine ja tal oli afäär koos Oliver ema, Agnes Fleming. Mungad on järginud Oliver kogu aeg lootuses, et tagada, et tema poolvend on võetud tema osa perekonna pärandist. Hr Brownlow vägede Monks allkirjastada üle Oliver osa Oliver. Peale selle on avastanud, et Rose on Agnes noorem õde, seega Oliver tädi. Fagin on riputatud tema kuriteod. Lõpuks, hr Brownlow võtab Oliver, ja nemad ja Maylies
kirjasõna vastu hakkasid kõige enne huvi pelgupaigaks. Mõnest linnusest või õieti Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei tundma dominiiklastest mungad Tallinnas. linnuse juurde kuulunud asulast kujunes tuntud, õppekeeleks oli ladina keel. Toom Ristiusu õpetamiseks andis ordu hiljem linn. Nii juhtus see näiteks Tallinnas, koolid andsid haridust tulevastele
Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid?
11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
Nõrgema sugupoole esindaja käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Vabal ajal otsisid rüütlid endale sageli lihtsaid ja tooreid meelelahutusi.Ühte sellist sõjalist võitlusmängu nimetatakse turniiriks.Need olid suurejoonelised üritused kuhu kogunes palju pealtvaatajaid. Viimase seisuse moodustasid vaimulikud.Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid,mungad ning nunnad.Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda
kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi
Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud
Kolm Kauntari.) (Katsushika Hokusai. Kanagawa laine.) (Ando Hiroshige. Mees hobusel silda ületamas.) Mõjud Jaapani kunstile · Jaapani kunsti on mõjutanud 6. sajandil budism ja hiina kunsti mõjud, mis jõudsid Jaapanisse Korea kaudu. Mõjud segunesid Jaapani traditsioonidega, nt. katuseid hakati valmistama savist katusekividest. · 7. - 8. sajandil ehitati kloostritesse hulgaliselt Buddha kujusid. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Zen-budismi mõju väljendub kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. (wu-wei) (Budhha kuju Jaapanis) Ilmalik kunst · Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud · hoonete kergus, õhulisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
