5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele.
makse. Korraga astus rahva keskele munk kes rääkis, et asjatu on minna rüütleid ärritama, sellega toovad nad ainult pahandusi kaela omale. Korraga ilmusid välja ordurüütlid. Viljandi komtuur süüdistas neid selles, et nad tema sõna ei kuula. Nõuti süüdlasi. Priidu astus ette ja ütles et tema on süüdlane. Valiti välja paar meest keda taheti piinama hakata. Munk võttis sõna. Komtuur vihastas aga veelgi munga sõnade peale ja munk seoti kinni. Korraga sai aga Priidu oma käed vabaks, võttis hobuse ja põgenes. Mitu meest hakkasid teda jälitama, ülejäänud ordurüütlid läksid teise külasse edasi. Priidu põgenes hobusega Villu majast mööda ja hüüdis Villule, et ta ei reeedaks teda. Natukese aja pärast jõudsid taga ajajad ka kohale. Päriti kuhu Priidu läks. Villu venitas hästi kaua ja siis näitas vale suuna neile kätte. Natukese aja pärast jõudis ka Komtuur Villu maja juurde. Villu
Kogu raamatu peale nägin hulgaliselt asju, mida olen õppinud nii ajaloos kui ka geograafias. Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada. Ülimalt huvitavad olid ka meresõiduinstrumentide, vahendite, loogikate jms kirjeldused. Midagi otseselt ebahuvitavat või igavat selles raamatus justkui ei olnudki.
1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne
Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele.
(3) Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko "Püha Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides
pärinevad 15. sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. 1992. aastal taotles Birgitta ordu juht ema Tekla Eesti valitsuselt Birgitta ordu Tallinna kloostri varemete rendilevõttu. 1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad Eestisse ja elasid algselt Vatikani saatkonnahoonesKadriorus ja seejärel vanalinnas Munga tänavas 4 asuvasse katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majja, kus asus ka nende ajutine klooster.Klooster taastati 2001. aastal, kui lähedusse ehitati uus hoone. Aastail 20012004 juhtis kloostrit ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda.Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias.Kloostri preestrina teenib prelaat Vello Salo.Kloostri nimest tuleb ka eestikeelne kohanimi Pirita. Kasutatud kirjandus : http://www.piritaklooster.ee/ ; http://et
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserl...
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ...
mater" (1950), ,,Gloria" (1959). Koorimuusika on Poulencil tõesti väga ilus ja meenutab Bachi stiili. Seda on ta ise ka ütelnd, et oleks tahtnud selle ajastul elada. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus"
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat
Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujun...
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga ots...
Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked matused ja lõpuks kuulutati ta isegi pühakuks. See lugu näitab, et kuigi Ciapperello oli tühipaljas suli, võitis ta läbi valede paljude inimeste austuse ja kuulutati isegi pühakuks. Minu teine loetud novell rääkis mehest, kes oli küll jõukas kuid ihkas rohkem
AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ...
Targalt ja Saksa-Rooma keisrilt Karl V Karl V võtab Lutheri enda tiiva alla Luther Wartburgi lossis Keiser Karl pakkus Lutherile turvalis koduteed Wittenbergi, andes kaasa 20 keiserliku sõdurit Friedrich Targa ratsamehed piirasid Lutheri ja sõdurid sisse ning „röövisid“ ta, viies Martin Lutheri Wartburgi lossi rööv toimus kuna Friedrich Tark ei saanud avalikult abi pakkuda Luther heidab seljast munga rüü ja keskendub reformeerimisele Wartburgi loss on Saksamaal tuntud kui: „luterlike sakslaste indentideedi sünnikoht“ seda sellepärast, et seal toimus: - piibli tõlkimine - korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada
Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga
See polnud ka rauast ega teemandist ja andis abti ihadele kergesti järele. Arvestades kaaluga, siis hoidis abt tütarlast oma rinnal, mitte vastupidi ja lõbutses temaga kaua aega. Munk oli end aga magamistuppa peitnud. Ta nägi oma plaani õnnestumist, kui silmas abti üksinda tema kongi sisenemas ning ust lukustamas ( siis oli ta kindel ning hiilis ukse juurde kus ta kõike nägi ja kuulis, mida abt tegi ja rääkis). Piisavalt lõbutsenud lahkus abt kongist. Ta kuulis munga samme ning arvas, et see tuli metsast. Abt noomis munka kurja näoga läbi ja ähvardas teda vangikongi heita. Munk vastas otsemaid, et ta pole veel kuigi kaua suutnud Benedictuse ordus viibida ega kõiki iseärasusi tundma õppida ning ka abt pole mungale veel õpetanud, et mungad peavad naisi nagu paastumist ja valvamist koormana enese peale kandma; lubas, kui seekord andeks saab, ei talita nõnda enam kunagi. Abt kui taibukas inimene sai kohe aru, et munk
wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm
Mida vaesem munk välja nägi seda parem oli. Isikliku vara omamine oli täiesti välistatud. Nende elukohad olid nii vaesed kui vähegi võimalik, ning rahaga võisid kokku puutuda ainult need mungad, kes käisid väljaspool kloostrit eluks vajalikke asju ostmas. Nad pidid ise oma kättega tööt tegema, et endale kõik vajalikku saada. Mõnede askeetide arvates oli see küll vale, kuna arvati et jumala teenimine on ainuke õige töö munga jaoks. Askeedid sõid võimalikult vähe, ning see tehti nii ebameeldivaks, kui vähegi võimalik. Arvati, et söömine seob neid ilmaliku eluga. Mõttetu oli ju toita keha, mis lõppuks ära kõduneb. Akeetide hulgas oli ka populaarne paastumine, kuna nende meister tegi seda. Söödi ka üldjuhul õhtuti ja mitte nii palju, et kõht täis saaks. Toit oli taimne, liha askeedid ei söönud. Ka alkohooli joomine oli keelatud ning ka vett püüti juua võimalikult vähe ning ka selle
Aravete Keskkool Ristiusu levimine Euroopas Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: Anne Roos Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. RISTIUSK....................................................................................................4 2. RISTIUSU LEVITAJAD................................................................................5 2.1. MISJONÄRID........................................................................................5 3. RISTIUSU LEVIMINE EUROOPAS..........................................................6-7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJA...
saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine); · Tripitaka Kolmikkorv, kasutakse buda õpetuse kirjapandud osakohta. Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad.
Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005). Peale 1941 aasta juulis hävis sõja tallermaal Tiigi tänava puitelamute rajoon koos Maarja kirikuga, raekoja ja ülikooli taga olnud kesklinna hoonestus. 1944 aasta lahingud purustasid linna veelgi, tulekahjud lõõmasid kõikjal ja kedagi ei olnud kustutamas. Pommitamises hävisid „Vanemuise“ teater, Jaani kirik
See voolab Tana järve põhjaossa. Teised lisajõed on näiteks Magech, Reb, Gumuara ja Kilte. Tana järv voolab umbes 30 kilomeetrit enne kui läheb üle Tis Issati joaks. Seejärel lookleb jõgi läbi loode Etioopias olevate orgude ja kanjonite Sudaani. Sudaani piiri ja Tana järve vahel on veel mitmeid lisajõgesid. Vasakul pool on näiteks Wanga, Bashilo, Walaga, Jamma, Muger, Guder, Diessa ja Dabus. Paremal pool on aga Handassa, Tul, Abaya, Sade, Suha, Munga, Bachat, Katlan, Jiba jne. Veidi hiljem ühineb Sinine Niilus Valge iiluseda Khartorumis, Sudaanis ja voolab Niilusena läbi Egiptuse Vahemerre. Sinist Niilust kutsutkse nii sest üleujutuste ajal on veetase nii kõrge, et see muudab oma värvi peaaegu mustaks ning kohjaliku sudaani keele sõna "must" on kasutusel ka sinise värvi korral. Allikast jõgede 5 ühinemiskohani on jõe pikkuseks loetud 1460
väljasirutatud kätega taevalaotusesse vaadata ja nii liikumatult seista kuni hommikujumalateenistuseni, lugeda palveid, kolmsada issameiet, kolmsada avemariat, seejärel taevasse vaadata ja mõelda Jumala kannatustele. Sel hetkel, kui jumalateenistuse kelad hüüdma hakkavad võib oma riietes magama heita JNE. Vend Puccio ütles selle peale ainult seda, et seda polegi väga raske täita ja asus peagi teed õndsaks saamise poole. Samal ajal, kui Puccaio munga nõuannete järgi talitab lõbutseb don Felice Isabettiga. Kuna Puccio ja Isabetti tuba lahutab ainult õhkõrn sein tekib mehel kahtlus, millega ta naine tegeleb. Naine ütles vabanduseks, et selline vappumine on tingitud selles, et paastumine paneb ta voodis vähkrema. Mees jäi seda muidugi uskuma ja jätkas oma õnsaksaamist. Samal ajal vallatles naine võõra mehega edasi ja tegi seda ka siis, kui ta oma mees normaalellu naases.
kuid ta uskus et see sõrmus viib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Neile tuli vastu munk kes haaras Leemeti sõrmus ning pani selle endale suhu ning Ints salvas munka jalast seejärel kukkus munk istukile ning Ints salvas teda uuesti kuid seekord kõrri munk suri silmapilkselt kui sõrmus jäi tema sisse.selleks et seda sõrmust kätte kutsusid nad kohale vaskussi kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse ära. Metsas elasid veel inimahvid kes olid alasti ja kasvatasid täisid. Pärtel, Ints ja Lemmet käisid kitsesuuruseid täisid jalutamas. Leemeti õde Salme käis karuga kelle nimi oli Mõmmi kuid emale see ei meeldinud ning Leemet pidi koguaeg mõmmil järel käima sest Mõmmile meeldid metsa serval küla tüdrukuid vaatamas käija.Poisid käisid ükskord jälle külas ning seekord koos
pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta. Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha. Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt. Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse. Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi.
Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt kasutatakse filtris 3-5 kihti. Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 11–13). Munga jäätumist võib ära hoida styroxiga katmise abil. Väiksemates tiikides piisab veetaseme reguleerimiseks äravoolutoru otsa asetatud küljele keeratavast püsttorust. Äravooluvesi tuleb võtta tiigi põhjast, kus vesi on halvakvaliteediline. Väljalask on tavaliselt suurema läbimõõduga kui sisselask. Väljalask peab algama tiigi sügavaimast kohast. Efektiivse vähikasvatuse saame siis kui suudame luua vähkidele neile optimaalsed
Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi dünastia ajal tohtis kollaseid rõivaid kanda vaid keiser. PRUUN sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni. ROHELINE on elu, kevade ja nooruse värv, sümboliseerib lootust ja rõõmu. Islamis on roheline püha värv, kristluses sümboliseerib Püha Kolmainust. Tänapäeval tähistab ka muret keskkonna pärast. Roheline tuli tähendab rahvusvaheliselt , et tee on vaba. Koos kollase ja punasega võeti roheline märgutuli kasutusele kõigepealt raudteel, hiljem ka tänavatel ja teedel.
esimesed skulptuurid ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing". Firenzest põgenemine 15.sajandil oli Firenze üks Euroopa tähtsamaid kultuuri ja kaubanduskeskusi.Linna valitsenud Medicite suguvõsa jõukus rajanes pangandusel ja kaubandusel.Firenze linn oli küll vabariik aga siiski mõne võimsa suguvõsa kätte.Lorenzo de`Medici surma järel 1492 aastal tuli võimule tema poeg Piero,kes ei suutnud aga vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savonarola kasvavale mõjuvõimule,ega ära hoida linna langemist Charles VIII-nda juhitud Prantsuse vägede kätte. Medicite soosikuna sattus ka hädaohtu.Üheksateistkümne aastaselt õnnestus tal linnast mõgeneda just enne rahutusi.Ta suusndus Bolognasse kus ta peale ühte aastat naases Firenzesse, kus ta valmistus reisiks Roomaasse.Roomas veetis kunstnik ka suure osa oma elust. Rooma Igaveses linna Roomas oli aga antiik skulptuuri järele suur nõudlus
ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma kunagist liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2)Ristisõda toetasid saksa kaupmehed (nad tahtsid turvalisuse + kauplemisvõimaluse pärast rajada tugipunkti 3)(Ilmselt ka) tsistertslaste munga ordud olid kiirendanud protsessi Tsistertslaste ordu liivimaal üsna suurt rolli mänginud + tihedalt seotud Templiordu ja hispaania väiksemate rüütliordudega + ühed põhilised ristisõdade ideede kandjad + sinna kuulus Meinhardi parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele
Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu
Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI....
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule. Vara keskaegne maailmavaade (5 -10 saj.), eeldused vaimulke rohkuseks Inimeste maailmavaade muutus peale antiiki seoses kristluse levimisega. Võib öelda, et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujun...
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
Seal pandi ta Torreto õepoja juhtimise alla, kuhu ta jäi aastaks, õppides äärmise püüdlikkusega. Peale seda alustas ta oma enda tööd ning sai oma patroonilt, Fallierilt, tellimuse Orpeheuse ja Eurydike loomiseks. Esimene kuju on Eurydikest leekides ja suitsus, kus ta on lahkumas põrgust ning ta sai selle valmis oma 16 eluaasta lõpus Tema sõbrad ja patroon hindasid seda tööd väga kõrgelt ning teda peeti olevat valmis avalikkuse ette tulemiseks. Paari lahke munga tõttu, sai ta oma esimese töökoja, milleks oli ühe kloostri tühi kong. Selles töötas ta ligi neli aastat suurima püsivuse ja tootlikkusega. Samuti osales ta regulaarselt akadeemias, kus ta sai mitmeid auhindu. Kuid ta toetus pigem looduse uurimisele ja jäljendamisele. Suur osa tema ajast oli pühendatud ka anatoomiale, mida ta pidas kunsti saladuseks. Ta käis sageli ka meelelahutus paikades, kus ta uuris hoolega esinejate näoilmeid ja poose
I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3
Idast imporditi enim karusnahka ning läänest itta vaha. Toomkool - Toomkoolides hakkasid ajaga haridust omandama järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. 5. Sarnasused ja erinevused - vaimulikud ja rüütliordud Vaimulikud ordud Rüütliordud Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne Erinevus 1 Ei tohtinud relva kanda Relvakandmise kohustus Erinevus 2 Loodi Euroopas Loodi Väike-Aasias 6. Idamaadesse toimunud ristisõdade põhjused ja ajendid (2) Kristlased soovisid kaitsta pühakohte (nt olid moslemid vallutanud Jeruusalemma, mida kristlased soovisid tagasi oma valdusesse, sest Jeesus sündis seal)
Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva. Rüütliks said aadli päritolu noorukid; 7 aastaselt alustasid nad paažina 15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj) Teadlane - loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil – Roger Bacon(13
islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks
BUDISMI EETIKA Ajalugu Kunagi sündis metsasalus poisslaps nimega Siddhartha Gautama, India ja Nepaali piiril asuva kuningriigi prints. Tema ema suri varsti peale sünnitust seega kasvatas teda tema isa. Ennustuse järgi pidi temast saama kas suurmees, õpetaja või valitseja, ta isa soovis neist aga esimest ning selle tõttu kasvatas teda maailmast eraldi, et poeg ei näeks rauka, haiget, surma ja munka. Olles varjus aastaid, juhtus ta siiski nägema maailma viletsamat poolt ning ta saadeti munga poolt mediteerima ja paastuma. Ta mediteeris seni kuni saavutas kirgastuse ja 2 viimaks nägi ka eelmiseid elusid. Peale seda sai temast Buddha ning paastumise lõpetades asus ta otsingutele maailmas üksinda. Peale seda hakkas ta teisi õpetama ringi rännates. Uskumused Budistid elavad üldiselt 8-astmelise trepi põhimõttel, mis viib kirgastuseni. Nendeks astmeteks on: 1. Õige arusaam, 2
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
- kirjutati raamatuid ajajooksul loobuti rangetest elukommetest. Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks.
valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu lepitada siseriigis katoliiklased ja hugenotid, fanaatilise munga käe läbi. Tema poeg Louis XIII, kes valitsejana oli pehmeloomuline, tahtejõuetu, arg, tõusis troonile vaid 9-aastasena; tegelikuks valitsejaks sai tema ema Maria di Medici. Ta oli küll valitsemishimuline, kuid vähese oskuse ja tahtega riiki juhtida. Henri IV aegsed ministrid kõrvaldati ametist. Suure võimu omandasid Maria di Medici Itaalia sugulased, kes koos oma peredega kulutasid tohutul hulgal riigi raha. 1614. aastal tuli isegi kokku kutsuda
Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond. Varjaag - Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Vene õigus Esimesed kirjalikud õigusnormid Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal: 862 sai esimeseks vürstiks Novgorodist viikingipealik Rjurik. 882 Vürst Oleg vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi. 988 valitses Kiievi suurvürst Vladimir.
idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid
piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
