Lõugkobijad koos ülahuulega võivad moodustada imi- koonuse; lõugtundlad tollele ligistunud või liiguvad eraldi. Jalgu neli paari. Mujalt: Klass hiidjalgsed (Pycnogonida , Pantopoda) Ehitus: Kere väike, suur osa siseelundeist asub jalgades. Kärsa külgedel väikesed lõugtundlad ja lõugkobijad. Käimajalgu 4 või 5 paari. 46. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel Eluviisvõib olla parasiitne, samas võivad süüa ka üksnes taimi ning mitte verd imeda. Elutsükkel: munevad munad veetaimedele, neist kooruvad vastsed nugivad putukatel, seejärel kestuvad, elavad vabalt ning otsivad suuremad saakloomad, kellel verd imeda. Seejärel kestuvad uuesti, kuni kasvavad lõpliku suuruseni, imevad viimast korda verd ning siirduvad munema. 47. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste päritolu ja võrdlus Lõugtundlaste suised: Kehapiirkondi kaks: pearindmik 6 lülist (kannab suiseid ja enamasti 4 paari jalgu)
Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad matavad endast palju suuremate loomade korjuseid, kraapides nende alt mulda ära. Seejärel munevad emased mardikad oma munad korjusesse, millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel viisil munevad sõnnikumardikad sõnnikusse. Vanadel egiptlastel oli üks sõnnikumardikaid -skarabeus- pühaks loomaks. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Põrniklased. (Scarabaeidae)
Liigisisene pesaparasitism Tuleb märkida, et alati ei tähenda teiste isaste poolt viljastatud järglaste avastamine monogaamsete liikide pesadest siiski seda, et emane oleks olnud paarivälises kopulatsioonis võõra isasega. Nimelt samal ajal kui isased saavad oma fitnessi suurendada partnerite otsimisega väljastpoolt oma sotsiaalset paari, üritavad paljude linnuliikide emased oma järglaste arvu tõsta teisel viisil - nad munevad oma mune liigikaaslaste pesadesse, sisuliselt parasiteerides teiste sigimispaaride vanemliku pingutuse arvel. Näiteks sisaldab erinevail kuldnoka asurkondadel 5-46% pesadest teiste emaste poolt sinna munetud mune, suitsupääsukesel 3-31%. Mõnede liikide, näiteks ameerika kaljupääsukese Petrochelidon pyrrhonota emased isegi tõstavad munetud mune oma pesast ümber teistesse pesadesse. Muide, ka kuldnokal leitakse tihti mahakukkunud mune. Varem arvati, et sellistel puhkudel ei
paljunemine Rohutirts paljuneb vaegmoondega .rohutisrt on lahksuguline ja neil on :muna,vastne ja valmikujärk LIBKIKAS Kehaehitus Liblikal on sale keha ja peened jalad.liblika keha katab karvad ja tiibu soomsued. Paljunemine Liblika arnegus on neli järku:muna,vastne,nukk,valmik.ta areneb täismoondega.nad munevad oma munad taimedele millest nende rõõvikud toituvad Toitumine Neil on toidu imemiseks pikk imilont,puhkeolekus spiraali keerdunud imilo MARDIKAD,KIILID,PURUVANAD Kehaehitus Mardikatele on iseloomikud tugevad kattetiivad,mis kaitsevad nende all olevaid lennutiibu ja tagakeha.kõik ei ole lennuvõimelised.keha katab tugev kitiinkest. Toitumine Nad sõõvad rööv-,taim-,sõnniku,-kõdu- ja laibatoidulisi liike.paljud neist on
Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema)
– elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh). Nt: Monarh Põhja-Ameerika Lousiana kandist milonitega rändavad Niššigani kanti, munevad ja surevad. Järglased rändavad tagasi. Eelis: Ükski loom ei spetsialiseeru sellise liigi toitumisele. Taimede puhul: Semelpaarne = monokarpne Interopaarne = polükarpne Demökoloogia lõpp 44 KOOSLUSÖKOLOOGIA – SÜNÖKOLOOGIA Biootiliste interaktsioonide vastastikmõju. Eeldus: Omavahel suhtlevad liigis omavad vastastikmõju Interaktsioonid: 1
Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB
Sümbioosi näide: Võtame tuntud näite sipelgast ja röövikutest. On arusaadav, miks sipelgatele meeldib pidada Glaucopsyche lygdamus'e röövikuid - neil on spetsiaalne organ nektari korjamiseks, kust sipelgad seda siis ammutavad. Kuid mis kasu saab röövik? Tõepoolest - teda ei pisteta sipelga poolt nahka. Kuid kas see on piisav? Nüüdseks arvatakse olevat tõestatud, et põhjus on muus - sipelgad kaitsevad neid röövikuid muidu letaalsete parasiitide eest (teatud kärbsed munevad sinna). See ongi koadaptatsioon, antud juhul kasutatskse terminit mutualism. 6. Looduslik valik Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu Maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes
Nakatumisest annab märku tavaliselt ärahõõrutud saba ja kihelus selles piirkonnas. Maokiintõbi. · Emane maokiin muneb suve teisel poolel hobuse jäsemete siseküljele väikesed kollased munad, mis hobune tänu tekkinud kihelusele sisse lakub. Maos arenevad munadest 1-2cm pikkused punased vastsed, mis kinnituvad maoseina külge ja parasiteerivad seal terve talve. kevadel lahkuuvad kiinivastsed hobuse organismist ja arenevad kiinideks, kes munevad taas hobuste jäsemete siseküljele. Parasiteerimine hobuse organismis põhjustab toksikoosi, raskematel juhtudel võib ette tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil
poolkattetiibadeks, kannaosa kõvanenud, sarvjas või nahkjas ning tipuosa kilejas. Tagatiivad kilejad; kasutatakse lendamiseks. Esineb ka lennuvõimetuid liike. Jooksujalad, kuid olenevalt eluviisist võivad eesjalad olla moondunud rööv-, kaeve- või haardejalgadeks, tagajalad hüppe- või ujujalgadeks. Käpad 2-3 lülilised või lülistumata. Tagakeha koosneb 11 üsna liikuvalt ühendatud lülist, millest vaid 2 viimasti on tugevasti redutseerunud. Liikidel, kes munevad on muneti hästi arenenud. Isaste väline suguorgan paikneb 9. suurenenud lülil. Suurim vaegmoondega putukate selts. Kosmopoliidsed. Eestis elab 400 liiki. Selts: Ripstiivalised (Thysanoptera) Pikkus 0,5-5 mm. Värvuselt pruunid, mustad, kollakad või punakad. Pea hüpognaatne, väga liikuv. Liitsilmade areng varieerub liigiti. Täppsilmad esinevad tiivulistel vormidel. Tundlad nöörjad; 6-9 lüli, mis ei
Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulatsioon umbes pool tundi pärast munemist. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse, seal toimub ka viljastumine. Seejärel valguosas (3h) moodustub munavalge (albumiin). Kitsuses (1h) tekivad muna kiudkestad, emakas (20h) tekib munavalge- ja lubikoor. Tupest liigub muna kloaaki ja saab koorepigmentatsiooni. Munaproduktsiooni mõjutavad faktorid Munatoodangut mõjutavad tegurid võib jagada kahte suurde rühma: geneetilised ja väliskeskkonnast tingitud
Parditibud kasvavad kiiresti. Pardibroileri kaal suureneb tapaküpseks saamise ajaks (49-52 päevaks) kuni 60 korda. Põhikarja lihatõugu pardilt võib saada ühe munemisperioodi jooksul (6-7 kuud) 140-150, munatõugu partidelt 200-250 muna. Seega on ühe põhikarja emaspardi kohta võimalik aastas saada rohkem kui 200 parditibu ja toota 400-500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 5-6 kuu vanuselt. Erinevalt teistest põllumajanduslindudest munevad nad alates kella 2-3-st öösel kuni kella 10-ni hommikul. Pardibroilerite tootmisel tuleb arvestada asjaolu, et pardibroilerid alustavad kohe pärast sulestiku kujunemist (alates 55-65. elupäevast) juvenaalsulgimist, mis kestab 50-60 päeva. Sel ajal nende kasv aeglustub ja rohkete sulekontsude tõttu ei ole neid võimalik realiseerida. Seepärast tuleb pardibroilerid tappa ettenähtud vanuses, 49-52 päevaselt. Partide bioloogiliste iseärasuste hulka
eelkõige marjadest ja ka teistest viljadest. Pesitsemine Eelistatult lehtpuudel, aga ka okaspuudel: sarapuud, kuused, kännud. Ehitavad kas madalate puude otsa, põõsastesse, haohunnikutesse või mõnikord maapinnale, 0...3 m kõrgusele (enamasti 1 m). Materjaliks kuluhein, puulehed, harva ka sammal, maapinnal olev ehitis tunduvalt lihtsam, harilikult vaid lohu vooderdus. Umbes kaks nädalat peale saabumist ehitavad pesa ja kohe ka munevad. Mune on 3...6, tavaliselt 5. Haudumine algab peale viimase muna munemist ja kestab 11 päeva. 17Väike-lehelind Phylloscopus collybita Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud
bioloogiliste varadena (Siling & Lõokene, 2001, lk 43). Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari, müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvatustes, põllukultuurid nagu mais ja nisu ning lõikuseks kasvatatavad puud (Vooro, 2011, lk 14). Tootvad varad ise põllumajanduslikuks toodanguks ei muundu, kuid nad toodavad põllumajanduslikku toodangut (Siling & Lõokene, 2001, lk 43).Tootvateks varadeks on näiteks piimakakari, munevad kanad ja puuviljaistandus (Villems, 2007, lk 68). Teiseks võimaluseks bioloogiliste varade klassifitseerimisel bilansis on nende liigitamine valmidusastme järgi. Eristada võib küpseid ja ebaküpseid varasid (Siling & Lõokene, 2001, lk 42).Tarbitavaid varasid loetakse küpseks siis, kui neid on majanduslikult mõistlik muuta põllumajanduslikuks toodanguks, tootvaid varasid loetakse küpseks siis, kui nad on võimelised tootma põllumajanduslikku toodangut (Villems, 2007, lk 69) .
Tagasiside Õige vastus on: Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.. Küsimus 7 Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? Vali üks: a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. Tagasiside Õige vastus on: Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.. Küsimus 8 Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates Vali üks: a. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. b. vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida. c
Tagasiside Õige vastus on: Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.. Küsimus 7 Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? Vali üks: a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. Tagasiside Õige vastus on: Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.. Küsimus 8 Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates Vali üks: a. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu. b. vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida. c
kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed,
Bioloogilisi varasid saab klassifitseerida tarbitavateks varadeks (varad, mida on võimalik muuta põllumajanduslikuks toodanguks või edasi müüa) ja tootvateks varadeks (varad, mida hoitakse põllumajandusliku toodangu tootmise eesmärgil). Tarbitavateks varadeks on müügieesmärgil hoitavad bioloogilised varad, lihakari, kalakasvatuses hoitav kala ja raie eesmärgil kasvatatav mets. Tootvateks varadeks on näiteks piimakari, munevad kanad ja puuviljaistandus. Üldjuhul kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kasutab oma tavapärase äritegevuse käigus ja kavatseb seda kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on näideteks arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid,
võivad olla intensiivsemad, nt käopoeg häälitseb sama intensiivselt kui kogu pesakond kokku ning teda ka vastavalt toidetakse rohkem. Kui nähakse röövlinnusarnast kägu, siis peremeeslind lendab pesalt ära ning kägu saab sinna oma mina muneda. Vastukohastumus põõsalindudel: visatakse pesast välja kõige suurem muna, ükskõik kas enda või käo oma. Käod ei vali peremeesliiki, vaid biotoobi (vastava keskkonna), kui munevad selle raames peremeeslindude pessa, siis üsna tõenäoline, et satub õige liigi pessa. Meenäitur, kui on leidnud mesilaspesa, siis püüab meelitada iseloomuliku lendamise ja häälitsustega meemäkra (ka ahvi, inimest), kes kaevab mesilaspesa välja, sööb ise ära mee ning meenäitur saab oma meevaha kätte (tänapäeval juhivad meenäiturid ka tööstuslike mesilate juurde, mis ei ole enam nii efektiivne). 9.04.15 Imetajad
jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti
suuta iseseisvalt liikuda. Pesahoidjate pojad lahkuvad pesast lennuvõimeliseks saades. PESAHÜLGAJAD Pesahülgajate koorunud pojad on palju rohkem arenenud: silmad avatud, keha kaetud udusulgedega, nad on võimelised ise toitu nokkima ja vanematele järgnema niipea, kui udusuled on kuivanud. Pesahülgajatel juhib vanalind pesakonda toitu otsides ja kaitseb poegi. Sellele vaatamata on pesahülgajate poegade suremus kõrge ja seetõttu munevad pesahülgajad enamasti rohkem mune kui pesahoidjad. Nt: hanelised, kanalised, kurelised Mõisted: kalamari- emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks. kehasisene viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine emaslooma sees. kehaväline viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine väljaspool emaslooma keha. koorumine- munast kooruva linnu/looma “sündimis” viis
päevase kumuse eest otsivad nad varju maa sees. Loomad on enamasti heledavärvilised ja jäävad liiva taustal märkamatuks. Nad on väikese kahaga, ent pika sabaga ja sageli ladestuvad sabasse või küüruesse rasvad. Paljudd loomad jäävad suveune. Paljudel suduvad higinäärmed, see-eest on aga neil soolanäärmed, et eritada organismist saalo niiskust kaotamata. Väga hästi on kõbeeluks kohandunud roomajad: maod, kilpkonnad, varaanid. Neil on vettpidav nahk, nad munevad kõvakoorelisi mune, nende ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest. Paljud linnud pesitsevad harvadel vihmaperioodidel. Kaevurkilpkonn kühmulise ja madala kilbiga Karakal liivakõrbe kaslane Sarvik-lõgismadu elab kuumades kõrbetes Väike-kõrbehiir suurte kõrvade ja väga pika sabaga ja üikkade jalgadega Kõrbe-kivitäks levinud kõrbelind Skorpion ruljas saba, mille tipus on mürgiastel Kõrbeiguaan toitub taimedest INIMTEGEVUS
Siid imab endasse niiskust ja kuivab väga kiiresti. Üle keetmistäpi kuumutades muutub siid karedaks ja rabedaks. Valguse mõjule on vähem vastupidav kui teised looduslikud kiud. Higi suhtes väga tundlik. Tai siidi tootmine- Tai siidi röövik on kohastunud troopiliste tingimustega ja toodab vähemalt kümme korda aastas mune. Isegi kõige kogenumad töötajad suudavad toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill
vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. >>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. c. Munevad, kuid loeb lugenud. 23rd of May 3:45 matis Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed veendumused. Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. >>>c
Peale selle, lai lehestik varjab mulla pinda ja soojad päikese kiired ei jõua mullani.4) Eriti tähtis algarengu staadiumis, soojas mullas on intensiivsem ka bakterite tegevus muld elab. Soojas mullas tekib rohkem taimedele kättesaadavaid toitaineid. 5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid
Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud. Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat. Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa
· Jah, see lause on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakkab. Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? · Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. · Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. · Munevad, kuid loeb lugenud. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega · juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust sõnastamata). · juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob. · ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse.
määratakse termini maht ja seejärel leitakse vasturääkiv termin või kõigepealt leitakse vasturääkiv termin ning seejärel määratakse termini maht. Määramatuse kõrvaldab sulgude kasutamine: kõigis seda tüüpi ülesannetes teostatakse kõigepealt terminile vasturääkiva termini leidmine ning alles seejärel määratletakse vasturääkiva termini maht. Ü5.1. Teostage väite muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. 5.1.1. Sulelised munevad. 5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused
Vees ringi ujudes otsivad miratsiidid aktiivselt vahepe remehi, kelleks on teod Limnaea, Galba, Radix'i ja Bithynia perekonnast. Teo organismis tungivad miratsiidid maksa, kus muutuvad sporotsüstideks ning tserkaarideks. Tserkaar väljub teost vette ja ründab kalu, tungides läbi kala naha või lõpuste nende veresoontesse, kus kaotab saba ja lõpetab arengu imaginaalse trematoodina (joonis 50). Parasiidid munevad kogu aasta, kuid eriti intensiivselt suvel soojal ajal, millal esineb ka kalade haigestumine. Haigestuvad kõige sagedamini samasuvised kalad. Vanemad kalad on invasioonikandjaiks. Haigus tuuakse majandisse kas invadeeritud kaladega või sissevoolava veega kaasatulevate invadeeritud tigudega.Noorkaladel esineb sangvinikoloosi lõpusevorm. Lõpused muutuvad mosaiikseks ning algab verevarustuseta jäänud kudede nekroos
Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne õistaimkäopäkk nugib maa all lepa ja sarapuu juurtel, ei fotosünteesi üldse. Sipelgate ja termiitide pesad on elupaik kümnetele muudele putukatele (mürmokofiididele, termitofiididele), mõned on neist märkamatud kommensaalid, mõned vaenlased, keda tõrjutakse. Kirbud on nii üht kui teist; valmik imeb verd, vastne elab pesaprahis ja sööb
määratakse termini maht ja seejärel leitakse vasturääkiv termin või kõigepealt leitakse vasturääkiv termin ning seejärel määratakse termini maht. Määramatuse kõrvaldab sulgude kasutamine: kõigis seda tüüpi ülesannetes teostatakse kõigepealt terminile vasturääkiva termini leidmine ning alles seejärel määratletakse vasturääkiva termini maht. Ü5.1. Teostage väite muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. 5.1.1. Sulelised munevad. 5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVÄIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused
Kiletiivalised - mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Igasuguse toitumisviisiga liike, tselluloosi lagundamine, parasiidid, paljud segatoidulised: nii, lehemahl, nektar kui võimalusel valgulised ühendid. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Tihti olulised tolmeldajad ja mõnikord ka seemnete levitajad. Käguvamplased ehk käguvaablased: teiste putukaliikide parasitoidid munevad oma munad nende kehasse. Seetõttu mõnesid liike saab kasutada teiste biotõrjes. Mitmed liigid torkavad muneti läbi puidu mitu cm, puitu lagundavad seejuures keemiliselt, vajab ligi 30 min. Kimalased ehk metsmesilased ning herilased: talvituvad vaid noored emased, kevadel luuakse uus pere. Meemesilastel (sh kodumesilane) talvitub ka pere. Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega, kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane. Kägukimalased on parasiidid, kes ise oma järglasi ei kasvata.
Korrelatsioonikoefitsient varieerub - 1 kuni + 1. Väärtuse 1 korral on tegemist täielikult negatiivse korrelatsiooniga X ja Y vahel, näiteks pikakasvulistel isadel on lühikesed pojad. Väärtuse + 1 korral on tegemist positiivse korrelatsiooniga (pikakasvulistel isadel on pikakasvulised pojad). Väärtuse 0 puhul korrelatsioon puudub. Inimestel on nii kasv kui kaal positiivses korrelatsioonis. Samas on kodulindude munade suurus ja nende arv negatiivses korrelatsioonis: kanad munevad näiteks vähem suuri või suuremal arvul väiksemaid mune. Paljude väärtuste vahel aga korrelatsioon puudub (näiteks korrelatsioon indiviidide kasvu ja IQ vahel). 8.9. Päritavus Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono- soomidega. 19
organites jne). Parasitoidiks nimetakse parasiiti, kelle nugimise tagajärjel peremeesorganism paratamatult sureb. Kleptoparasitism- enda elatamine varastamise abil. Näiteks toidu, pesamaterjali ja tervete pesade varastamine. Eestis söödikänn, kes värastab kajaklaste püütud kalu. Pesaparasitism- Tuntuim näide kägu, kes muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Koorunud käopoeg viskab oma peremehe enda lapsed pesast välja. Kuldnokad, kes munevad oma munad lisaks oma pesale veel naabri pesasse, igaksjuhuks. Ka kassi võib pidada pesaparasiidiks, kellele inimene annab oma lollusest süüa, kuna teine nii nunnu on. Koevolutsioon- Võrreldav külma sõja aegse võidurelvastumisega. Kui mõlemad pooled saavutavad võrdset edu on olukord käsitletav paigalseisuna. Nii peremehe, kui parasiidi vahel käib evolutsiooniline võidujooks. Tavaliselt on parasiit alati sammuke ees, kuna tema
samuti nakatuvad puud hõlpsasti südamemädanikuga. Eestis on suur-haavasikk üsna sage haavanoorendike kahjur. Tõrje - kahjustustega puud tuleb puistust raiega eemaldada. Kuusesikkude, läikiva kuusesiku (Tetropium castaneum) ja tuhm- kuusesiku (T. fuscum) tõugud kaevandavad alul kuuse koore all ja hiljem puidus. Lendlus juunist augusti alguseni. Mardikad asustavad haigeid või kuivanud puid enamasti selle tüükaosas. Emasmardikad munevad koorepragudesse. Tõugud kaevandavad koore all niines korrapäratuid käike saades sügiseks täiskasvanuks. Ta tungib puitu ja kaevab enesele 4-5 cm pikkuse konksja käigu, kus talvitub. Nukkub kevadel, noormardikad väljuvad juunis. Põlvkond on üheaastane. Tõrjeks puudub otsene vajadus, sest osa kuusesikke hävitatakse kooreüraskitest asustatud puudega koos. Sügavale puitu ulatuvad ka puidusikkude (Monochamus sp.), tüvesiku (Spondylis buprestoides), kännusikkude (Archopalus sp.) jt
Korrelatsioonikoefitsient varieerub - 1 kuni + 1. Väärtuse 1 korral on tegemist täielikult negatiivse korrelatsiooniga X ja Y vahel, näiteks pikakasvulistel isadel on lühikesed pojad. Väärtuse + 1 korral on tegemist positiivse korrelatsiooniga (pikakasvulistel isadel on pikakasvulised pojad). Väärtuse 0 puhul korrelatsioon puudub. Inimestel on nii kasv kui kaal positiivses korrelatsioonis. Samas on kodulindude munade suurus ja nende arv negatiivses korrelatsioonis: kanad munevad näiteks vähem suuri või suuremal arvul väiksemaid mune. Paljude väärtuste vahel aga korrelatsioon puudub (näiteks korrelatsioon indiviidide kasvu ja IQ vahel). Regressioon Isade ja poegade kaal ja kasv on positiivses korrelatsioonis. Samas ei näita korrelatsiooni koefitsient tunnuste väärtusi (näiteks, kui pikk võiks olla poeg teatava kasvuga isa puhul). Appi võetakse regressioonanalüüs. Suhet kahe varieeruvuste seeria (two variables) vahel kirjeldab regressiooni joon
Korrelatsioonikoefitsient varieerub - 1 kuni + 1. Väärtuse 1 korral on tegemist täielikult negatiivse korrelatsiooniga X ja Y vahel, näiteks pikakasvulistel isadel on lühikesed pojad. Väärtuse + 1 korral on tegemist positiivse korrelatsiooniga (pikakasvulistel isadel on pikakasvulised pojad). Väärtuse 0 puhul korrelatsioon puudub. Inimestel on nii kasv kui kaal positiivses korrelatsioonis. Samas on kodulindude munade suurus ja nende arv negatiivses korrelatsioonis: kanad munevad näiteks vähem suuri või suuremal arvul väiksemaid mune. Paljude väärtuste vahel aga korrelatsioon puudub (näiteks korrelatsioon indiviidide kasvu ja IQ vahel). Regressioon Isade ja poegade kaal ja kasv on positiivses korrelatsioonis. Samas ei näita korrelatsiooni koefitsient tunnuste väärtusi (näiteks, kui pikk võiks olla poeg teatava kasvuga isa puhul). Appi võetakse regressioonanalüüs. Suhet kahe varieeruvuste seeria (two variables) vahel kirjeldab regressiooni joon
2804. Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk 2805. Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates 2806. Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis 2807. Igal inimesel on ainulaadne keelemuster 2808. Sinised silmad on valguse suhtes kõige tundlikumad, kõige vähem tundlikud on pruunid silmad. 2809. Inimene naerab keskmiselt 15 korda päevas. 2810. Kanada teadlased mängisid kanadele eristiilis muusikat ning avastasid, et kanad munevad kõige paremini popmuusika saatel. 2811. Rasedusvastased tabletid mõjuvad ka gorilladele. 2812. Elukutselised baleriinid kulutavad 12 paari balletikingi nädalas. 2813. Enjoy your life today, because yesterday had gone and tomorrow may never come. 2814. Kes sa enda arust oled? Tuled, lõhud ja lähed. Kuradi hästi arvad endast 2815. Mu maailm kukub kokku ja õnnelik lõpp jookseb minema. 2816. Sometimes when I say : '' oh , I'm fine '' .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
