kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või
JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla.
Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid.
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele. Tuhanded putukad Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu. Käguvamplaste vastsed toituvad lihast. Täiskasvanud putukad munevad munad tõukudesse, kes puidu sisse käikusid uuristavad. Selleks suruvad nad oma muneti puust läbi otse tõugukehasse. Koorunud käguvamplase vastsed toituvad tõugu sisemuses ning tulevad välja siis, kui nad on lõplikult välja arenenud. Tõuk sureb.
Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal. Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem. Tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus
Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub. Emane saabub tagasi kevadel, siis kui jää hakkab murduma, just poja koorumise ajal. Isane võib lõpuks minna ja endale toitu otsida. Vanemad tunnevad poja ära hääle järgi
Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi.
tuntud koaalad,opossumid ja vombatid Pilte kukkurloomadest Kängurud Vombat Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus-
Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat dekoratiivtaime. Kolooniad arenevad puitunud vartel ja võrsetel, samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused.
........................... Teistest putukatest näit. ...................................... Verest näit. ......................................................... Puidust näit. ....................................................... Toiduainetest näit. ............................................. Putukad paljunevad Putukad on ..................sugulised Putukatel on .................................................viljastamine. Emased munevad. Täismoondega areneb munast ................................................................................... Täismoondega arenevad näit............................................ Vaegmoondega areneb munast ................................................................................... Vaegmoondega arenevad näit. ..........................................
Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskeimad. Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22...37 kg-ni. Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane.
vaheline aineringe on kiire. Kõik need tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse. Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele. Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu. Paljud putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid, nukke kui ka valmikuid. Puurindes elab ning toitub palju teisigi loomi. Neil kõigil on oma territoorium, mida nad
Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega
Mõnede liikide sääsed(emased) toituvad imetajate verest, mis on vajalik munade arenguks. · Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases. Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk. Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed- · Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad. · Nad tegutsevad ainult päeval. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele(vaglad) Näiteks: toakärbes, lihakärbes ehk porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes. Putukad inimeste elus: · Imevad verd, munevad toidule · Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad. · Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett.
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile. Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks, merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust. Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast väljapääsemiseks kasutama oma koonul asuvat nn. munahammast. Kilpkonnad kasvavad kogu elu. Kilpkonnade pikaealisus on tähelepanuväärne, paljud liigid elavad kuni 100 ja enam aastat
selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivalisi 150000 liiki. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.annaabi.com/kiletiivalisedo.html
Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru
Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on tolmeldajad taimekahjurid Toiduks teistele Mõned liblikaliigid kahjustavad 1.riideid-koid 2.kuivaineid-
Soomussääskede vastsed elavad suuremates taimedest rikaste veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale. Metsasääsed ei mune munasid lihtsalt suvalisse paika, vaid madalamatesse kohtadesse, mis kevadise lumesulamisveega või ka vihmadega üle ujutatakse ning kuhu tekivad väiksed ajutised veekogud. Mõned liigid suudavad areneda ka soolases vees mererannal leiduvates loikudes ja happelistes rabajärvedes.
EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse juures umbes 255 tibu. Lihakanadelt umbes 150 tibu. Lihapart-160, kalkun-80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas. LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45- päevaselt. Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal, pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Areng Emased koerlibliklased munevad oma munad paljudele taimeliikidele. Admiral otsib nõgeselehti, mõnikord valib ka ohakad. Iga muna on üksikult lehe ülapoole külge kinni kleebitud. Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta
lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale. Roomajate areng Roomajatel on otsene areng ehk väiksed roomajad näevad vanematega samasugused välja. Roomajate oskused Roomajatel on hästi arenenud haistmine ja võime tajuda maapinna võnkumist. Roomajate haistmiselundiks on keel.
SIPELGAD Üldinfo · Sipelgad kuuluvad putukate hulka. · Sipelgaid on umbes 14000 liiki. · Elavad kolooniates. · Emased munevad mune. · Toiduks on tõugud, lehed, seened ju muu selline. · Pikkus: Kuningannal 27-29mm, töölistel 14- 26mm ja isastel 17-21mm. · Kuninganna ja töölised on kuldse- mustakirjud. · Tiivad on ainult isastel ja viljastamata kuningannadel. · Kuninganna toodab mune, töölised on viljatud. LIIK RÄND TÖÖSIPELGAD AEDNIKSIPELG VAARAOSIPELG SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD
Esineb nii tiivulisi kui tiivutuid vorme ja erinevused nende vahel ei piirdu ainult tiibade olemasolu või puudumisega. Isegi ühe ja sama liigi järglased võivad erinevatel aastaaegadel erineda oma kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist. Lehetäidel on välja arenenud ideaalne sigimistehnika. Sügisel munevad viljastatud emased munad, mis elavad üle ka kõige karmima pakase. Kevadel ja suvel paljunevad lehetäid sugutult. Emane on võimeline sünnitama peaaegu lugematul hulgal uusi lehetäisid. Lehetäid esinevad tervel maakeral, arvukaimalt soodsama kliimaga vöötmetes ja troopikas. Allikad: Loomariigis kaart nr. 30 http://et.wikipedia.org/wiki/Lehetäilised
mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4 Paljunemine · Paljunemine on kehasisene · Emased munevad: · haploidseid · diploidseid mune. 5 Vastsed Vastsed on enamasti usjad, silmade ja jalgadeta. Nukk on vabanukk, enamasti kookonis. Täismoondega vastsed arenevad taimedes või nende kudedes. 6 Kiletiivalised jaotatakse: Munetilisteks-enamikus putukate parasiidid, kes elavad peremehe kudedes. Pidevkehalisteks-jässaka kehaehitusega, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt
NUPUTAMISÜLESANDED 5. KLASSILE 1. Kirjuta rooma numbritega arv 46. 2. Poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna munevad kuus kana kuue päevaga? 3. Kasutati salakirja, milles sõna ,,laev" kirjutatakse ,,vale", sõna ,,lamp" kirjutatakse ,,palm". Kuidas tuleb selles salakirjas kirjutada sõna ,,krae"? 4. Nelja klaasi veega saab täita 2 kruusi. Viie kruusi veega saab täita ühe kannu. Mitu klaasi saab täita ühe kannutäie veega? 5. Poeg on 6-aastane. 14 aasta pärast on isa pojast 2 korda vanem. Kui vana on isa praegu? 6. Rätsepal on 28 meetrit riiet. Iga päev lõikab ta 4-meetrise tüki riiet.
Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene Kõrbeasulates võivad skorpionid öösiti ka sattuda inimese eluruumidesse Ründab inimest vaid enesekaitseks Kõrbes kive ümber tõstes võib skorpion nende all peitudes rünnata
Maitsmisel ja haistmisel kasutavad nad oma kaheharulist keelt. Nad tunnevad ka hästi maapinna võnkumisi. Rästik ja nastik kuuluvad madude hulka. Madudel pole võimalik eristada kaela, kere ja saba piirkonda. Neil puuduvad jäsemed. Mürkmadudel on ülalõua eesmised hambad mürgihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. Madude liikumisviisi nimetatakse siuglemiseks. Arusisalikul ning ka kõigil teistel roomajatel on sisemine viljastamine. Roomajad munevad maismaale. Roomajad arenevad moondeta. Nad on vanemlooma sarnased, vaid nende muster ja värv võivad erineda. Rästikul arenevad pojad ema organismis sedavõrd eluvõimeliseks, et sünnivad ilma munakestata. Noorel rästikul on juba sündides mürginäärmed ja tema hammustus on sama ohtlik kui täiskasvanud rästiku hammustus. Suurem osa roomajatest muneb munad, milles järglased alles hakkavad arenema. Nii on see ka kivisisalikul ja nastikul. Munast koorunud
PURUVANA MARTEN MEIBAUM Puruvanaks nimetatakse kõiki ehmestiivaliste vastseid. Vastsed võivad olla nii kodaehitavad, kui vabalt liikuvad. Puruvanasid leidub jõgedes, järvedes ning ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad
ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale 7-10 päevaks.Skorpionid kasvavad kuni 20cm pikkuseks ja elavad mitu aastat.Kuumades kohtades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimeste juurde.Reegline skorpion ründab inimest vaid enesekaitseks ,kuid pahatihti olukorras,kus inimene seda oodatagi ei osa.Skorpionid on väga mürgised ja
kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr.com/photos/eurythyrea/7074608435/ http://et.wikipedia.org/wiki/Poilased http://www.eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/poilased.htm TÄNAN KUULAMAST!
Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu. Mõrtsukhai on umbes 6 m pikk ja kaalub kõige rohkem 3,2 tonni. Ta on lihasööja ja on inimestele väga ohtlik. Vaalhai on kõige suurem kala. Kõige suurem mõõdetud kala on 12,5m ja võib kaaluda üle 21 tonni. Tema lõugade läbimõõt võib olla üle
VÕSAPUUK Ehitus, iseärasused: *Puugil silmad puuduvad. *Suurus on tavaliselt 3-4mm. *Nad on lülijagsed *Värvus: pruunikad või mustad Käitumine, eluviis: *Puukide bioloogilise aktiivsuse periood, kestab aprillist oktoobrini, kuid pehme talv pikendab seda oluliselt. *Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle +50C. *Mittesuguline paljunemine: munevad umbes 2000 muna. *Kolm arengut etappi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. *Igas arengu etapis toitub ainult ühe korra. *Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd.
suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. Kiiver-basiliskid on 60-100cm pikad (enamuse pikkusest moodustab saba). Need sisalikulised toituvad putukatest, väiksematest imetajatest (närilised), väiksemat liiki sisalikest, kuid ka puuviljadest ja lilledest. Emased kiiver-basiliskid munevad 5-15 muna sooja ja niiskesse liiva või mulla sisse. Munad kooruvad 8-10 nädalat hiljem. Pärast koorumist on sisaliku pojad iseseisvad ega sõltu vanematest.
· Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis · Harilik- hallasääsk- suurim malaaria edasikandja põhjapoolkeral · Äratuntav tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki · Imevad põhiliselt lindude verd · Talvituvad inimeste keldrites, lautades, koobastes ja urgudes · Kevadel esimesed ärkajad Metsasääsed · 16 liiki · ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või ka rohule · Vereimemine toimub aktiivselt õhtutundidel ja varastel hommikutundidel, Niiskemas metsavilus kogu päeva. Laulusääsed · 3 liiki · Soojalembesed · Toitub eelkõige kodulindudest · Talvitumispaik keldrites ja koobastes · Tuntuim liik majasääsk · Majasääsk toitub inimestest · Elupaigaks inimeste poolt loodud ehitised Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid200
eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. · Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest. · Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. · Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. · 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks.
Välisehitus Tundlad Tiivad Rindmik Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselu...
ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased
Austraalia savannid Elise Kaselaid · Loomastik liigirikas · kohastumused: rohusööjad imetajad, kiskjad · Inimtegevus asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil K...
Nende hulka kuuluvad väiksed kiililised nagu kõrsiklased, liidrikased ja natuke suuremad vesineitsiklased. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad surnud või elusatesse taimekudedesse. Eristiivalised on suurekasvulised, neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiililised nagu hiilgekiillased, vesikiillased ja ka tondihobulased. Eristiivalised munevad oma munad kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Paaritumine võib toimuda kas maapinnal või osaliselt või ka õhus täielikult. Kiilide paaritumisrituaalid on üsna keerulised. Isased kiilid konkureerivad omavahel emaste pärast. Võitluses võitnud isane , võtab jalgadega emase rindmikust kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus
Fourth level Aedniksipelgas Fifth level Must sipelgas Vaaraosipelgas Kimalane Erakmesilane Lehemesilane Toitumine Täiskasvanud toituvad: Loomsest toidust Nektarist Õietolmust Sülemist Meest Teistest looduses leiduvatest toiduainetest Paljunemine Paljunemine on kehasisene Emased munevad: Haploidseid Diploidseid mune Veel paljunemisest Lesed arenevad viljastamata munadest Teised mesilased viljastatud munadest Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega ehk mesilaspiimaga, mee, vee ja suira seguga Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel Isa ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval Vastsed Vastsed enamasti usjad, silmadeta ja jalgadeta Nukk on vabanukk, enamasti kookonis
Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd. Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel. Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.) Viud munevad kõik aprillis. Olenevalt saagi rohkusest on pesas kas kolm-neli muna või kõigest üks-kaks. Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva. Enamasti otsib hiireviu saaki avaratel rohuväljadel ja viljapõlduldel vahest ka metsas. Hiireviu sööb harilikult pisiimetajaid (hiired jne.), ei ütle ära ka konnadest ja roomajatest, võib süüa ka teite lindude poegi. Esimesed noorlinnud tõusevad lendu jaanipäeva paiku, esimesed õhuretked on elulise
ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema võimalikult suur: kõrgus 100-150 cm, sügavus-laius 60 x 100 cm. Vangistuses elavad amatsoonpapagoid 40-80 aastaseks, vanim teadaolev elas 112 a. Suguküpseks saavad nad 3-5 eluaastal ja emalinnud on võimelised poegima ligikaudu 35 või enamgi eluaastani. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna, haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses. Amatsoonpapagoi on vastuvõtlik A vitamiini puudusele, mistõttu tuleks talle anda enam A vitamiini sisaldavaid köögivilju.Amatsoonpapagoide Ohud võivad olla inimtegevus,mille tõttu on ka papagoid värvilised.Kuna kui nad on värvilised siis nad kaitsevad ennast selle abil.Kui välismaal on väga värviline loodus On ka papagoid sellist värvi.Amatsioonpapagoid on rohekates toonides ja teda võib leida
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad ühte paarilist mitu aastat Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi Munevad 1-3 muna, seejärel emane läheb ära Isane sätib muna jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab muna soojas Isane haub muna 64 päeva, seejuures ei söö ega liigu Emane tuleb tagasi muna koorumise ajaks ja alles siis võib isane endalesööki otsima minna Tänan kuulamast!
Second level Third level Fourth level Fifth level Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Toitub ainult euka lüpti Second level lehtedest Third level Kütitakse karusnaha tõttu Fourth level On looduskaitse all Fifth level Välimuselt meenutab mängukaru Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega. Ürgimetajad. Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune või kaitsevad mune kukrus. Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Kiskja. Dingo Ta ei ole Austraalia põlisasukas Click to edit Master text styles Dingol on lihaseline ja võimas Second level Third level kehaehitus Fourth level Tema karvastik võib olla
Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant Kõik kellest jõud üle käib Ründavad saaki väga kleepuva limaga Süstib saaklooma sülge, mis muudab sisu vedelaks Video: https://www.youtube.com/watch?v=mrL2A7my1fc Euperipatoides rowelli Euperipatoides rowelli Kõige paremini tuntud liik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
