Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu- hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda
-siirdamine või külmutamine Kuidas2? -Kui viljastamine toimub katseklaasis Embrüosiirdamine inimesel Esialgsed takistused (ajalooliselt): eetiline vastuseis, üleliigsete embrüode hävitamine, religioosne vastuseis Seda teostatakse peamiselt perekondadele *kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt munajuha umbsus) *ka mehe viljakushäirete (nt spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral) Kuidas? *Naisel võetakse munarakud otse munasarjast kasutades selleks spetsiaalset nõelpipetti ultrahelikuva kontrolli all *Munarakud viiakse koos spermidega vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse (tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta) *Jäetakse üleöö termostaati 37 C *Valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) *Juhul, kui mehe sperma sisaldab väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud
impotentsus; naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suu- reneb nurisünnituste oht; meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suureneb meessuguhormoonide osakaal, mis tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.6 Rasedus, imetamine ja alkohol Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea keegi, kas viljastus kahjustunud või terve muna-rakk. Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired
dementsus ehk nõdrameelsus, langetõbi, hallutsinatsioonid ja kõnehäired. Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saa- vutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges- tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni. Hormonaalne regulatsioon Rasedus, imetamine ja alkohol Alkohol tingib organismi normaalse hormooni- Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu produktsiooni häireid, mille tõttu: jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada häirub tasakaal uute valkude loomise ja va- saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nade lammutamise vahel ning ülekaalu saa- nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea vutab lammutamine; keegi, kas viljastus kahjustunud või terve muna- pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha rakk.
homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega.
Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu). Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad (kits), mäletsejad (lehm), putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad
toimu, ei lähe ka meioos lõpuni. Hormoonmõju protsessi mõjutavad oluliselt 3 hormooni: östrogeen, progesteroon, kollakeha hormoon. Tulem 1 munarakk ja 3 polotsüüti. 1) Välditakse hulgirasedusi 2) Polotsüüdid on vajalikud DNA jaotusmehhanismis. Häired 1) Naissuguhormoonide madal tase, mis on põhjustatud pärilikest kõrvalekalletest. 2) Põletikulised protsessid munasarjades ja suguteedes. Klimaatilised muutused, ebakohane riietus. 3) Kuna munarakud naise organismis ei uuene siis igasugused pärilikkust kahjustavad tegurid võivad nende DNA jäädavalt rikkuda. 4) Meessuguhormoonide mõju. Dopingud. Meioos See on eriline rakkude jagunemise viis, mille käigus toimub kaks järjestikkust jagunemist, moodustub 4 erinevat rakku, kusjuures jagunemiste käigus kombineeritakse pärilikkustegurid ringi. Meioosil tekivad geneetiliselt erinevad rakud. Meioosis on 2 jagunemist, 1. Jagunemine ja 2. Jagunemine. 4 faasi PMAT.
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6
seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!) 8) Selgrootute hõimkondade, klasside isel+ näited (5) Käsnad *elavad merede ja ookeanide põhjas kinnitunult *pole loomadega väliselt sarnased
tuumamembraani ja tuumakesed. Tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Mehe seemnerakud on spermid. Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spernarogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Kuidas moodustuvad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovigeneesiks. Naisel lõpeb ovogoobide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Millised iseärasused on ovageneesis toimuval meioosil? Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
KAKSIKUD ________________________________________________________ Naise munarakud valmivad tavaliselt ühekaupa. Seetõttu toob naine sünnitamisel ilmale enamasti ühe lapse. Vahel aga saab korraga küpseks kaks või rohkem munarakku. Kui siis toimub viljastumine, hakkab emaihus arenema mitu loodet. Neid nimetame vastavalt kaksikuteks, kolmikuteks, nelikuteks, viisikuteks jne. Kuid mitmikute tekkeks on ka teine võimalus. Pärast viljastumist munarakk lõigustub ehk jaguneb. Tavaliselt jäävad tütarrakud kokku. Kui aga lõigustumine toimub väga varases
Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 48.Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud? Isassugurakud munandites ning emassugurakud munasarjades. 49.Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel ning kuidas emassugurakud? 50.Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel? Isassugurakkudel XY kromosoomid, emassugurakkudel XX kromosoomid. 51.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? Spermatogenees toimub tavaliselt teismeeast elulõpuni, meesorganismis.
ei teki! II Kasvamine II Kasvamine III Meioos III Meioos algab looteeas. Jõuab I 46 kromosoomi (algrakud) teevad läbi jagunemise profaasi ja jääb sinna kuni meioosi, toimub kaks jagunemist. puberteedieani. Tekivad erineva Igast ühest areneb välja suurustega munarakud, kuna spermatosoid. tsütoplasma jaotub ebaühtlaselt. Hea tervise juures võib mehel kesta Viljastumine toimub munajuhas. spermatogenees kõrge vanuseni. Lõpeb umbes vanuses 50-55.
Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1
9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2
Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi: Närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) · Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga, et palja silmada me seda ei näe. Rakk kude elund - elundkond Kordamine kontrolltööks Tsütoloogia ehk rakuteooria uurib rakku. Sõnasta rakuteooria kolm põhiseisukohta. Epiteelkude rakud tihedalt üksteise kõrval kaitseb väliskeskkonna eest Lihaskude pikk väljavenitatud struktuur liikumise funktsioon Sidekude rakud paiknevad hajuslt transpordib
Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosiga tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, meioosiga väheneb see arv kaks korda 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Munarakud ja seemnerakud h 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? Munandite seemnetorukestes 43. Kus moodustuvad emassugurakud inimesel? munasarjades 44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? Meestel- spermatogeenid on spermide eelrakkudes, mida tekib kogu elu vältel juurde (70 päeva), naistel- ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas, jätkub suguküpsuse saabudes (28 päeva) 45. Mille poolest erinevad emas- ja isassugurakud inimesel
Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgu üles-alla. "Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoori spetsiaalse spermat sisaldava anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus viimane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis äärmiselt agressiivne ning võib "peigmehe" nahka pista. Viljastatud munarakud arenevad emase kehas pikkamööda ning umbes aasta möödudes toob ta ilmale umbes 30 eluspoega. Iga poeg sünnib kestas, mille ta sõrgade abil purustab, et välja pääseda. VAENLASED Inimesele on skorpioniline Euscorpius flavicaudis täiesti ohutu, kuid paljudele teistele loomadele võib tema mürgiastel kahju tekitada. Eksisteerib palju linde, roomajaid ja imetajaid, kes skorpionidele jahti peavad ning neid söövad, ise astelt vältides.
Kloonimine Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale 1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt kloonida lammas Dolly. Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism. Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003)...
(Viimase küsimuse juures ma ootaks, et üliõpilased räägiks järgnevatest „akendest“: menarhe - menopaus ehk reproductive lifespan, viljastumise „aken“ (WOI) ja sellele järgnev embrüo kvaliteedikontrolli periood). 1) Menarhe-menopaus – menarhe ehk esimene menstruaaltsükkel algab keskmiselt 12-13 eluaastal ning saavutatakse suguküpsus. Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik. Ehk menarhest kuni menopausini on võimalik lapsi saada ning niikaua kestab reproduktiivne eluiga. Menarhe ja menopausi vahele jääb umbes 400 tsüklit – munarakk vabaneb munajuhast ja võimalik rasestuda. 2) Viljastumise aken/implantatsiooni aken – emaka limaskest on retseptiivne 6-8 päeva pärast ovulatsiooni. Endomeetrium on
Interfaasi lõpp 22. Inimese epiteelrakus on interfaasi lõpus a)46 kromosoomi b) 46 DNA molekuli c) 1... kromatiidi ühes kromosoomis 23. Inimese epiteelrakus on mitoosi anafaasi lõpus a)... kromosoomi b) ... DNA molekuli c) ... kromatiidi ühes kromosoomis 24. Miks on munarakk suur ja täis varuaineid? Et tagada lootele arenguks vajalikud ained 25. Miks on sperm väike ja viburiga? Ta peab olema kiire, et jõuda munarakuni, 26. Millises organis küpsevad munarakud? Spermid? Munarakud - munasarjades, spermid - munandites. 27. Millised on ovogeneesi ja spermatogeneesi kolm peamist erinevust. Spermatogenees - meestel, seemneraku areng, spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil . Ovogenees - naistel, munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. 28. Põhjenda tsütoloogiliselt, miks tütarlapsed eriti peavad kinni pidama tervislikest eluviisidest. 29. Mis on ovulatsioon?Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 30
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1. Hinnakse embrüosiirdamise meetodite kasutamise + ja põllumajandusloomadel. Parema kvaliteediga järglased ning rohkem järglasi. Hea transportimiseks. Kulukas meetod. 2
Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad võivad süüa ka surnud konni ja kalu. 4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine? Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine. Kuni kevadeni kannab emasvähk mune kaasas, alles siis kui vesi on piisavalt soe kooruvad vähikesed. Paari päeva pärast alustavad nad iseseisvat elu. Kestumiseks nimetatakse seda kui jõevähk kasvab pidevalt ja talle jääb tema kitiinkoorik kitsaks, kuna koorik ei veni, siis vähk poeb sellest välja ja kasvatab uue. Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5
pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe, organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Üherakulised organismid on iseloomuliku kujuga, amööbil puudub kindel kuju. Hulkraksetel sõltub kuju raku ehitus ja kuju sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab nende jäik rakukest (kuju ei muutu väga) 3
sisaldavatest rakkudest. Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad hüdra kuju ja eralduvad ning alustavad omaette elu. Sügisel aga sigib hüdra suguliselt. Emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Nende sugurakud arenevad kehapinnale moodustuvates kühmudes. Seemnerakk ujub emaslooma juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Peale viljastumist sureb emasloom ja muna kukub veekogu põhja. Vette jäänud viljastunud munarakust areneb kevadel uus hüdra. Meduus Vastupidiselt hüdrale ujuvad meduusid vees vabalt ringi. Neil on lai, kumer keha. Nad elavad meredes. Ujuvad nad oma keha järsult kokku tõmmates ja
Kunstlik viljastamine I Munarakudoonorlus: Tingimused: · vanus kuni 30 eluaastat. · terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi. · vähemalt keskhariduse olemasolu. · sünnitanud terve lapse. · Doonori isikuandmeid ei avalikustata. · Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita - info ei välju Elite kliinikust. · Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel esinesid abieluvälised seksuaalsuhted ning sugulisel teel ülekantavad haigused. Kuidas toimub ? Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt är...
epiteelkude – eraldab keha väliskkeskonnast, võimaldab ainevahetust keha ja väliskkeskonna vahel, katab keha ja siseelundite pindu. närvikude – ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0.1 – 0.3 m suurune Kõige suuremad rakud on lindude munarakud Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb rake. Tsütoplasmavõrgustik (ehk endoplasmaatiline retiikulum, ER) – sünteesitud ained liiguvad mööda kanalite süsteemi nendesse raku osadesse, kus neid vajatakse. Siledapinnaline ER – süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport
seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust) platsenta – lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned. sünnitamine – mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt
Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest ...
kui lastetuse põhjuseks on munajuhade puudumine, sulgus või tõenäoline talitlushäire. IVF- ravi kasutatakse ka lastetuse muude põhjuste korral - mehe sperma patoloogia, ovulatsioonihäired, ebaselge põhjusega lastetus. IVF tehakse järgnevalt: IVF tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus suurem. Oodatava ovulatsiooni paiku kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma. Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI). Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse.
· OVOGENEES · tsükliline küpsemine menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ainult üks munarakk · esimeses tsütokineesis jaguneb tsütoplasma ebavõrdselt üks suurem ja teine palju väiksem rakk · meioosi lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolma tillukest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüt) · munarakud valmivad keskmiselt 28päevase intervalliga · ovulatsioon valmis munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse (munajuhas rakk viljastumisvõimeline u 36 tundi) VILJASTUMINE Viljastumisel ühinevad sugurakkude tuumad ning taastub diploidne (2n) kromosoomistik. ONTOGENEES ühe isendi areng viljastumisest surmani PARTENOGENEES uue organismi areng viljastamata munarakust alamatel loomadel ja taimedel. Kehaväline viljastumine
lõhnaainete abil · Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu. Põllumajanduses: · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda Reoveepuhastamisel · See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimustes toitumiseks saasteaineid. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE in vitro Munarakkude saamine LOOMADEL: Folliikuleid stimuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile SUPEROVULATSIOON (küpseb 5-10 munarakku) Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast(kasutatakse harvem) Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL:
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised organismid on barkterid ja seened, tänapäeval kasutatakse ka rakukolooniaid. Toodetakse palju erinevaid asju. Kõige rohkem toodetakse ensüüme. Näiteks toiduainetetööstuses kasutatakse seente toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi või muude omaduste parandamiseks. Taimekaitsevahendites kasutatakse patogeenide vastu seentelt saadud ensüüme. Pesuvahendite intelligentsed molekulid võitlevad lipiidide vastu. Tekstiilitööstusessutatakse tärklise lagundamiseks seentelt pärit amülaasi. Õlle ja kalja tootmisel kasutatakse samuti biotehnoloogiat. Antibiootikumide tootmiseks kasutatakse seeni ja baktereid ning neid kasuatatkse bakteriaalsete haiguste raviks. Funktsionaalne toit on toit, mille komponendid mõ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint tärkliserohked ehk tähtis toiduallikas. Peamine valguallikas. Suure õlisisaldusega, puuviljad ja juurviljad on meile toiduks. Jookide valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks, ravimina, kangaste valmistamiseks, vatt, ilutaimed, kasutatakse parfürmeeriatööstuses.
5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7. Kuidas jagatakse eukarüootseid rakke? Protistid, taimed, seened ja loomad 8. Mis rakud on inimestel väikseimad? Vere punalibled ja spermatosoidid 9. Millised rakud on suurimad? munarakud 10.Millised rakud on pikaealised? Närvi- ja lihasrakud 11.Millised rakud on lühiealised? Naha- ja vererakud 12.Millest sõltub rakkude kuju? Sõltub sellest, millist ülesannet rakud täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad 13.Milles seisnes Theodor Schwanni tähtsus rakubioloogias? Jõudis järeldusele, et ka loomad koosnevad rakkudest, üks rakuteooria rajajaks 14.Milles seisnes Robert Hooke tähtsus rakubioloogias? Võttis kasutusele
Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha kaudu kandub munarakk munasarjast emakasse. Munarakk - naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Menarhe naiste esimene menstruaalne veritsemine.
puudumise, sulguse või talitlushäirega seotud haigused. Samuti kasutatakse IVF protseduuri sperma patoloogia, ovulatsioonihäirete ja ebaselge põhjusega lastetuse korral. IVF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus punkteeritakse esmalt ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui esmaseks siirdamiseks vajalik, säilitatakse ülejäänud embrüod külmutatult ja vajadusel saab neid kasutada hilisemateks siirdamisteks. IVF edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma
sugulisel paljunemisel luuakse geneetilise materjali kombineerimisel tekib kaks rakku munarakk ja seemnerakk viljastatud munarakk hakakb jagunema seda nimetatakse meioosiks vaja kahjustunud kude võib parandeda . Mitoosi ja meioosi faasid, mis neis toimub, mis on sarnast, mis erinevat. Oska arvutada kromosoomide hulka rakus erinevates faasides. Nt Interfaasi lõpuks on hallhundi sugurakkude eellastes (neis, millest seemne- ja munarakud tekivad) 156 kromosoomi, milline on hallhundi haploidne kromosoomide arv? FAASID:MITOOS-profaas:tuum suureneb ,rakud liiguvad vastasuunudas moodustuvad kääniniidid (jaotavad kromosoome tütarrakkudes),metafaas(kääviniidid kinnituvadkromosoomide tsentromeeridele) ,anafaas(kääviniidid lühenevad,kromosoomid jõujavad vastaspoolustele), ja telofaas(kääviniidid kaovad,selle lõpuks on kaks identset tütarrakku) vaata üle kl 42
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
siinkohal liiga pikaks. Mainida võib näiteks temperatuuri, õhu- ja veerõhu, maapinna võnkumise, õhuniiskuse ja elektrostaatilise välja tajumise organeid. Enamik neist on väga tundlikud ning ületavad inimese ja teiste imetajate tajumisvõimet paljukordselt. Sigimiselundkond. Emastel putukatel on tagakehas paarilised munasarjad, mis koosnevad hulgast munatorukestest. Munatorukestes toimub munarakkude moodustumine. Valminud munarakud satuvad munajuha kaudu munetisse. Teel viljastatakse ta seemnehoidlas säilitatavate seemnerakkudega ning kaetakse koorega. Isastel putukatel on paarilised, samuti väikestest torukestest koosnevad raiad, milles moodustuvad seemnerakud. Raiajuha kaudu satuvad nad seemnepõide, kust nad paaritumise ajal liiguvad suguti kaudu emaslooma suguteedesse.
vanemorganismide sugurakkud e gameetide tuumad. Sügood- viljastunud munarakk. Spermid- mehe seemnerakud., moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid- spermide esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad mumandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermatogeneesist tuleb 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud vamivad munasarjades. Ovogoonid- munaraku eellased. Ovogenees- munaraku areng. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. Ovogeneesis toimuv meioos erineb mõnevõrra spermatgeneesi omast: Tsütokineesis jaotub tsütoplasma türarrakude vahel ebavõrdselt ning saadakse 1 suur ja teine väiksem rakk. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku.
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium Paarilised lamedad ovoidsed organid, kus valmivad munarakud ja moodustuvad hormoonid Pinda katab ühekihiline kuupepiteel ja selle all on valkjaskest - tunica albuginea Munasarja koore- ja säsiosa Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid
Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus
Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus
koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all. Nende lähedal asub lehterja suudmega munajuha, mis viib emakasse (viimane avaneb omakorda kloaaki). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber valkkest (ja munaspoegijatel ka koor). Munad on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal (eluspoegijad, emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on kaladel väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal
moodustanud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed, omane on erutuse juhtimine, ühendab organismi ühtseks tervikuks. Võime jagada üldise ehitusplaani aluse kogu eluslooduse kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi me palja silmaga ei näe ning neid on ka palju rohkem kui hulkrakseid. Mükoplasma on üks kõige pisemaid organisme. Mükoplasma võib esile kutsuda mõningaid hingamisteede haigusi. Suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energia- ja infovahetus ümbritseva keskonnaga rakumembraani vahendusel. Mida suurem on rakk, seda väiksemaks see membraani pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe jääb. Bakterid on oma väliskujult erinevad. Mikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kurvikujulisi vorme. Mõned neist on kaetud ripsmetega, teised jälle varustatud ühe või mitme viburiga. On ka täiesti siledaid ja limakapsliga varustatud vorme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
