lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagun...
ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!)
Spermatogenees Spermatogeen on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. See algab suguküpsuse saabumisel munandites mitoosi teel. Seejärel kasvavad nad ja läbivad meioosi. Igast spermatogoonist kujuneb 4 viburiga varustatud spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogeneed võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Sperma- togoonist spermi küpsemine võtab aega 3 kuud. Ovogenees Ovogenees on naissuguraku areng ovogoonist munarakuks. Munarakud valmivad munasarjades. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meiootiline jagunemine algab looteeas ja tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatud kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised
kõige paremini arenenud embrüod. * valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus * embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- e. asendusemaks. Inimesel: * naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades nõelpipetti. * munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke tooraineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 °C juurde. * valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed rakud) * sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse.
2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett imema endasse. Nahkkestas ümbritseb munarakku sarnasused
Östrogeen mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud, südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatusja Alzheimeri tõbi.
rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avastati folliikuleid stimuleeriv hormoon (emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon e hulgiovulatsioon) Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nim surrogaat e asendusemadeks. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. Inimese puhul kui inimene on viljatu, saab kasut embrüosiirdamist. Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku, teisel juhul süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse ja siirdatakse naise emakasse. Totipotentsed rakud? Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus
rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on
rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on
stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. Meetodid Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) Peamised näidustused: munajuhade puudumine, sulgus või talitlushäire vm sarnased haigused. Punkteeritakse ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta. Embrüosiirdamine Meetodid Raske spermapatoloogia korral kasutatakse protseduuri, kus süstitakse seemnerakk otse munarakku (ICSI). http://www.youtube.com/watch? v=vGbIL9QWSsM&feature=related ICSI jaoks vajaminevad
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof Autotroof Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed vakuoolid
· Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogenees võib kulgeda mehe kõrge elueani. · Naise munarakud valmivas munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku areng on ovogenees. · Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Samas algab ka meiootiline jagunemine. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt. Võib kesta kümnekonnast aastast mitmekümne aastani. · Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. Igas
Sugurakkude ehk gameetide tuumad. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Mehe seemnerakud ehk spermid. Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees- munaraku areng ovogoonist (munaraku eellased). Naise munarakud valmivad munasarjades. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meioosi teel ei jaota tsütoplasma tütarrakkude vahle võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. (Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi
spermatogeene → teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid → igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. → pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril → spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. → liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine
sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni või koorumisega. Katteseemnetaimedel algab munaraku viljastamisest ja lõpeb idu moondumisega seemnes. INIMESE EMBRÜOGENEES:
6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. 11. Millised iseärasused on ovogeneesis toimuval meioosil ? Saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja
lõpuni. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. II. Leia õige vastusevariant: 1) Pärmseened paljunevad enamasti : a)pungumisega, b) vegetatiivselt rakise tükikeste abil, c) ristumise teel 2) Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt : a) 25-päevase intervalliga, b) 28-päevase intervalliga , c) 20-päevase intervalliga 3) Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroosetel on : a) kehasisene viljastumine, b)kehaväline viljastumine 4) Kõige tõenäolisem rasestumise periood : a) 10-14 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust , b) 2-9 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust, c) 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust.
suurtähega nt A) · retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt a) · homosügootne organism identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa · heterosügoote organism ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa · gameet organismi sugurakk. munarakud ja seemnerakud · somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk · homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3. Tsütoplasma + + Tsütoplasmas paiknevad organellid. 4. Lüsosoom + - Selles lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse
Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine. 2. In vitro viljastamiseks kasutatakse kaht varianti. 1) Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud 2) Mikroinjektsioon sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Mina eelistaksin esimest varianti kuna selle protsessi käigus valitakse välja paremini arenenud embrüod, siis on suurem võimalus positiivsele tulemusele. 3. 1) In vitro viljastamise metoodika puudulikkus 2) Laialdane eetiline vastasseis peeti ebaloomulikuks sellist sigimisviisi ja seetõttu inimesele sobimatuks
(spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsükkel perioodilised muutused naise organismis, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, menopaus sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas.
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Organismide looteline areng. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja
Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean
Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda. Iseenesest - vead loote geenides, harva esinevad ema hormonaalsed häired, põletikud, nakkushaigused, kasvaja/ (esimese kolme raseduskuu jooksul). Esilekutsutud - ravimite abil, kirurgilise protseduuriga Kunstiliku viljastamise puhul viljastatakse munarakk kehaväliselt ning seejärel viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. Vajalikud munarakud kutsutakse naisel kunstlike hormoonidega esile, mis eemaldatakse nõela abil. 1. Segatakse sperma ja munarakud söömega katseklaasis ja pannakse kasvama. 16-18h möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama kuni 5ks päevaks. Valitakse välja 1-2 korralikult arenenud ambüot ja siirdatakse emakasse. 2. Seemneraku süstimine otse munaraku tsütoplasmasse, jäkub rasedust toetav ravi. Ebaõnnestumistõenäosus on suur.
Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY isase arengu. Mehe sugukromosoomid sisaldavad kahte erinevat sugukromosoomi: üks suur X kromosoom ja üks väike Y kromosoom. Inimese sugurakud sisaldava pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Kuna mehel on kahesuguseid sugukromosoome,valmib mehel kahesuguseid sperme e isassugurakke. Pooltes spermides on Xkromosoom ja pooltes Y. Erinevalt speridest sisaldavad kõik naise sugurakud e munarakud ühesuguseid sugukromosoome.Igas naise munarakus on sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi alge ja seejärel algab selle areng. Viljastamisel määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Kui munaraku viljasab Y kromosoomiga sperm, siis tuleb poiss, X tüdruk
söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee- todit, kuidas teha in vitro: 1)viiakse katseklaasi munarakud ja spermid 2)mikroinjuktsioon-spermid süstitakse mikropinpeti anil munarakku.Edasi lastakse embrüodel areneda, plastula staadiumis süüratakse embrüo surrogaat emasse ( võib ka sammasse emakasse panna/siirata).Kaasneb mitmikute sündimine.Kloonimismeetodite toimumine: 1)embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigusturakud/blastimeerid on kõik võimelised arenema hormonaalseks tervikorganimsmiks- nad on totipotentsed. Sel teel on
koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine, varustab rakku ATP molekulidega. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen On kest On kest, Puudub, erandiks munarakud 2. Kest tselluloosist, kitiinist, (lubikest, valkkest, nahkkest) ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani
munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma
o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu Seemneraku eellased uuenevad kogu elu Munaraku eellased tekivad ainult looteeas 8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas. Nende eellasteks on ovogioonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kui rakud on meioosi esimese jagunemise profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine
munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljastumisvõimeline kord kuus, pikkus on 1,5 ööpäeva. 5.loote arengu etapid: lõigustumine(36h. Pärast viljastumist algab loote areng;rakk hakkab jagunema;rekib kobarloode-paikneb munajuhas)blastosüst(embrüoplast-tihedam rakkude kobar)blastosüst siseneb emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale. Platsenta roll(sisaldab palju veresooni)filtreerib
kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist.
pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed.
* kahjustused kuhjuvad spermatogoonid, kahjustused ei kuhju. *Valmimine toimub ühe kaupa ja tsükliliselt *valmivad pidevalt ja kuus küpseb neid *ühest rakust areneb 1 viljastumisvõimeline miljardeid. rakk *ühest eelrakus valmib 4 viljastamisvõimelist *Areng peatub u. 50-l eluaastal (menopaus) spermi. *küpsemine toimub kehatemperatuuril. *areng kulgeb kõrge vanuseni. *Valminud munarakud heidetakse organismist Küpsemine toimub keha temp.-st madalamal välja. temp-l. *valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud on suuremõõtmelilsed ja kaetud kestaga. Nende areng sõltub vanusest. Sugurakkude arengu võrdlus Spermatogenees Ovogenees Sugurakkude areng mehel Sugurakkude areng naisel Moodustuvad munandite väänilistets seemnetorukestes Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Eellasrakkudeks on spermatogoonid Eellasrakkudeks on ovogoonid
kasv.taim. Kasut. istutusmaterjali kiireks tootmiseks;viirusvabade taimekultuuride saamiseks (nt.kartul) On haavakoes.Rakud pole diferentseerunud,on totipotentsed.Meristeempaljundus-vega- tiivse paljunemise e kloonimise meetod.Totipotentsus-võivad anda aluse kogu taime arengule.Embrüosiirdamine-seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisevalmis naise emakasse.Inim.kunstlikviljast.-in vitro- sel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku.Teine variant:süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku.Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula v blastotsüsti staadiumini ning siirdatakse naise emakasse.Tehakse:kui naisel esineb tervise- rike(munajuha umbus);mehe viljakuse korral.Kloonimine-identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist.Kloon-geneetiline teisik,saadud järglaskond moodustab klooni. Kloonimise 2 meetod:1)Embrüonaalkloonimine-loomuliku protsessi tehnoloogiline
eelnimetatut. On levinud ka arusaam, et saab luua täpse koopia inimesest, just tema isiksust silmas pidades, siis ka see pole tõsi, sest kloonindiviid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kui nüüd hästi järele mõelda , siis tegelikult seda vaja ju ei ole, kuid mõningates olukordades oleks see siiski võimalus. Nimelt Tartu Ülikooli teadlase Raik-Hiio Mikkelsaare sõnul võimaldaks kloonimine aidata naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Selleks oleks vaja munarakust eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja on töötatud mitmeid variante, kuidas naisel oleks lootust last saada, kui see mingil
munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. ·Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. ·Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. ·Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. ·Seemnejuha tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. ·Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin.
Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest …. • Neil on sugulise paljunemise organ ÕIS • Õiest moodustub VILI Miks on õisi vaja? • Katteseemnetaimed e seemned asuvad kaitstult õies emaka sees • Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine Õie ehitus Sigimik, milles Tolmukad – asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed – kaitsevad sisemisi õieosi Tolmlemine … on tolmuterade kandumine emassuguorganile Toimub viljastumine, mille tulemusel hakkavad arenema seemned Tolmlemine
munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Uurime lähedamalt: Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke, suguküpsel mehel munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja, naisel tekivad sigimisvõimelised munarakud kunimenopausini. Nii munasarjad kui ka munandid toodavad ka suguhormoone: munasarjad peamiselt östrogeene ja gestageene, munandid peamiselt androgeene. Munandite või munasarjade eemaldamist või funktsioneerimisvõimetuks muutmist nimetatakse kastratsiooniks. Sugunäärmete kahjustused võivad kaasa tuua muutusi teisestes sootunnustes, kasvuhäireid, sigimishäireid ja muutusi seksuaalkäitumises. Kokkuvõte:
Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku. Kaelusviburrakud püüavad veest hõljunud toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. 18.Hüdra närvisüsteem. Polüübi mõiste. Pikkade jätkedega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Erinevalt käsnast saab hüdra reageerida välisärritustele, nt hädaohule või toidule. Hüdrat nimetatakse polüübiks. 19.Kes on lahksugulised loomad? Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites, nimetatakse lahsugulisteks loomadeks. 20.Kuidas toitub ja paljuneb maksakaan? Selgita mõistet liitsuguline. Maksakaan toitub peremeeslooma maksast. Maksa kakssuguline on liitsuguline loom. Looma, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis, nimetatakse liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui
● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga ja venitatav? tihedalt kokku kasvanud. Kuna liigub eesnahk taha poole? Erektsiooni korral. Mida teevad naiste suguelundid? Tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone. Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha Emakas Tupp kuse ja suguelundid 4 Munasari (lad.k), (krk. k.) ovarium, oophoron
diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse.
Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon.
III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
