Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes, hüdra keha välispinnale moodustub esialgu kühmuke, mis hakkab kasvama. Kui pung omandab hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Suguliselt sigib hüdra sügisel. Siis arenevad tema kehas sugurakud. Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, värvikirev, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult
Sugurakkude areng. Viljastumine Inimese sugurakkude areng Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel. Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom
IMETAJAD! o Koera seemnerakud arenevad seemnesarjades, munarakud arenevad munasarjades. o Viljastatud munarakust järglane hakkab arenema emakas (emaslooma kehas). o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli.
INIMESE MUNARAKU VILJASTUMINE KUIDAS TOIMUB SUGURAKKUDE ARENGUL? Suguliselt paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude ehk gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku eellane.
Paljunemine Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alugse ühest vanemast, sugurakkde ühinemist ei toimu Vegetatiivne paljunemine-1)Otsepooldumine-bakteritel 2) Mitoos-ainuraksetel 3)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 4)Õistaimed-sibula,mugula,risoomi Pärmseene rakud punguvad Ainuõõssed punguvad Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre Maikellukesed paljunead risoomiga- maa aluse varrega Eoseline paljunemine- Eos on üherakulune millest hakkab kasvama uus organism Mittesugulise paljunemise järglased on geneetiliselt identsed ja kiire paljunemine Kehaväline- Puudused :1)sugurakud võivad ebasoodsates keskkondades hukkuda, 2) Keskkond ainult vees Eelised:2)Haiguste ülekandumise tõenäosus ei ole suur (Nt: konn, kala, kilpkonn) Kehasisene: Eelised- 1)munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. 2) Sigimise jaoks ei ole vaja veekogu 3) viljastumise tõenäosus on suu Puudused: Haiguste ülekandumis tõenäosus suur....
Ussid USSID lameussid ümarussid rõngussid Lameussid on lameda kehaga Imiussidel on lehekujuline keha ja kaks iminappa Maksakaan on suurimaks esindajaks e maksa-kakssuulne Kaitseb rakukest e kutiikula Ussil on 2iminnappa Imiussidel on lihtsustunud sisseegitus Nende erituselundiks on neerud Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne
Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul
Seal on kasvufaktorid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Võib saada tuhandeid võrseid. Võidakse muuta söötme koostist juurdumise soodustamiseks. Kasutatakse sest: on väga kiire ning meristeemirakud on tavaliselt viirusevabad, looduskaitses saab hävimisohus taimi istudada uude kasvukohta või vanasse, et populatsiooni taastada. 7.Kuidas toimub embrüosiirdamine? Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas. Pärast kontrollimist ja puuetega rakkude eemaldamist viiakse koos spermidega vajalikke toimeained sisaldavasse söötmesse. Valitakse välja viljastunud munarakud, kus on kaks pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalimistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot (kõik ei hakka arenema).
* Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad * Seemnerakud * Munasarjad * Munandimanused * Munarakud Mõisted : * Eelmäng * Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud. Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist alles kuni 300 000. Kõik rakud on tekkinud juba looteeas, naise eluea jooksul neid juurde ei teki. Murdeeas muutub tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes
TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEKOGU PÕHJA JA ARENEVAD TÄISKASVANUD KARBIKS . KARBID HINGAVAD LÕPUSTEGA . E BAPÄRLIKARP ON LOODUSKAITSE ALL . SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred...
ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. 8. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt.
Rakuteooria kujunemine *Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitust nimetatakse Tsütoloogia *Esimene mikroskoop valmistati 1595.a. Hollandi prillimeistri Hans ja Zacharias janssen *Esimene valgusmikrostkoop leitutai 1665.a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõig...
eesmärk on stimuleerida paljude II Munasarjade munarakkude punktsioon ja üheaegset munarakkude arengut. viljastamine. II Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine: 1.etapp – munarakk võetakse otse 4.etapp – munsasarjast 2.etapp – valitakse välja kontrollitakse viljastunud munarakku munarakud 3.etapp – 5.etapp – munarakk koos sügoodid spermiga viiakse kantakse söötmesse kasvusöötmesse. III Embrüote kasvatamine ja siirdamine. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot. Rasedust säilitav ravi-kestab 8. nädalani. Naise terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Mehe viljakushäire:
Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab Munarakkude areng peatub suguküpsuse perioodil, kuni suguküpsuse saabumiseni. seemnerakkude paljunemine on mehel kõrge eani. Valminud munarakud Valminud seemnerakud säilitatakse munasarjades. säilitatakse munandimanustes Meioosi tagajärjel saadakse 4 Meioosi tagajärjel saadakse 1 spermi. viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku.
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab
spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp. 19. Sugurakkude areng naistel ja meestel mehe spermid moodustuvad munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22
korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes 13. Diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena 14. Spermatogoon- algseemnerakk, mis on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk. Arenevad munandites 15. Ovogoon- munaraku eellased, millest suguküpsuse saabudes valmivad munarakud 16. Polotsüüt- munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest KÜSIMUSED: 1. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused: Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. Suguline-uus organism saab alguse viljastunud
Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada.
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimi...
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist
Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised.
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi 2) mõlemis sisaldub vanemorganismi geneetilisi omadusi. Erinevused: 1) mehel arenevad spermid kogu suguküpsuse perioodi, naisel aga lõpeb munarakkude paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas
Paljunemine Click icon Click icon to a d d p ic t Saavad oma keha jagada kaheks t o a d d p ic t ur e ure Annavad ära osa tallast, millest areneb uus meriroos Mõned eritavad muna- ja seemnerakke Sugulisel teel paljunemisel paisatakse vette palju seemnerakke millele järgneb viljastumine Viljastunud munarakud langevad merepõhja ning hakkavad seal kasvama Tähtsus loomadele Meriroosid on elupaigaks kaladele, vähkidele, väikestele selgrootutele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud Rakud Prokarüoodid (eektuumsed) Eukarüoodid (päristuumsed) Bakterid Loomad Taimed Seened
TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest tselluloosist, ligniinist kitiinist erandiks munarakud (lubikest, mannaanist valkkest, nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 6
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud
mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNAga enne rakkude jagunemist ja miks? Sugurakkude jagunemisel toimub meioos ja sellega kaasneb ka kromosoomide ristsiire, mis võimaldab uute
Pärmseened taimed, kandseened * 1 rakk * suur hulk rakke = koed * mikroskoopilised mõõtmed --- närvikude – 1 --- lihaskude - 3 * huvitav väliskuju --- sidekude – rohkem --- epiteelkude – rohkem Väikesed Suured * mükoplasma * lindude munarakud (munarebud) * munarakud, spermid * vöötlihasrakud * pun verelibled 5. Tsütoplasma KOOSTIS Vesi 60-90% Mineraalained (Na+, Cl-) Orgaanilised ained ehk biomolekulid ÜLESANNE Seob rakuosad tervikuks 6. Rakutuum EHITUS Tuumaümbris – kahekordne Tuumake – tihenenud koht, kus tekivad ribosoomid Poorid – väikesed avakesed
partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära.
I Palj-üldine eluvaldus, mille eesm. on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), spooridega,mis levivad tuule või veega.seened,sammaltaimed,vetikad.Veg.-võimaldab vegetatiivselt(seened,algloomad,protistid,taimed). Risoomidega-paljunemine saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring taimeosadega-mugulad,sibulad(tulp,sibul,vaarikas). ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas-kahe mitoosi Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu vahele jääv raku eluperiood. Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemi...
Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; *
Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks ...
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastud kromosoomistik. Esineb kehasisene ja väline. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe munarakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja võib kesta kõrge vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat.
Suitsetamine ja rasedus Tartu Tervishoiu Kõrgkkool Tartu 2015 Statistika 15,8% naistest on igapäevasuitsetajad ja 6,9% juhusuitsetajad (2014. a.) Rasedusega arvele tulnud naistest suitsetas 10,6% (2008.a.) 1,6% neist lõpetas suitsetamise 1. trimestril Ülejäänud 9% ei suutnud loobuda Ühel kuuest enneaegselt sündinud lapsest on ema raseduse ajal suitsetanud Suitsetamise negatiivsed pooled: Munarakud ei taastu Ema jagab sündimata lapsega platsenta kaudu ka mürke Kahjustavad emaka, platsenta, nabaväädi veresooni – kokkutõmbed Lootel tekib puudus toitainetest, O2- st Sünnikaal väike – surm Enneaegne sünd 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on emade rasedusaegse suitsetamise tagajärg Kõrge oht kaasa sündinud arenguhäireteks suhtlemis-, õppimishäired hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikoti...
vaid üks. Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki. Nagu arvukuse järgi näha, on see tema jaoks väga kindel paljunemisviis. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks. Nii huvitav, kui see ka pole, on selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud. Kui viimased leiavad munaraku, siis toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus taim.
Närvisüsteem Lihtne närvisüsteem Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist. Neelu ümbritseb närvirõngas. Närvilõpmed suu ümber, et tunda, kui miski suud puudutab. Spetsialiseerunud sensoorsed organid puuduvad, kuid on närvilõpmed üle kogu keha. Paljunemine Lahksoolised Eritus- ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi. Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastumine toimub meres. 3 nädalat läheb enne, kui moodustuvad vastsed Väga aeglane areng vastsetel Vastne on ümbritsetud mitme kutiikula kihiga, mida vahetab palju kordi enne, kui täiskasvanuks saab https://www.youtube.com/watch?v=APcq7lelosc https://www.youtube.com/watch?v=GRQv0bGs V_I Aitäh tähelepanu eest!
Ovogenees-munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni. Ovulatsioon-kpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees-isendi individuaalne areng.sugulisel paljunemisel vltab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Kehavline viljastumine-enamikel selgrootutel ja mnedel selgroogsetel loomadel esinev viljastumine(konn).nende munarakud viljastuvad vees, kus sugurakkude kohtumine on kllaltki juhuslik.seega heidetakse sugurakke vette suur hulk. Kehasisene viljastumine-esineb enamikel llijalgsetel,roomajatel,lindudel,imetajatel.mnarakkude arv vib olla viksem, kuna sugurakud on ebasoodsa keskkonna eest paremini kaitstud. Vaegmoondeline areng-putukatel esinev moondeline areng.muna-vastne-valmik.selle puhul jb ra nukustaadium.vastsndinu erineb suuresti tiskasvanud olendist
teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine. Pungumine kehapinnal moodustub pung, mis "venib" nooreks hüdralaseks, kes lõpuks emaorganismist eraldub. Suguline paljunemine osa hüdralastest on mõlemasugulised, tootes nii muna kui ka seemnerakke.ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad? Loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. · Kes on meduus? Ujuv, kumera kehaga ainuöössne loom. · Meriristi ehitus. · Kuidas ja millest meririst toitub? Meririst toitub väikestest veeorganismidest, suuremad ka väiksematest kaladest. Saaki püüavad nad kombitsate ja suu umber paiknevate pikkade jätkete e. suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks?
ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel asuvate kõrverakkude mürk on saakloomale surmav. Hüdra paljunemine · Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. · Suguliselt sigib hüdra sügisel. · Hüdrad on lahksugulised loomad emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Pilte hüdrast Meduus ujuv ainuõõsne loom · Meduusid on laia kumera kehaga ujuvad loomad, kes elavad meres. · Nad liiguvad edasi oma laia keha järsult kokku tõmmates. · Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. · Läänemeres elab meduus meririst ehk millimallikas. Meriristi ehitus (1) Meriristi ehitus · Täppsilmad valguse tajumiseks. · Saaki püüavad nad kombitsate ja suu ümber paiknevate pikkade jätkete ehk
"Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop - leiutati 1931.a. Rakkude suurus: Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0,1 - 0,3 µm suurune. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). Kõige pikemad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Loomorganismide ehituses eristatkse 4 põhilist koetüüpi: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude TUUM TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK RIBOSOOMID GOLGI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
