arengut nim. ovigeneesiks. Naisel lõpeb ovogoobide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Millised iseärasused on ovageneesis toimuval meioosil? Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu. Ovogeneesis toimuva meioosi käigus tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. VILJASTUMINE Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, seda nim. partenogeneesiks. Kus toimub viljastumine? Kehaväline vijastumune ( kaladel, kahekaiksetel) ja kehasisene viljastumine (lülijalgsed,
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid(alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Mistõttu juhtub tihti, et vanemas eas naised sünnitavad puudega lapse. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda (Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset rakku
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem
seemnepurse; seemnepurset ei toimu. 3. Naisel Frigiitsus- täielik sugukülmus; tõeline frigiitsus- puudub nii seksuaalhuvi kui orgasmilisus; vaginism- naise tupe lihased tõmbuvad tahtele allumatult krampi; anorgasmia- naine ei saa orgasmi; pseudofrigiitsus- orgasmi ei tule. 4. Suguelundite väärareng, haigused, abort, alakehatraumad, laisad seemnerakud, surnud seemnerakud. Laisad viiakse süstlaga lähemale, surnud siis spermatoonor, katseklaasis kui munajuhad umbes ja viljastaud munarakk viiakse naise emakasse, kui munarakk kõlbmatu siis selle doonor, doonorema. 5. Homoseksuaalsus- samasoo, pedofiilia- lapsed, zoofiilia e sodoomia- loomad, nekrofiilia- surnud, fetishism- esemed, gerontofiilia- vanurid. 6. Ekshibitsionism- liputamine, vualism- piilumine, transvestism- vastassoo riietesse riietumine, sadomasohism- massohist valust sadist piinamisest, transseksuaalid- inimesed valeskehas. 7. Tsüklimeetod odav kõrvalmõjudeta, ebakindel, ei kaitse suguhaiguste eest
Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1
Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni, mis on umbes sama palju kui kanal ning 98,5% DNAst langeb kokku šimpansiga. Esimesel päeval munarakk pooldub ning välimisest rakukihist moodustub platsenta. Identsed kaksikud saavad olla kontaktis, kuid mitteidentseid kaksikuid eraldab membraan. Loode saab kõik vajaliku ema vereringest. Alles 22 päeva pärast ärkab loode ellu. Selleks ajaks on moodustunud südame ja närvsüsteemi algmed. Neljandal nädalal on loode vaid oatera suurune, ning kasvab üks millimeeter päevas. Alguse saavad tulevase lapse aju ja selgroog. Sel perioodil on ebrüo väliste ärritajate suhtes väga
kui lootel on leitud mõni füüsiline või vaimne puue . Teadsin, et loote sugu sõltub mehest, kuna naisel on kaks X-kromosoomi ning meestel üks Y-kromosoom ja üks X- kromosoom. Need olid minu varasemad teadmised, kuid nüüd tean palju rohkem. 1.2. Mida tean nüüd? Sain väga palju uusi teadmisi. Näiteks varem ei teadnud, et spermatosoidid otsivad teed munarakuni lõhna järgi. Veel sain teada, et esimest korda munarakk pooldub esimesel päeval ja üheksa päeva pärast jõuab munarakk embrüosse ning seal kasvab 1mm päevas. Lisaks veremaht võib rasestudes naisel kasvada kuni 50%. Umbes üheksa nädalaselt hakkab loote keha tõmblema ning ta süda lööb raseduse ajal 157 lööki minutis ning pärast sünnitust see aeglustub (u.70-80 lööki minutis). Loode teeb läbi metamorfoosi 6.-11. nädalal. Näiteks arenema hakkavad siseorganid. Veel sain
vähene geneetiline varieeruvus, väiksem võimekus parasiitidele ja haigustekitajatele edukalt vastu seista Kõik toimub väga kiiresti ning on võimalik saada arvukas põlvkond Kehasisene ja kehaväline paljunemine (eelised ja puudused) KEHASISENE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse emasorganismi sees Eelised Puudused Keskkond emaslooma keha Sugurakkude arv on väike Viljastumise tõenäosus suur Haiguste ülekandumise tõenäosus suur KEHAVÄLINE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse väljaspool organismi Eelised Puudused Sugurakkude arv on suur Keskkond vesi
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas
Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp 100
Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Ovogoon – munaraku eellasrakk Ovogenees – munaraku areng naistel Moodustuvad vaheldumi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 polotsüüdi, mis hukkuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. a. Ovulatsioon Munaraku iirdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral)
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist
o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. 8
Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi
PRENTAALNE ARENG Tsefalokaudaalne trend: ajust/peast allapoole; ülevalt-alla areng Loomade edukus 80%, inimestel 20-30% Proksimodistaalne trend: keskelt-väljapoole integreerumine Üldisest spetsiifilisemaks Diferentseerumine e eristumine Leeuwenheuk- spermatosoid Seemnerakud- elus 3-max 5päeva Viljastumine munajuha lõpposas; munarakk liigub 3-5p emakaõõnde. 1862-Baer- munarakk 1-2p pesastumiskoht e implanteerimiskoht blastotsüst 1975-Hertwig- munarakk+sperma Alates mens esimesest päevast = 40näd I. Germinaalstaadium - ...-10päevai Laps tegelikult 38nädalane II. Embrüonaalne 10p-8 rasedus nädal 23+23 kromosoomi= palju geene; osa pärilikkuse kandjad, osa III
looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ca 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. • Inimesel toimub munajuha laienenud osas.
Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org. tuntumad on luuüdis, netst tekivad verepunalibled. Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine : · Reproduktiivne saadakse terviklik organism · Tereaupiline eesmärg luua tüverakke, neid saadakse in vitro meetodil ja neid kas. Ravimiseks · Embrüosiirdamine võetakse ühelt org. munarakk , viljastatakse in vitro, seejärel jagatakse osadeks ning siirdatakse teistesse org. · Tuum keharakku tuuma viimisel munarakku on saadud uus org. udararakk + munarakk liidetakse elektriimpulsiga , rakk jaguneb embrüoks ning tekkib 3 organism. Nt Lammas Dolly 1997 a. 2003, Sotimaal, haigestus ja suri Surrogaatema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arendatud järglase
mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas tulemus seemnerakud munarakud 10.Gameet-organismi sugurakk.Eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud(spermid). Sügoot-viljastunud munarakk Sperm-seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku(spermi) eellane. Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kehasisene Kehaväline viljastumine viljastumine *kahepaiksed,kalad *enamikud *munarakud lühijalgsed,roomajad,linnud viljastuvad vees imetajad *viljastumine *munarakus
(organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste Sest idu moodustub, kui viljastatakse taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub
Sken Selge Andrus Vaarik Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades.
4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis. • Emassugurakud arenevad arhegoonis. • Anteriidis palju viburitega isassugurakke. • Pudelitaolistes arhegoonides, mida taimel on mitu, asetseb vaid üks munarakk. Paljunemine ja areng [2] • Pärast viljastamist hakkab munarakk jagunema. • Emastaime latva kasvab harjas, mille tipus on eoskupar. • Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi
geneetilise hälbega lapse sünni vältimine, sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine: naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone
SIIAMI KAKSIKUD Siiami kaksikud 1. Seemnerakuga viljastatud munarakk hakkab arenema looteks 2. Ühemunarakukaksikud Zainab ja Jannat Rahman Pärit Londonist Rinnust kõhuni kokku kasvanud + ühine maks Operatsioon Hetkel Aitäh kuulamast!
Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid.munaraku arengut nim. ovogeeneesiks, naisel lõppeb ovogeneeside paljunemine juba looteeas. Munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt- see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist ja munasarjast liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks. 6. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ühe isend iarengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Seega on viljastumine enamiku suguliselt paljunevate organismide ontogeneesi aluseks
Rasestumisvastane nahaalune implantaat on väga tõhus rasestumisvastane meetod. See paigaldatakse naistearsti poolt õlavarre naha alla ning see toimib 3 aastat. Implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime >99% tõhus. Implantaadi toimeaineks on kollaskeha hormoon etonogestreel, mis takistab ovulatsiooni ehk munaraku küpsemist ja vabanemist munasarjast; muudab emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda; muudab emakakaela lima tihkemaks, mistõttu on seemnerakkudel raske sealt läbi pääseda Emakasisene vahend ehk spiraal Spiraal on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaõõnde ja sõltuvalt spiraali tüübist mõjub see 3-10 aastat. Spiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Spiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Hormoonspiraal
kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine.
Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Sügood viljastunud munarakk. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani
Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote
Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel: munarakk viljastub X kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb tüdruk munarakk viljastub Y kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb poiss suguliitelised puuded on suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikud geenid dalton e. punarohepimedus kemofiilia e. vere hüübimatus kombinatiivne m - vanemate erinavate geenialleelide ümberpaiknemine meioosis (ristsiire) mutatsiooniline m - puhul toimub kromosoomide arvu või ehituse muutus
VILJASTUMINE käivitab 6-7 nädalases embrüos meheks arenemise. Abort raseduse iseeneslik või esilekutsutud katkemine enne Õpik lk 58-63 23. rasedusnädalat (kui loote kaal on alla 500g). Kristel Mäekase ettekanne uue Kunstlik viljastamine munarakk viljastatakse kehaväliselt õppekava täiendustega ning embrüo viiakse tagasi emakasse. VILJASTUMINE Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine. toimub munajuha laienenud osas (vt õpik pt 6.1., lk 58). A munasari B emakas
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele
töötlemine. · Psühhobioloogia seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5.MIS AASTAT LOETAKSE TEADUSLIKU PSUHHOLOOGIA ALGUSEKS? Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. 6.NIMETA PRENTAALSE ARENGU 3 PERIOODI JA MILLE POOLEST ON TÄHTSAD 2 ESIMEST? 1) Eostumisperiood (kestab 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkab 36 tunni pärast jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum (kobarloode). Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (kestab 3 - 8. rasedusnädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (näiteks 3. nädala lõpul alustab tööd süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2
Limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud. 3) sekretsioonifaas (15-28). Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudes ladestub glükogeeni. Veresooned muutuvad väänilisemaks, veresoonte võrgustik limaskestas suureneb. Seega luuakse optimaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab kõige optimaalsema seisundi 6-7ks päevaks pärast ovulatsiooni ja see on ka aeg, mil viljastumise korral viljastataud munarakk implateerub (kinnitub limaskestale ja sinna sisse tungimine). Kui viljastamist ei toimu hakkab emaka limaskest taandarenema, verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestus on ~4 nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas. Ovulatsioon võib mõne päeva pikkuses kõikuda. Normaalseks loetakse veel 5 päeva kõikumist +- 3 päeva. Kui tsükkel on 30 päeva, siis ovulatsioon on 16ndal päeval (30- 14=16) Tsükli regulatsioon tervikuna
kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Kunstliku viljastamise viisideks on 1) Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Sügoot-viljastunud munarakk Embrüogenees-loote areng Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: Ø moorula e. kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond
Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploidne kromosoomistik- Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne kromosoomistik-. Diploidne e kahekorde kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid). Somaatiline rakk-keharakk. Gameet-sugurakk. Kromosoomide ristsiire-krossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel?
viljastumine on muna ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel ühinevad rakkude tuumad. See toimub munaraku laienenud osas. Munarakk on viljastusvõimeline mõni tund- 10 t. Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Läbivad emaka, munajuha. Korraga küpseb 1 munarakk, liigub munajuhasse , sealt emaka poole. 22+x+22+x= 44+xx tüdruk 22+y+22+x=44+xy poiss 1 kuu loode kuni 1 cm. keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas. väliselt sarnaneb inimesega. elundid talitlevad. nahk on kaetud karvadega. loode hakkab liigutama. 4 kuu luude kujunemine
baktereid; linaseseemnetega või kibuvitsamarjadega rikastatud toit. Tervislikuma koostisega toidu tarbimine võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti erinevatel eluetappidel. 5. Kloonimine (mõiste, käik). Kloon on ühe või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Käik: - Võetakse kloonitavalt üks rakk, millest eraldatakse DNA - Teiselt organismilt võetakse munarakk ja eraldatakse DNA, mida ei kasutata - Kloonitava DNA pannakse munarakku ja munarakk pannakse kasvama emakasse. 6. Biotehnoloogia (mõiste, rakendamine). Kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse vajalike ainete tootmiseks. Näiteks bakterid toodavad mürke teiste bakterite vastu, need mürgid kogutakse kokku ja nendest toodetakse antibiootikume. Kasutatakse: - Toiduaine tööstus hapendamisel (hapukapsas), kääritamisel, juustu valmistamisel
Rasedus Inimorganismi areng algab viljastumise hetkel enamasti munajuhas, kui ühinevad naise munarakk ja mehe seemnerakk. Rasedust on võimalik määrata juba 2 päeva pärast. Viljastatud munarakk liigub emakasse umbes 6-7 päeva. Jõudes emakasse kinnitub embrüo emakaseinale, kusjuures kinnitumine võtab aega 4-6 päeva. Pärast pesastumist moodustub platsenta ning luuakse ühendus ema vereringesüsteemiga, tagamaks embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabanööri soonte kaudu.
Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. Sealt alates toimub munarakkude küpsemine tsükliliselt , st korraga toimub meioos ainult ühes rakus. Esimese meiootilise jagunemise lõpus toimuva rakujagunemise käigus jaotub tsütoplasma tekkivate rakkude vahel ebavõrdselt: tekib üks suur ja üks väike rakk. Mõlemad rakud läbivad ka teise meiootilise jagunemise, mille lõpuks on tekkinud üks suur viljastumisvõimeline küps munarakk ja kolm väikest viljastumisvõimetut rakku. 10. Lisaks sellele, et vanem iga põhjustab väär-arenguga laste sündi on ka oluliseks teguriks tervislik seisund. Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Kui tahetakse sellises eas hoiduda väär-arenguga laste sünnist tuleks teha põhjalikud uuringud. Vanemas eas
talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 7) Tulemus 4 spermatosoidi Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti 8) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad Haploidse kromosoomistikuga Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1) Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised
Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.) Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem. · Paljunemine mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt · Kasvamine - meiootiline; ootsüüdist munarakk; rebumoodustumine; jätkub puberteedieas · Küpsemine sekund ootsüüdist munarakk (?) · Oogoonid emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist. · Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund.ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis faasis või pärast meioosi teist jagunemist, aga enne munaraku lõplikku küpsemist. Oogeneesi käigus tekib phest oogoonist (2n) küps munarakk (n) ja 3 polaar- ehk reduktsioonkeha (n).
6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7
(kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse
külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. Tupp- tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. Munajuhad naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine.
taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13
(mutatsioonid keharakkudes). · vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem.
peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning
Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel asustusalal elavad samaliiki organismid 8.Assimilatsioon Moodustavad organismi kõik sünteesi protsessid,protsessi käigus saadakse vajalikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
