Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI)
Rasedusvastased tabletid ja plaastrid Rasedusevastased tabletid - kutsutakse ka pillideks. 99,8-100% kaitse soovimatu raseduse vastu- üks tõhusamaid meetodeid Pillihormoonid säilitavad püsivat hormoonitaset, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub, nad hakkavad vähem hormoone tootma ja munarakk ei saa küpseks ning naine ei jää pillide tarvitamise perioodil rasedaks. Haigused Kliiniliste uuringute andmetel aitavad vältida mitmete haiguste riske nagu emaka- ja munasarjavähk, emakaväline rasedus, aneemia (kehaveresus, verehaigus), käärsoolevähki, munasarjatsüsti ning endometrioosi. Nende ajalugu. 1961. aastal tulid müügile Euroopasse, mis hetkest on saatnud neid ka tähelepanu.
loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada. Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang Ühemunakaksikud: seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks Alati ühte sugu Geneetiliselt identsed Kahemunakaksikud: valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel Võivad olla erinevast soost Geneetiliselt erinevad Pärilikud haigused Geenihaigused: kurttummus, hemofiilia, soomustõbi Kromosoomhaigused: Down’i sündroom, kassikisa sündroom Ennetamine: mutageenide vältimine, sugulusabieludest hoidumine, sündide vähendamine üle 38
e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid.
d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele.
4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis sisaldab informatsiooni nii nais- kui meespartnerist
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe
Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku poolustele. Metafaas-kromosoomid ekv. Tasandile ja kääviniidid tsentromeeridele. Anafaas- tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad. Telofaas-kromatiidid lahti,tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku.suguline e. Generatiivne paljunemine.sügoot viljastunud munarakk.spermi eellane spermatogoon.munandimanuses spermid.ovogoonid ja ovogenees.1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest arenguvõimetut ja viljatut rakku(polotsüüti)
selle eest, et sul oleks neid piisavalt. Kioskites müügil olevad ja päikese käes pleekinud kondoomid on sageli kõlbmatud ja ka need, mille säilivusaeg on läbi, viska prügikasti. Kuidas vahend toimib Kui neid õigesti kasutada, siis takistavad mitmete suguhaigusi põhjustavate haigustekitajate ülekandumist ühelt inimeselt teisele Kondoom ümbritseb erektreerunud peenist ja hoiab spermat kondoomis peale seemnepurset seeme-ja munarakk ei saa ühineda Rasestumisvastase vahendi plussid ja miinused Plussid: saadaval ilma retseptita rasestumise vastu soodne hind kaitseb suguhaiguste eest Miinused Vähendab meeste tundlikkust Altvedamise võimalus Ühekordne kasutus Kondoomid võivad puruneda või mahalibiseda vahekorra ajal Mõned inimesed on allergilised lateksi või spermitsiitide suhtes Levinumad seksuaalsel teel levivad infektsioonid Klamüdioos
Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need haploidsed (ühe kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja
protsessid (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Interfaas mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised. Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover, kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti
Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha. Ovulatsioon- protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja. Kollakeha- on lõhkenud follikulile moodustunud kude, mis toodab kormooni nimega
-Suureneb kõikide arv- polüploidsus- ainult protistidel, taimedel, seentel. -Väheneb kõikide arv- sisuliselt teoreetiline, erandkorras võib tagasimuutuses esineda polüploide. -Hõlmab ühte kromosoomi- kõikidel päristuumsetel organismidel, ka inimestel. Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3
viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast
Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad
ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs, mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e
Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla ~20 000 lastetut paari, kuid täpsem ülevaade antud probleemi ulatusest puudub. (Medtours s.a) 2 Mis on viljastumine ja kuidas see toimub? Looduslik viljastumine on munaraku ja spermatosoidi ühinemine munajuha emakapoolses osas. See saab toimuda vaid kui vabanenud ja munajuha poolt kinni püütud munarakk kohtub läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis jõuavad läbi emakakaela munajuhade juurde umbes 1,5 tunni pärast
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv -...
Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem.
- . µ- .,.,µ.. µ- . 1 µ. (,,) - , _____________________________________________________________________________ ________ - µ ., . - -. 1 . 1 . - µ µ,µ µµ µ . 2 . 2 . - µ,µ µ. µµ 2 . . . µ µµ.( )=23 - . µ µµ.( 2)=46 . ________________________________________________________________________ _____________ : - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes val...
Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. MEIOOS- Raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda- moodustub haploidne rakk. Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi. DNA, tsentrioolid 2x, rakuorganellide arv suureneb. I Profaas- tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide ristsiire - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kaasneb geenivahetus. I Metafaas- homol. krom. liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastud kromosoomistik. Esineb kehasisene ja väline. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe munarakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja võib kesta kõrge vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks
Paljunemine ja areng Paljunemine Suguline Mittesuguline Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lü...
· Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks.
Meririst toitub väikestest veeorganismidest, suuremad ka väiksematest kaladest. Saaki püüavad nad kombitsate ja suu umber paiknevate pikkade jätkete e. suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks? Et meriristi polüübil on karika kuju, hakati neid loomi nimetama karikmeduusiks. · Meriristi areng Emameduus seemnerakk Viljastatud munarakk Isameduus Tähtvastne ujuv vastne Kinnituv vastne Käbivastne polüüp
· Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks.
a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks. Tal on silmapaistvaid saavutusi ka geograafia ja antropoloogia vallas. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest:
T. Schwann- jõudis järeldusele, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega R. Virchow- ,,iga uus rakk saab aluse olemasolevast rakust selle jagunemisel" 5.Millal tekkis rakuteooria? Nimeta rakuteooria 3 põhiteesi. Rakuteooria tekkis 17.sajandil 3 põhiteesi: 1) rakul on kõk elutunnused 2) rakud saavad alguse teisest rakust pooldumise teel 3) kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest. Kõige suurem rakk on munarakk ja kõige väiksem on mükoplasma, vere punalibled 7.Kui suur on 1 mikromeeter ja 1 nanomeeter? 1 mikromeeter10-6m ja 1 nanomeeter on 10-9 m 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Keha pindala ja ruumala suhe peab olema tasakaalus, sest muidu ei saa ainevahetus jt korralikult töötada, väliskeskkonnast s aab rakk infot ainult membraani kaudu ja kui rakk on liiga suur, siis ei saa rakk piisavalt eluks vajalikke aineid. 9
2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga
Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel-päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk-organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm(spermatosoid)-seemnerakk, mis mood.üldjuhul isasorganismis Smermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Smermatogoon-isasorg esinev seemnerau eellane Sügoot-viljastunud munarakk Tsentromeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt emastaimest erinevad(prostid, seened, vetikad, sammal-ja sõnajalgtaimed), vegetatiivne- lühikese ajaga suht palju järglasi, mis on geneetilise info poolest sarnased
isotoope. · Ganglion närvisõlm. · Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3.2. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised ja hulkraksed organismid. · Üherakulisi organisme on mitu korda rohkem. · Mükoplasma väikseim rakk (on bakter). Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. · Amööb ja inimese munarakk on suured. · Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu). Ka hahamunas peituv munarakk kuulub suurte rakkude hulka. · Naksur on putukas. · Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. · Üherakulised organismid on väikesed, sest siis on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe suur, aga mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb
Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine folliikulis ja ovulatsioon. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Teine on luteaal faas: munasarjas areneb kollaskeha. (Kukk 2010: 8) Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk, mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsiooni faasis folliikul rebeneb estradiooli mõjul ning vabastab juba küpse munarku, mis on valmis viljastamiseks. Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase menstruaaltsükli keskel on madal, siis ovulatsiooni ei toimu
Mitoos e. keharakkude jagunemine-on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arv püsivus tütarrakkudes.(Koosneb karüokineesist ja tsütokineesist) (mitoos on diploidne 2n) · Karüokinees-rakutuuma jagunemine.(võrdne geneetilise info jaotumine tuumade vahel) · Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. · Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. · Rakutsükkel- nim. raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi Faasid · Profaas- kromosoomid keerduvad kokku. rakutuum suurened ja tuumakesed kaovad. sentroolid liiguvad erinevatele poolustele nende vahele moodustuvad kääviniidid. lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Käeviniidid- koosnevad valkudest, osalevad kromosoomide täpses jaotamises. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerd...
areneb edasi närvisüsteem, muutub susekretsiooninäärmete töö. Suguelundkonna väljaarenemine Genratiivne staadium Enamiku loomaliikide Tolmukapeas tekivad isendite ontogenees lõpebki tolmuterad ja emaka sigimisvõimelises elujärgus, sigimikus areneb munarakk. sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi. Ovogenees, spermatogenees. Suguelundkonna areng. Vananemine Ilmnevad mitmed Aeglustub rakkude ja kogu patoloogilised muutused taime ainevahetus ning rakud organismis, elundkondade ja koed hävivad järk-järgult.
Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...
lõhustavat ensüümi kui meestel • Naise kehas on vähem vett ja rohkem rasva Alkohol ja naised Mis on ohud? • Alkohol suurendab rinnavähi riski • Naistel esineb alkoholiprobleemidest tulenevaid psüühikahäireid sagedamini kui meestel • Alkohol suurendab riski nakatuda suguhaigustesse • Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas on palju väiksemad võimalused rasestuda Alkohol ja rasedus • Tugevas joobes sigitatud munarakk võib anda eluaegse tagajärje • Platsenta laseb alkoholi läbi, alkohol pääseb takistuseta ema verest loote verre • Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on kaua selle mõju all • Alkohol kahjusteb eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Alkohol ja rasedus • Väga kahjulik on alkohol raseduse 4-12. nädalal - see on aeg, mil arenevad beebi organid. • Iseeneseliku abordi ja nurisünnituse oht Alkohol ja imetamine
Loote arengu etapid Embrüogenees ehk loote areng ● Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad areneva rganismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.Jõudes emakasse kinnitub raukobar emaka seina külge 2 raseduse nädal ● Rakukobarat nimetatakse idulaseks, rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal
Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas, … Aferentne juhtetee?
paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14. Otsene areng Inimene, imetaja, linnud 15
Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9
Nende hulgast valitakse parimad ja viiakse surrogaatemasse. In vitro viljastamine väljaspool organismi. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. 1) Heade omadustega loomalt saab palju järglasi 2) Embürod säilivad sügavkülmutatuld -> saab transportida. Inimesel · In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva · Munarakud võetakse otse munasarjast nõelpipetiga Meetodid: 1) sperm ja munarakk viiakse katseklaasis kokku 2) sperm süstitakse otse munarakku pipeti abil arenevat embrüod kasvatatakse söötmel ning siirdatakse siis naise emakasse. 1. asendusema naine, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 2. embrüosiirdamine algusjärgus oleva embrüo ülekandmine indleva emaslooma emakasse 3. retspient vastuvõtja, saaja Imetajate kloonimine Embüronaalkloonimine Loodusliku protsessi tehnoloogiline teisend
Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks.Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. Mõisted Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid.
embrüot. Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanematega. Kloonimise tüübid: 1. embrüonaalkloonimine (embrüo lõhestuse meetod)-varase embrüo(moorula) lõigustusrakud on kõik võimelised arenema tervikorganismiks-nad on totipotentsed. Embrüonaalkloonimine etapiti: · munarakk viljastatakse katseklaasis · varane embrüo jaotatakse osadeks · osad taastuvad ning need siiratakse eri vastuvõtjate emakasse · saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. 2. tuumkloonimine-somaatilise e. diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku, millest on tuum kõrvaldatud. Etapid: · tuumadoonorilt võetakse udararakud
, aga naistel soojem kehatemp. on sobiv naistele. Spermatog. käigus tekivad .... sugurakud ja ovogeneesi käigus ...... sugurakud. S sugurakke tekib ... tk, O sugurakke tekib ..... tk. Naissugurakke toodetakse munasarjades ja meessugurakke munandite seemnetorukestes. Ovulatsioon on tähtis, sest selle käigus liigub üks viljastunud munarakk munajuhasse, kus on ta viljastumisvõimeline 12-24h. Tervet last kahjustavad tegurid naistel: ei tohi juua alkoholi, tarbida narkootikume, tubakat jmp. Meestel: nad peavad hoidma oma sperme kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Kas meeste sugurakke ei mõjuta alkohol, tubakatooted jm ebatervislikud eluviisid? Kas naistel või meestel taastuvad sugurakud elustiili muutmisel? Kuidas see võiks mõjutada kummagi soo sugurakkude kvaliteeti? 4
Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele mõtteviisile on see, et abordi tegemiseks on meditsiinitöötajatel kindlad kriteeriumid. Üks tähtsamaid kriteeriume on, et on kindel aeg, kuna loodet lubatakse eemaldada (kuni 22 nädalat) ehk ta ei tohi olla liiga arenenud. Kahekümne teine nädal on see aeg,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
