a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5
II Kasvamine (suureneb tsütoplasma hulk) III Küpsemine (meioos) Esimese eluaasta lõpuks rakud meioosi esimeses profaasis, areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt (toimub korraga ainult 1-2 rakus) Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma ebavõrdselt, saadakse 1 suur ja 1 väike tütarrakk, mõlemad läbivad II jagunemise, jaotub uuesti ebavõrdselt, saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallanumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. (viljastumisvõimeline umbes 36 h) Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes II Kasvamine (tsütoplasma hulk väheneb) III Küpsemine (meioos) 1 spermatogoonist 4 spermi IV Transformatsioon vibur, et liikuda
*Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku. *Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi. Munarakkude valmimine: *Munarakud on toitainete rikkad, suuremõõtmelised ja kaetud kestadega. *Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas. *Munaraku eellased on ovogoonid. *Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes. *Kuni menopausini (45-55 eluaastani) *Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk. MUNARAKK EHITUS SPERM Puudub vibur olemas Suuremõõtmeline, suurus Väike loomorganismide üks suurimaid rakke
· meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, rasvkude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks · häiritud naisele omane sugufunktsioon- menstruatsioon võib täielikult lakata, järglasi ei saa. Naissuguhormoonid. · Munasarjades produtseeritakse kahesuguseid hormoone- östrogeene ja gestageene (ÕISis!!) · Follikel- koht kus munarakk hakkab küpsema. Theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. · Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste parem kasv, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht. Müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus. Happeline kk takistab
Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased, lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits
1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse järjekorda! Punktiirile number täht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p
3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad rakise tükikeste abil
siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. 4. Võrdle reproduktiivset- ja terapeutilistkloonimist inimesel, too välja sarnasused ja erinevused! (Vt. lk31-32) Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro
Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada kõiki munarakke. Munarakkude areng lõpeb naistel 50-55 eluaastal. Ovogeneesi iseärasused meioosis Ovogeneesi meioosi esimsele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jatuob tsütoplasma tütrrakkude vahel ebavõrdselt ning saadakse üks suur ja teine tunduvalt väiksem rakk. Ka teise meiootilise jagunemise käigus jaotub tsütoplasma ebavõrdselt tütarrakkude vahel, mille tulemusena saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). Spermatogeneesi puhul jaguneb tsütoplasma mõlema jagunemise puhul võrdselt tütarrakkude vahel ning lõpuks tekin neli viljastumisvõimelist spermi. Menstruaaltsükkel Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas vaheldumisi 28-päevalise intervalliga. Folliikul ehk põieke toidab munarakku ja toodab naissuguhormoooni östrogeeni, mis
nädalast, välja on toodud kõik tähtsamad muutused, mis seal ajal tulevase väikelapsega toimuvad. Lisaks lapse arengule kirjeldan ka ema kahelisi ja psühholoogilisi muutuseid, millega peatselt emaks saaval naisel tuleb keskmiselt 280 päeva ehk 40 nädala jooksul toime tulla. 3 Areng nädalate kaupa ja muutused naises 3. nädal Naisel on olnud ovulatsioon, munasarjast on vabanenud munarakk, mis on kohtunud spermatosoidiga ja aset on leidnud viljastumine. Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
· lihas, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, raskude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks · häiritud naisele omane sugufunktsioon- menstruatsioon võib täielikult lakata, järglasi ei saa. Naissuguhormoonid. Munasarjades produtseeritakse kahesuguseid hormoone- östrogeene ja gestageene (ÕISis!!) follikel- koht kus munarakk hakkab küpsema. theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad. Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste kasv parem, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline. Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht, müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus . happeline kk spermatosoidide
Selles faasis emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad kohevamaks, näärmerakkudesse ladestub glükogeeni, mis on toitainete varuks. Veresooned muutuvad väänilisemaks, veresoonte võrgustik limaskestas suureneb. Seega luuakse optimaalsed tingimused viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskest saavutab oma kõige optimaalsema seisundi 6ndaks 7ndaks päevaks pärast ovulatsiooni. See on ka aeg, mil viljastumise korral viljastatud munarakk implanteerub. (Implantatsioon viljastatud munaraku kinnistumine limaskestale ja sinna sissetungimine). Kui viljastumist ei toimu, hakkab emaka limaskest taandarenema, tema verevarustus halveneb ja toimub uus deskvamatsioon. Tsükli kestvus on neli nädalat. Selle juures püsiv pikkuselt on kollakeha faas 14 päeva. Ovulatsioon võib mõne päeva ulatuses kõikuda ja sellest sõltuvalt, millal ovulatsioon on, on ka follikulaarfaasi kestvus ja kogu tsükli kestvus
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse.
Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Viljastumisvastased vahendid: tabel õpikust lk 117
rasvakiht, mis annab kehale iseloomuliku naiseliku kuju. 2. Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-85 päeva.Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.Spermid tekivad sugunäärmetes. Naissugunäärmed -munasarjad- asetsevad kahel pool emakat.Siin valmivad naissugurakud ehk munarakud.Tüdruku sündimisel on tal munasarjades mitusada tuhat munarakku.Elu jooksul neid juurde ei tekki.Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk.Munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. 3. Esiteks vajavad nad madalat temperatuuri.Sellepärast ei paikne mehe sugunäärmed mitte kõhukoopas, vaid munandikotis.Teine eripära avaldub selles, et nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda.Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. 4. Munasarjade ülesanne on toota suguhormoone ja seal valmivad munarakud. 5
väljaspool seda munas. Muna iseloomustus Roomakatel on nahkne kest va krokodillid ja kilpkonnad , lindudel lubiainest koor Mõlemad mjnevad maismaale Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes
Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe viljatuse põhjusi. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid
ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse somaatiline rakk-organismis ehitusse kuuluv kehaeakk sperm-e.spermatosoid-seemnerakk mis moodustub üldjuhul isasorganismis. spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku eelane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer.-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav loht,kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemine,uus organism pärineb vanema mingist kehaosast.
Oogoonid - emassugurakkude eellasrakud, mis paljunevad mitootiliselt primaarsed ootsüüdid - oogoonid peale meioosi esimesse profaasi sisenemist, arestitakse meioos I diploteenis sekundaarsed ootsüüdid - meioos I jagunemisele järgnedes tekib sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis, käivitatakse ovulatsioon polaarkehad - tekivad peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppu asümmeetrilisel jagunemisel küps munarakk - tekib peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppemist asümm. jagunemisel, saab enamuse tsütoplasmast millised rakud jagunevad mitootiliselt ja millised liiguvad meioosi - idurakk → oogoon → primaarne ootsüüt (meioos I) → sekundaarne ootsüüt+polaarkeha sekundaarne ootsüüt (meioos II) → sügoot+II polaarkeha I polaarkeha → polaarkehad diploteeni blokk – mis selles arengujärgus munarakuga toimub - diploteeniblokis on primaarsed ootsüüdid; munarakku varutakse
· Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. · Gameet e sugurakk · Haploidne kromosoomistik (n) raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt. · Diploidne kromosoomistik (2n) liigiomane kahekordne kromosoomistik. · 2n n · Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot. · Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine. · Meioosile eelneb interfaas (vt mitoosi juurest) Meioosi faasid I jagunemine e taandejagunemine e reduktsioonjagunemine 1. Profaas kromosoomide ristsiire e krossingover (homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi) 2. Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvaatorile. 3
Miks peab naine rohkem hoolitsema oma tervise eest tervete laste saamiseks? Miks on meestel munandid väljaspool keha? Kordamis küsimused Otsene ja moondega areng vastsündinu sarnaneb vanematega(roomajad, linnud, imetajad) Keha sisene ja väline viljastamine keha sisene toimub keha sees roomajad, linnud,imetajad, putukad keha väline viljastamine toimub väljaspool keha vees nt kalad, kahepaiksed, enamik selgrootuid Menstruatsioon kui munarakk jääb viljastamata väjub see koos naiseorganismist osaga emaka paksenenud limaskestast Platsenta Kliiniline ja bioloogiline surm kliiniline südame töö hingamine kesknärvisüsteem võimalik elustada 5-7 min jooksul, bioloogiline e ajusurm kahjustused nii suured et pole võimalik elustada Menstruaatsükkel- ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 1
3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad:
KAKSIKUD ________________________________________________________ Naise munarakud valmivad tavaliselt ühekaupa. Seetõttu toob naine sünnitamisel ilmale enamasti ühe lapse. Vahel aga saab korraga küpseks kaks või rohkem munarakku. Kui siis toimub viljastumine, hakkab emaihus arenema mitu loodet. Neid nimetame vastavalt kaksikuteks, kolmikuteks, nelikuteks, viisikuteks jne. Kuid mitmikute tekkeks on ka teine võimalus. Pärast viljastumist munarakk lõigustub ehk jaguneb. Tavaliselt jäävad tütarrakud kokku. Kui aga lõigustumine toimub väga varases arengujärgus, tekib emaihus mitu iseseisvat loodet. Kuna nad on alguse saanud ühest muna- ja ühest seemnerakust, nimetame neid ühemunamitmikuteks. Sellised mitmikud on alati ühest ja samast soost ja äravahetamiseni sarnased. Mitmest munarakust arenenud mitmikud võivad olla erinevast soost. Kaksikuid sünnib keskmiselt üks kord iga kaheksakümne sünnituse kohta
Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigile iseloomulikus ühekordses kromosoomikomplektis olev geneetiline info. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine.
isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 7. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingittud organismi tunnuste muutlikus: nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud 8. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku mitmikud tekkivad kui 1 munarakk viljastab 1 spermiga ja viljastanud munarakk jaguneb mitmeks, nad on välimuselt identsed (sama sugu, pärilikult ühesugused) Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt erinevad 9. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust
Nimeta 5 raku uurimise meetodit - mikrotoom - elektromikroskoop - binokulaar - stereomikroskoop - valgusmikroskoop - palja silmaga (linnu munarakk) - luup ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüp...
Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis. Seemnealgme alusel areneb teda ümbritsev kausikujuline seemnerüü ehk arill. Seemnerüü muutub seemne valmides punaseks. Kui jugapuu seemned on
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppekava Anastassia Ishkova EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine
areneb kiiremini kui teine ning selles pole midagi ebanormaalset ega muretsemisväärset. Ka hiljem, kui rinnad on naise-eluks valmis, võib nende kuju ja suurus omavahel natuke erineda. See on aga silmale enamasti märkamatu ning igale inimkehale omane ebaproportsionaalsus. Tüdrukuna sündinud Tüdrukul on sündides olemas kõik munaraku alged ja elu jooksul uusi munarakke juurde ei teki. Murdeeast alates valmib iga kuu munasarjas üks munarakk. Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Paralleelselt munasarjades toodetava östrogeeni toimel pakseneb emaka limaskest. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni. Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja juhib emaka poole. Alates ovulatsioonist hakkab munasarjas tekkiv kollaskeha tootma kollaskehahormooni. Kui munarakk ei viljastu (naine pole vahekorras
Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8
sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl
Kunstliku viljastamise meetodite abil on võimalik inimese munarakku viljastada, kui on kasutada üle 20 000 liikuva seemneraku. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Kunstliku viljastamise viisideks on 1) Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga.
· Anafaas kromosoomid · Telofaas Moodustub kaks tütarrakku 14. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaas | mitoos 15. Kui pikk on rasedus? 37-42 nädalat 16. Kus toimub viljastumine? Munajuha laienenud osas 17. Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi · Spermatogoonist tekib meioosi teel neli spermi munandites, väänilistes seemnetorudes. · Ovogoonist tekib 1 munarakk meioos teel munasarjades 18. Võrdle spermi ja munarakku SPERM MUNARAKK Toitained Vähe Palju Liikumine Viburi abil Ei saa liikuda Suurus Väike Suur Kestad Ei ole Mitu
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta
Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suureneb, saavutades max 1-2 päeva enne järjekordset ovulatsiooni. Ovulatsiooni järsk tõus positiivse tagasiside teel, LH produktsiooni järsu tõusu ( järsk tüus kutsub ovulatsiooni esile). Munarakk väljub kõhuõõnde, munajuhade narmastega (fimbriate) poolt kinni, suunatakse munajuhasse. Folliikelist areneb kollakeha, mis hakkab järjest rohkem progesterooni produtseerima. Progesterooni mõjul saavutab emaka limaskest sekretsioonifaasis kõige parema seisundi viljastatud munaraku vastuvõtuks u 6-7 päeva präast ovulatsiooni. Kõrge progesterooni ja östradiooli tase koos pidurdab FSH produtsiooni ja ei lase uuel munarakul valmima hakata
kuid neid esineb harva ning need on tavaliselt ajutised, kuna vahendist erituval kollaskehahormoonil on peamiselt paikne toime emakas ning veres on tema hulk väga väike. Hormonaalsed tabletid Hormoonid juhivad ovulatsiooni protsessi. Estrogen ja progestron on kaks hormooni , mis juhivad paljusi menstruatsiooni tsükli protsesse. Tõhusus: Kombineeritud tableti altvedamise võimalus 5%.Progestini tabletil umbes 10%. NB! Võib tekitada aborti , kui munarakk ikkagi viljastub. Ülevaade: Tablet on retseptiga saadav rasedusvastane vahend (kuu kaupa võetakse iga päev tablett), mida liigitatakse hormoonide alusel.Enamus neist sisaldab progestini ja estrogeni kombinatsiooni. Estrogen takistab munaraku arengut emakas.Progestin takistab sperma jõudmist munarakuni. Lisaks on väga väike võimalus , et munarakk suudab emakasse kinnituda. Mini-tablett sisaldab ainult ühte hormooni , progestini. See takistab munaraku
Lk 53-Rakkude mitmekesisus 1. Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Üherakuliste hulka kuuluvad bakterid, protistid. 2. Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. 3. Miks on kõik üherakulised organismid väikemõõtmelised? Sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe ja mida väiksemaks see muutub, seda rohkem häiruvad eelnimetatud protsessid. 4. Tooge näiteid hulkraksete organismide kohta. Inimene, karu, puravik, nisu 5. Millised kujuga on bakterid?
tsüklitena. Edasi algab ovulatsioon. Menstruaaltsükkel nim tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. (Keskm 28 p). Teismeeast- 45-55 aastaseks saamiseni. 1.p menstruatsiooni alguspäev 3-7 päeva irdub emakaseina paksenenud limaskest koos verega. Samal ajal saadetakse signaal munasarja uue munaraku küpsemiseks. Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel. 2
e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid.
d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele.
4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis sisaldab informatsiooni nii nais- kui meespartnerist
professoriks. Baer kolis Königsbergist ära Peterburgi 1834 aastal. Tähtsaimad saavutused Tema suurim avastus, ka inimkonna bioloogia ja anatoomia jaoks suurima avastuse tegi Baer aga aastal 1826 kui avastas imetajaid uurides munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embrüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. 3 Foto: Inimese munarakk (http://lt.wikipedia.org/wiki/Kiau%C5%A1ial%C4%85st%C4%97) Niisamuti nagu munarakk oli esmaskirjeldatud just Baeri poolt, oli ka esmakirjeldatud tema poolt samal aastal rõnguss. Baer Peterburis Kui Baer kolis Peterburgi, siis sai temast seal Peterburi ülikooli zooloogia professor. Alates 1846 aastast tegutses ta anatoomia ja füsioloogia professorina. Temast sai 1862 aastal haridusministeeriumi nõunik, kuni ta aastal 1867 Peterburist lahkus. 1845
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
