Esimene laps sündis Inglismaal 1978.a., Eestis 1993.a. Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30–50 päeva. I Ettevalmistav ravietapp: ◦ Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude II Munasarjade munarakkude punktsioon ja üheaegset munarakkude arengut. viljastamine. II Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine: 1.etapp – munarakk võetakse otse 4.etapp – munsasarjast 2.etapp – valitakse välja kontrollitakse viljastunud munarakku munarakud 3.etapp – 5.etapp – munarakk koos sügoodid spermiga viiakse kantakse söötmesse kasvusöötmesse. III Embrüote kasvatamine ja siirdamine. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud embrüod.
puberteedi- sugurakke. East kuni 45.-55. eluaastani. Menopaus-ovulatsioon lakkab. Östogeen ja progesteroon- naissuguhormoonid. Kasutatakse rasestumisvastastes preparaatides, pidurdavad uue munaraku küpsemist. Munarakud valmivad u. 28 päevase tsükliga, väljub munajuhasse 14. päeval, viljastumisvõimeline 36 tundi. Liigub emakasse 4-5 päeva, kinnitub 6.-7. päeval. TSÜGOOT- viljastunud munarakk MENSTRUAALTSÜKKEL- menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni kestev tsükkel. Menstruatsiooniga kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emaka seina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumisvastased vahendid: 1) Mehhaaniline: Kondoom- spermid ei satu naise organismi. Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. 2) Hormonaalsed: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist
10. Mille jaoks kasutatakse embrüosiirdamist? · Loomade puhul saab healt tõult palju järglasi, samuti on võimalik saada mitu korda rohkem järglasi kui loomulikul viisil. · Inimeste puhul kasutatakse, kui naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Kasutatakse samuti, kui mehel esineb viljakushäire. 11. Selgita, mida tähendab ,,katseklaasibeebi". Katseklaasibeebi tähendab seda, et lapse viljastamiseks on munarakk ja seemnerakk viidud kokku väljaspool naise organismi. Emakasse siirdatakse juba viljastatud munarakk. 12. Selgita, kuidas viiakse läbi embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine imetajatel. · Embrüonaalkloonimine: varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad
Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada ovulatsiooni aega, miks see on oluline? Kondoom sperma jääb kondoomi sisse; kõige efektiivsem, kaitseb ka suguhaiguste eest Beebipillid sisaldavad hormooni, mille tõttu munarakk ei küpse ega vabane munasarjast; limaskest muutub õhukeseks; emakakaela lima pakseneb; efektiivne, aga ei kaitse haiguste eest Ovulatsiooniaja arvutamine 14 päeva pärast viimase menstruatsiooni algust on munarakk u 12h viljastumisvõimeline. Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha. 5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju
abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees)
iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
Embrüosiirdamine imetajatel ja inimesel Põllumajandusloomadel: · ...seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · 1930-1950 aastate embrüosiirdamise eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule. · Loomade puhul tekkis embrüosiirdamise huvi kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sh folliikuleid stimuleerib hormoon(FSH) 1. Etapp-kutsutakse esile superovulatsioon(üheaegselt eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku) 2. Etapp-teostatakse kunstlik seemendamine. 3. Etapp-embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse, valitakse paremini arenenud embrüod. 4. Etapp-valitud embrüod siirdatakse või säilitatakse arenguvõimelistena. 5. Etapp-embrüod siirdatakse retsipientloomade emakasse. Ebrüosiirdamise kasulikkus loomadel: · Tavaline sigimine 12-15 järglast, embrüosiirdamise puhul üle 100. · Sügavkülmunud e...
Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1
indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11
platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga rakutsükkel- raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk sperm- seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline
a) spermatogenees b) ovogenees tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist. Suguelundid Naisel on kaks munasarja, kaks munajuha, üks emakas, üks tupp. Munaraku eemaldumine munasarjast on ovulatsioon. Järgmine munarakk eraldub umbes 2830 päeva pärast. Viljastumine toimub siis, kui munarakk on täpselt munajuha keskel ja ta on selleks võimeline umbes 1,5 päeva. Viljastumata munarakk liigub emakasse, emaka limaskestad on paksenenud ja nüüd nad lagunevad ning eralduvad koos verega. Mehel on kaks seemnesarja, kaks munandit, väänilised seemnetorukesed, spermid (tekivad torukeste sees), kaks seemnejuha, kaks seemnepõiekest, kaks munandimanust, peenis, kusetee.
madalamal temperatuuril, 6)valminud seemnerakud talletatakse munandites Munarakud: suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest: 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga Ovogenees ovotsüütide e. munarakkude areng naisel: 1)moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas, 2)munaraku eellased on ovogoonid, 3)ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel
kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust
Taimede meristeempaljundus Vaata joonis lehekülg 20. Taimede vegetatiivne paljundamine on põhimõtteliselt kloonimine. Meristeempaljundus on kaasaegne meetod. Seda kasutatakse ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Nii saab aretada haigusvabasid taimi. Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi katseklaasi, kus arenevad juured. Lõpptulemuseks saadud taim on kloon algsest taimest. Hübridoomitehnoloogia Vaata joonis leheülg 21.
kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust
Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng Spermatosoid seemnerakk Sügoot viljastatud munarakk Tetratogeen loote väärarengut põhjustavad faktorid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine
7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Otsene areng:roomajatel,lindudel,imetajatel esinev areng,mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Menstruatsioon:tsükliliselt korduv
madal temperatuur ei tohi verega kokkupuutuda 4. Millal algab ja lõpeb seemnerakude ja munarakude valmimine? Seemnerakud hakkavad valmima puberteedi eas, ei lõppe Munarakud hakkavad valmima puberteedi eas, lõpeb 4550 aastaselt 5. Kui kaua kestab seemneraku ja munaraku valmimine? Seemnerakud 2,5 kuud (80 päeva) Munarakud 2135 päeva, tavaliselt aga 28 päeva 6. Kaua püsib seemne-ja munarakk viljastumis võimelisena? 7. Nimeta 2 viljatus ravi võimalust! Hormoonravi Kunstlik (kehaväline) viljastamine 8. Nimeta 4 viljatuse põhjust! spermide vähesus spermide arenguhäired hormonaalsed häired 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 4
5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks
5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks
Munarakud ·suuremõõtmelised ·toitaineterikkad ·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel. ·moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ·munaraku eellased on ovogoonid ·ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. 1.eluaasta lõpuks on rakud I jagunemises profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. ·Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. ·Tsükliline küpsemine Spermatogenees Ovogenees *seemneraku areng *Munarakkude areng *toimub munandites *toimub munasarjades *kahjulikd mõjurid kahjustavad parajasti *kahjulike mõjurite tõttu kahjustused kuhjuvad
Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära. Tõenäosus on väike, kuna sugurakud on üksteisest kaugemal. Haigust ülekandmise tõenäosus on väike, kuna ei toimu otsekontakti. 9. Viljastumine inimesel
Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel
Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel
KLOONIMINE Kloonimine on kloonida tekitamine. Kloon on vegetatiivselt paljunemisel tekkinud ühe vanema järglased. Selle isendid on identsed omavahel ja vanemaga. Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks. Need siirdadakse mitmele lehmale, kes indlevad. Need on retsipendid, kes surrogaat emana sünnitavad. Tuuk kloonimine seisneb keharaku tuuma siirdamises teise raku mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly kloonimine Sotimaal sünd juuni 1996. Tuuma doonoriklt võetakse udararakud, mille tuumas on 2n kromosoomi. Teiselt lambalt võetakse munarakk ja
tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille kokkupuutel munarakuga 1 sperm selle viljastab). Munarakud: ümmargused tuumaga rakud, mis tekivad munasarjades. Alged tekivad juba looteeas, valmima hakkavad aga murdeeas kuni 45-50aastaseni(siis talitus muutub ja hiljem lakkab täielikult). Iga 3-4 nädala tagant valmib ja vabaneb 1 munarakk. Munaraku eluiga 24h. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine
Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis Sammaltaimed 20 000 530 Sõnajalgtaimed 12 000 50 Paljasseemnetaimed 600 4 Õistaimed 225 000 1500
informatsioon Mõisted:1.Kloonimine-DNA-fragmentide, rakkude v organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine 2.Meristeem-taimede algkude 3.totipotentsus-rakkude arenguline täisvõimelisus 4.Feromoonid-loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. 5.Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine(põhjustavad inimestel haigusi) 6.Sügoot-viljastatud munarakk 7.Kobarloode-rakkude kogum, kui need on veel totipotentsed 8.Surrogaatema-asendusema 9.in vitro-"klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. 10.in vivo-"elusas"; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v
D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm
kasvanud? Kuidas on suunatud alumine ja ülemine Ülemine ots on suunatud munajuha poole, munasarja ots? alumine ühendub emakaga munasarja-pärissideme varal. Milliseid osasid eristatakse munasarja Koor, säsi. siseehituses? Mis on naissuguhormoon? Östrogeen Mis valmistavad ja eritavad Sõmerkihi rakud. naissuguhormooni? Mis on folliikul? Munasarjanääpsud. Munarakk on folliikulis. Kolm arenguetappi : primaar folliikul, sekundaar folliikul, tertsiaal folliikul. Mis on Graafi põieke? põisfolliikulid ehk tertsiaalsed folliikulid. Nad on suguküpse naise munasarjas. Toodab östrogeeni. Kui palju on sünnimomendil primaarseid ~ 1 miljon ovotsüüte?
Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud
Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi
· tsütikinees · tekib neli tütarrakku · kääviniidid lagundatakse taastub rakule omane tsütoskelett TULEMUS ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku, mis on geneetiliselt erinevad. SUGURAKKUDE ARENG · Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab osa kaks organismi ning viljastumise käigus ühinevad vanemorganismide gameetide tuumad. · SÜGOOT viljastunud munarakk · Uus organism sisaldab mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi mõlema vanema kromosoomid. Mehe sugurakud · nim spermideks · elab 72 tundi · moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes · eellasteks on spermatogoonid · seemneraku arengut nimetatakse spermatogeneesiks · igast spermatogoonist kujuneb neli viburiga spermi · valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses · SPERMATOGENEES
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) Viljastumine 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. (Küpseb palju sugurakke , viljastumine on juhuslik , hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kalade ja kahepaiksete liigid, kelle munarakud viljastuvad vees). Et viljastumine aset leiaks, heidavad nii emas- kui ka isasloomad sigimisperioodil vette väga
(hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS
lehetükikestega. 6) Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline-kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade õhinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sugulisel paljunemisel ehk generatiivsel paljunemisel ühendab uus organism endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeesiks. Esineb mõnedel putukate rühmadel (mesilastel lesed-isased)
1)Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik. 2)Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile 3)Kromatiidid lahkenvad raku poolustele 4)Toimub tsütokinees. ------ Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. VILJASTUMINE Kehasisene Kehaväline Munarakk, seemnerakk PALJUNEMINE Suguline Mittesuguline Osalus 2(naise ja mehe sugurakk) Osalus 1 Sugurakud Sugurakud puuduvad Pärilikkused erinevad Identsed Mittesuguline paljunemine
Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru
paaridele. Hinnanguliselt on viljatuid, kuid lapsi soovivaid paare Eestis umbes 15 kuni 20 tuhat. Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiniline protseduur, mille käigus: 1) kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2) sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku; 3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Meetodid Intrateriinne inseminatsioon (IUI) Protseduuri käigus süstitakse parima kvaliteediga seemnerakud emakaõõnde. Üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus on väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. Edukus sõltub: naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal:
· Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk. 10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv. Sellega tagatakse organismi kasv. 11) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada joonisel. 1) Profaas-
mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi.
Arenevad spermatogoonidest, lõpptulemus küps sperm, talletatakse munandimanuses. 36.Iseloomusta ovogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused) Toimub munasarjades, ovogeenide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioosi esimese jagunemise profaas lõpeb 1. eluaasta lõpuks, teismeesas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, võib kesta mitmekonnast aastast kümnekonna aastani. Areneb ovogeenidest, lõpptulemus on küps munarakk, igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk. Tsütoplasma ei jagune tütarrakkude vahel võrdselt, saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). 37.Mille poolest erinevad emas- ja isassugurakud inimesel? Isassugurakud valmivad terve elu, ovogeenid paljunemine lõpeb juba looteeas, emassugurakud küpsevad tsükliliselt kord kuus 38.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel
hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada. Probleem kloonimisel on see et looted võivad surra kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Inimese kloonimine toimub selliselt et, munarakku doonori tuum eemaldatakse ja ühildatakse kloonitava keharakuga, neid mõjutatakse elektriga, siis on munarakk keharaku tuumaga, embrüo, siis munarakk viiakse doonoremasse ja sünnib kloonitud laps. Kloonitud lamba Dolly loonud Ian Wilmut ja tema teadlaste meeskond on saanud Suurbritannia valitsuselt loa kloonida inimese embrüoid.Embrüote abil hakatakse uurima teatavat inimese närvisüsteemi ja lihaseid hävitavat haigust, mis on kiire kulgemisega ning tavaliselt sureb inimene selle kätte 14 kuu jooksul pärast diagnoosi. Kloonitud embrüoid kasutatakse võimaliku ravimeetodi väljatöötamise tarbeks ning mõne päeva
Kuidas oli minu sündimine võimalik? Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium
= KROMOSOOMIDE ARV ON KAKS KORDA VÄHENENUD II JAGUNEMINE: Profaas tsentroolide paaride liikumine rakupoolustele. Metafaas kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas tsentromeeride kahestumine. Kääviniitide lühenemine raku poolustele. Telofaas tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine, toimub tsütokinees, 4 tütarraku teke. = ON TEKKINUD ÜHEST DIPLOIDSEST RAKUST NELI HAPLOIDSET TÜTARRAKKU. Sugurakk gameet; sügoot viljastunud munarakk MEES seemnerakk sperm; spermatogoonid spermide esmased eellased; spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid paljunevad mitoosi teel alles suguküpsuse saabudes. NAINE ovogoon munaraku eellane; ovogenees munaraku areng; ovulatsioon küpse munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse.Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. = SAADAKSE ÜKS SUUR VILJASTUMISVÕIMELINE MUNARAKK NING
II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
